Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hagejal kahtlus, et kostja on tekitanud omaaktsiate (tresooraktsiate) suunatult juhtkonnale nimiväärtusega müügiga aktsionäridele kahju. 13.02.2012 toimunud üldkoosolekul tegi hageja ettepaneku välja selgitada võimalik kahju ja esitada kahjunõuded M. B ja V. I (kostja nõukogu liikmed) vastu. F. B, OÜ Ferriol ning OÜ Algaves hääletasid ettepanekule vastu. Hääletades tegutsesid eelnimetatud isikud ilmses huvide konfliktis ning nende hääli ei oleks tohtinud lugeda üldkoosoleku kvoorumi hulka. Aktsiaid müüdi F. B ja M. B. Üldkoosolekul hääletas otsuse vastuvõtmise poolt 14 675 (so 45,09%) ning vastu 17 869 (so 54,9%) aktsiatega esindatud häältest, erapooletuid hääli ei olnud ning hääletamisel ei osalenud neli häält. Otsuse vastu hääletasid F. B, OÜ- d Algaves ja Ferriol. F. B kontrollib aktsionäri OÜ Ferriol, mille 100% osanik ta koos abikaasaga on. BLRT juhatuse liige I. B kontrollib aktsionäri OÜ Algaves, mille 100% osanik ta koos abikaasaga on. M. B on ainuesindusõigusega juhatuse liige nii OÜ-s Ferriol kui ka OÜ-s Algaves. Tulenevalt TsÜS §-st 32 ja ÄS § 303 lg-st 1 ei oleks tohtinud ei BLRT nõukogus ega ka üldkoosolekul kõnealuse küsimuse otsustamisel osaleda M. B; F. B, OÜ Algaves ega OÜ Ferriol. Üldkoosoleku kvoorumi hulka ei oleks tohtinud nende hääli lugeda. Kui kohus siiski leiab, et tuvastusnõude rahuldamine ei ole võimalik, tuleb 13.02.2012 üldkoosoleku otsus tunnistada kehtetuks seadusega vastuolu tõttu. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Ükski õigusnorm ei anna alust nõuda äriühingu suhtes „sisejuurdluse“ läbiviimist. ÄS § 303 lg 1 ei piira aktsionäri hääleõigust tresooraktsiatehinguga seotud asjaolude kontrollimiseks „sisejuurdluse“ korraldamise otsustamisel. BLRT 07.06.2012 aktsionäride üldkoosoleku otsuse alusel on erikontroll määratud ja tänaseks ka läbi viidud. Hageja on oma eesmärgi – tresooraktsiatehingute asjaolude kontrollimine – tegelikkuses juba saavutanud ning käesolev vaidlus on muutunud ainetuks. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. OÜ Ferriol, OÜ Algaves ja F. B on iseseisvad isikud ning nende huvisid ei saa samastada kostja nõukogu liikmete huvidega. F. B, OÜ Ferriol ja OÜ Algaves suhtes ÄS § 303 lg 1 piirangu rakendamine põhjendatud. Hääletamispiirangu rakendamiseks ei anna alust asjaolu, et eelpoolnimetatud äriühingute osanikeks on M. B lähisugulased. Seaduses ei ole sätestatud keeldu, et lähisugulased ei saa olla üksteise äriühingutes aktsionärideks või olla neis juhtorgani liikmeteks. Seadus ei sätesta ka äriühingute nõukogu liikmetele keeldu olla korraga mitme äriühingu juhatuses, seega ei anna ka see asjaolu alust rakendada OÜ Ferriol, OÜ Algaves ja F. B suhtes üldkoosolekul hääletamise keeldu ÄS § 303 lg 1 mõttes. Seega puudus põhjus 13.02.2012 üldkoosolekul OÜ Ferriol, OÜ Algaves ja F. B hääleõigust piirata. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Puudub otsus, mida kohus saaks kehtetuks tunnistada. Isegi tegemist on üldkoosoleku otsusega, ei ole see vastuolus seaduse või kostja põhikirjaga.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Huvide konflikti tõttu on aktsionäril keelatud hääleõiguse teostamine kahe tingimuse esinemisel: kui otsus puudutab juhtorgani liikme tegevusele hinnangu andmist ja kui juhtorgani liikmeks on aktsionär ise või tema esindaja. Üldkoosoleku otsus nõukogu liikmetega õigusvaidluse pidamise kohta (ÄS § 298 lg 1 p 9) puudutab nõukogu liikme tegevuse kontrollimist ja sellele hinnangu andmist. Juriidilisest isikust aktsionäri esindajaks on tema seaduslik esindaja (juhatuse liige) (TsÜS § 34 lg 1). Seadusliku esindaja potentsiaalne huvide konflikt seisneb selles, et aktsionäri juhatuse liikmena on tal kohustus tegutseda ainult konkreetse aktsionäri parimates huvides (TsÜS § 35, ÄS § 306 lg 2 jm), mitte aga äriühingu ja selle kõigi aktsionäride parimates huvides. Esindajana ÄS § 303 lg 1 mõttes tuleb vaadelda oluliselt laiemat isikute ringi. Aktsionäri esindajaks huvide konflikti olukorras on ka juhtorgani liige, kelle isiklikud majanduslikud huvid langevad kokku aktsionäri majanduslike huvidega või kes muul põhjusel kaitseb konkreetse aktsionäri majanduslikke huve. Maakohtu ÄS § 303 lg-le 1 antud tõlgendus on vastuolus nii normi sõnastuse kui ka mõttega. Tulenevalt Riigikohtu lahendis 3-2-1-144-11 väljendatud üldisest põhimõttest laieneb hääletamiskeeld ka formaalselt iseseisvatele isikutele, kui nende majanduslikud huvid lähevad vastuollu aktsiaseltsi huvidega. Seadus ei keela lähisugulastel omada üksteise äriühingutes osalust või neid juhtida ega ka nõukogu liikmetel olla korraga mitme äriühingu juhatuses, kuid sellest ei saa teha järeldust, et hääletuspiirang taolistes olukordades üldse ei rakendu. Hääletuspiirang huvide konflikti olukorras rakendub juhul, kui kontrollitakse seotud isikute tegevust või antakse nende tegevusele hinnang. ÄS § 302 lg 1 alusel peab saama vaidlustada ka aktsionäride üldkoosoleku negatiivset otsust. Olgugi, et negatiivse otsuse kehtetuks tunnistamine ei muuda hääletamisele pandud otsust kehtivaks, annab seaduse või põhikirjaga vastuolu tuvastamine aktsionärile võimaluse muude õiguskaitsevahendite rakendamiseks (nt kahjunõuete esitamiseks). Kuivõrd kostja aktsionärid OÜ Ferriol, OÜ Algaves ja F. B osalesid hääletamisel ebaseaduslikult, oli 13.02.2013 üldkoosoleku negatiivne otsus seadusega vastuolus ning seetõttu kehtetu. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu, ringkonnakohus saab teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. I Maakohus käsitles õigesti kostjat kohase kostjana ÄS § 302 lg 1 mõttes ja hageja eriarvamust (tl 269) vastuväitena ÄS § 302 lg 3 mõttes. Nimetatud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu käsitlusega ja seda ei korda.

Õige on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus tõlgendas vääralt ÄS § 302 lg-s 1 sätestatut. Ringkonnakohtu hinnangul saab ÄS § 302 lg 1 alusel vaidlustada ka aktsionäride üldkoosoleku negatiivset otsust. Nimetatud osas tuleb maakohtu otsusest välja jätta põhjendus, mille kohaselt puudub 13.02.2012 üldkoosolekul vastuvõetud otsus. Sõltumata hageja ettepaneku sõnastusest, võib aru saada, et tegemist oli ÄS § 298 lg 1 p-s 9 sätestatud otsuse tegemisega. Vaidlusaluse erakorralise üldkoosoleku protokolli kohaselt kutsuti see kokku ühe päevakorrapunktiga: „Nõude esitamine nõukogu liikmete vastu ja aktsiaseltsi esindaja määramine selles õigusvaidluses.“ Nimetatud päevakorrapunkt pandi hääletusele ja seda ei võetud vastu. Seega otsustati mitte esitada nõukogu liikmete vastu nõuet ja jätta määramata selles õigusvaidluses esindaja. II Hageja leiab, et hääletada ei tohtinud F. B, kuna tema omandas tresooraktsiaid ja ta on hageja juhatuse esimees. Samas ei hõlma hageja vaidlusalusel üldkoosolekul esitatud vastuväide hagi asjaolude kohaselt F. B häälte mittearvestamist (vt hagiavalduse p 1.12). Seega ei saa hageja oma vastuväidet kohtumenetluses laiendada ja selles osas üldkoosoleku otsuse kehtetusele tugineda (ÄS § 302 lg 3 II lause). F. B hääli tuleb üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel arvestada. III ÄS § 303 lg 1 eesmärgiks on aktsionäride erihuvide neutraliseerimine, et otsused tehtaks ühingu ja mitte hääletajate huvides. Vaidlust ei ole selles, et M. B kui OÜ Ferriol ja OÜ Algaves juhatuse liige, samuti kostja nõukogu esimees, hääletuses ei osalenud. Samuti on hageja seisukohal, et hääletada ei tohtinud OÜ Ferriol ja OÜ Algaves, kuna nende juhatuse liige on M. B. OÜ Ferrioli osad kuuluvad ühisomandina M. B isale ja emale, OÜ Algavese osad onule ja onunaisele. Ringkonnakohus nõustub osaliselt nende seisukohtadega. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend 3-2-1-144-11 puudutab kolmandast isikust osaühingu osaniku hääleõiguse piirangut. Riigikohtu lahendi kohaselt annab 100% osalus osaühingus ainuosanikule selle osaühingu tegevuse üle äriseadustiku järgi täieliku kontrolli. Sellisel juhul tekivad osanikul tema kontrolli all oleva äriühingu vastu nõude esitamise otsustamisel majanduslikud huvid, mis üldjuhul vastanduvad osaühingu huvidele. Seetõttu tuleb ÄS § 177 lg 1 tõlgendada selliselt, et osanik ei või hääletada ka siis, kui otsustatakse, kas pidada tema ainuosalusega äriühinguga õigusvaidlust ja määrata selles õigusvaidluses esindaja. Majanduslike huvide konflikti tuleb sellisel juhul eeldada. Käesoleval juhul ei oma M. B OÜ-tes Ferriol ja Algaves osalust. Seega on vaidluse asjaolud teised. Eesti õiguspraktikas käesoleva vaidluse asjaoludega sarnast õiguspraktikat aktsionärist ühingu juhatuse liikme ja lähisugulaste osas ei ole. Analoogset olukorda ühingust aktsionäri juhtorgani liikme ja lähisugulaste osas on analüüsitud meile lähedase õigussüsteemiga saksa õiguskirjanduses (vt Hüffer, Aktiengesetz, 9.Auflage, Verlag C.H.Beck 2012, § 136, ääremärkused 14 ja 16) ja õiguspraktikas (OLG Hamm, Urteil vom 09-05-1988 - 8 U 250/87, kättesaadav arvutivõrgus: http://www.rechtsportal.de/Rechtsprechung/Rechtsprechung/1988/OLG-Hamm/a-b.-Stimmverbotgem.-Abs.-4-bei-der-Abberufung-eines-Gesellschafter-Geschaeftsfuehrers-b-unzulaessigeUmgehung-im-Falle-der-Uebertragung-der-Geschaeftsanteile-auf-die-Ehefrau). Eelmärgitud kommentaari kohaselt tuleb hääletuses osaleva aktsionärist ühingu juhatuse või nõukogu liikme puhul eeldada esindusorgani liikme staatusest tulenevat olulist mõju aktsiaseltsile ja ühingu suhtes kehtib seetõttu hääletusõiguse piirang. Ringkonnakohtu hinnangul kehtib vastav tõlgendus ka ÄS § 303 lg-s 1 sätestatu suhtes.

Samas eitatakse saksa õiguses üldist abikaasa, ema või isa, poja või tütre, elukaaslase jne hääletamispiirangut. Lähisugulaste hääletamispiirang kehtib siiski juhul, kui aktsiad võõrandataks vahetult enne üldkoosoleku toimumist lähisugulasele eesmärgiga vältida hääleõiguse piirangu toimet. Aktsiate võõrandamist (kolmandatele isikutele) eesmärgiga vältida ÄS § 303 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangut on pidanud ka Riigikohus heade kommete vastaseks käsutustehinguks (vt lahend nr 3-2-1-156-12 p 12) ja leidnud, et sellisel juhul ei saa aktsiaid omandanud ühingu hääli hääletamisel arvestada. Seega, kuna M. B oli OÜ Ferriol ja OÜ Algaves juhatuse esimees, ei võinud vastavad äriühingud otsuste vastuvõtmisel hääletada. Kuivõrd OÜ Ferriol ja OÜ Algaves hääletasid, ei saa nende antud hääli 13.02.2012 aktsionäride üldkoosolekul ÄS § 303 lg-s 1 sisalduva piirangu tõttu arvestada. IV Edasi tuleb hinnata, kas ja kuidas eelmärgitud äriühingute häälte arvestamata jätmine mõjutab aktsionäride üldkoosoleku vaidlusaluse otsuse sisu ja kas selle asjaolu tõttu on alust tunnistada üldkoosoleku otsuse see punkt kehtetuks ÄS § 302 lg 1 järgi. Analoogses vaidluses on Riigikohus (vt lahend nr 3-2-1-156-12 p 12) märkinud, et aktsionäride üldkoosoleku otsuse punkti ei ole alust kehtetuks tunnistada üksnes selle tõttu, et vastava äriühingu hääli ei saanud arvestada ÄS § 303 lg 1 järgi. Küll võib selle otsuse kehtivus oleneda sellest, kas äriühingu häälte arvestama jätmise korral oli otsuse vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus. Hagiavalduses toodud ja vaidlustamata asjaolude kohaselt võtsid koosolekul hääletamisest osa aktsionärid, kellele kuulus ühtekokku 32 552 häält. OÜ-tele Algaves ja Ferriol kuulus kokku 2644+14 714=17 358 häält ehk üle poolte häältest. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja põhikirja p 6.6 kohaselt loetakse üldkoosoleku otsus vastuvõetuks, kui nende poolt anti üle poole koosolekul esindatud aktsionäride häältest, väljaarvatud seaduses sätestatud juhud, millal on vajalik vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest (tl 75-76). Koosolekul vastuvõetud negatiivne otsus hageja ettepaneku osas võeti vastu hääletada mittetohtinud OÜ Algaves ja OÜ Ferriol häältega, ÄS § 297 lg 1 järgi ei võinud üldkoosolek kvoorumi puudumise tõttu otsuseid vastu võtta, sh ka hageja poolt hääletusele pandud sõnastuses. Tähtsust ei oma eeltoodu tõttu asjaolu, milline oleks olnud hääletustulemus juhul, kui OÜ Algaves ja OÜ Ferriol hääli ei oleks saanud arvestada ÄS § 303 lg 1 järgi. Seetõttu ei kuulu hageja eelistusnõue rahuldamisele. Otsus tuleb tunnistada ÄS § 302 lg 1 järgi kehtetuks ja sellest tulenevalt hagi alternatiivnõude osas rahuldada. V Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi kõik menetluskulud kostja, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.