Asja läbivaatamine Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
16.05.2013 Hageja XXX Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku Kostja seaduslikud esindajad XXX ja XXX Kostja lepinguline esindaja advokaat Henn Koduvere
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu 14.04.2011 erakorralisel suurkogul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks.
Võtta vastu XXX nõuetest, tunnistada seadusele mittevastav 05.08.2011 registrikanne XXX kehtetuks ning viia kostja registriandmed kooskõlla Tartu Ringkonnakohtu 14.03.2011 lahendiga, loobumine ning lõpetada antud nõuete osas menetlus. Menetluskulude jaotus Jätta XXX menetluskulud 100% ulatuses XXX kanda ning XXX menetluskulud tema enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
2-12-41539 jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue
1.15.10.2012 esitatud (I kd tlk 5-6) ning 24.10.2012 täpsustatud (I kd tlk 26-27) hagiavalduse kohaselt hageja palub tunnistada kostja nimel väidetavalt 14.04.2011 koostatud ja 15.04.2011 Tartu Maakohtu registriosakonnale esitatud dokumendid kehtetuks, tunnistada seadusele mittevastav 05.08.2011 registrikanne XXX kehtetuks ning viia kostja registriandmed kooskõlla Tartu Ringkonnakohtu 14.03.2011 lahendiga. 24.10.2012 täpsustuse (I kd tlk 61-64) kohaselt palub hageja tunnistada kostja 14.04.2011 tehtud otsused kehtetuks. 14.01.2013 hagiavalduse täpsustuse (I kd tlk 112-116) kohaselt palub hageja tunnistada tühiseks kõik 14.04.2011 erakorralisel suurkogul vastuvõetud otsused ning tühiseks tunnistamise korral edastada otsuse ärakiri mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile 05.08.2011 tehtud kande muutmiseks. 19.02.2013 toimunud korraldaval istungil (I kd tlk 183) loobus hageja esialgses hagiavalduses märgitud nõuetest 2 ja 3 (tunnistada seadusele mittevastav 05.08.2011 registrikanne XXX kehtetuks ning viia kostja registriandmed kooskõlla Tartu Ringkonnakohtu 14.03.2011 lahendiga).
2.Hagiavalduse selgituste kohaselt Tartu Ringkonnakohus tegi 14.03.2011 määruse, millega tühistas Tartu Maakohtu kohtunikuabi poolt 30.11.2010 tehtud määruse registriasjas nr XXX. Kandeavaldusega registriasjas nr XXX, mis esitati 19.10.2010 ning mille aluseks oli 12.06.2010 toimunud suurkogu, kutsuti tagasi juhatuse liikmed XXX, XXX, XXXja XXXning määrati juhatuse liikmeteks XXX, XXX, XXXja XXX. Lisaks juhatuse koosseisule taheti muuta kostja põhikirja ja nime. Määruskaebuse esitamise Tartu Maakohtu kohtunikuabi poolt 30.11.2010 tehtud määrusele põhjustas asjaolu, et XXXpoolt esitati 18.10.2010 ja 19.10.2010 mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi „register“) kaks erinevat kandeavaldust kuid kande tegemisel võttis register aluseks 19.10.2010 esitatud kandeavalduse. Kandeavalduse aluseks, mis esitati registrile 18.10.2010, oli 16.10.2010 toimunud suurkogu. Kostja 16.10.2010 toimunud suurkogul valiti viieliikmelise juhatuse liikmeteks XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX, samuti kinnitati suurkogul uus erakonna põhikiri. Uue juhatuse volitused hakkasid seega suurkogu otsuse kohaselt kehtima alates 16.10.2010. Kanne 16.10.2010 suurkogu otsuse alusel tehti registris 06.07.2011 Tartu Ringkonnakohtu poolt 14.03.2011 tehtud määruse alusel tsiviilasjas nr 2-10-62441. Ringkonnakohus leidis, et kande aluseks saavad olla 16.10.2010 suurkogul vastuvõetud otsused, mitte 12.06.2010 tehtud otsused ning õige on lähtuda 18.10.2010 esitatud kandeavaldusest. Tartu Ringkonnakohtu poolt tehtud määrusele tsiviilasjas nr 2-1062441 otsustas 14.04.2011 ebaseaduslikult korraldatud suurkogu juhataja ning suurkogul juhatusse valitud XXX esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule kuid 13.06.2011 jõustus Riigikohtu määrus, millega ei võetud kassatsioonkaebust menetlusse.
3.14.04.2011 toimus suurkogu, mis väidetavalt kutsuti kokku 01.04.2011 „Õhtulehes“ ilmunud kuulutusega toimumise kohaga Roosikrantsi 3, Tallinn 14.04.2011 kell 13.00. Hagejal ei ole olnud võimalust tutvuda 01.04.2011 „Õhtulehes“ väidetavalt ilmunud erakorralise suurkogu kokkukutsumise teatega ja päevakorraga. Tähelepanuväärne on asjaolu, et 25.04.2011 tegi registripidaja kostja osas määruse nr XXX, milles sätestati, et kostja poolt 15.04.2011 esitatud kandeavaldus vaadatakse läbi pärast tsiviilasjas nr 2-10-62441 kassatsioonkaebuse läbivaatamist Riigikohtus. Register tegi 06.07.2011 kande tsiviilasjas nr 2-10-62441 jõustunud lahendi alusel ning vähem kui kuu aega hiljem s.o. 05.08.2011 tehti registri poolt sellele vaatamata kanne 14.04.2011 ebaseaduslikult korraldatud erakorralise suurkogu otsuse ja 15.04.2011 esitatud
2-12-41539 kandeavalduse põhjal, millega muudeti kostja juhatuse koosseis, kinnitati uus põhikiri ning tunnistati kehtetuks kohtuotsuse alusel 06.07.2011 tehtud kanne.
4.14.04.2011 suurkogu kokkukutsumise hetkel kehtinud kostja põhikirja punkt 4.7.1. sätestas korra, kuidas ja millal saab kokku kutsuda erakorralise suurkogu. Põhikirja kohaselt saab suurkogu kokku kutsuda juhatuse, erakonna esimehe, järelvalvetoimkonna või 1/10 liikmete algatusel vähemalt 10-päevase etteteatamisega. Käesoleval juhul ei kutsunud suurkogu kokku põhikirjas koosoleku kokkukutsumiseks volitatud kostja organ vaid see toimus mõnede kostja lihtliikmete algatusel. MTÜS § 20 lg 1 ja 2 sätestavad, et mittetulundusühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus seaduses ja põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis kui ühingu huvid seda nõuavad. MTÜS § 20 lg 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet ning lg 4 sätestab, et juhul kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Kostja 16.10.2010 valitud juhatus ei olnud isegi teadlik 14.04.2011 suurkogu toimumisest, samuti ei ole kunagi tõusetunud MTÜS § 20 lg 4 kirjeldatud situatsiooni kuna juhatust ei ole informeeritud erakorralise suurkogu kokkukutsumise vajadusest 1/10 liikmete poolt. Kuna 14.04.2011 kell 13.00 toimunud suurkogul osales ainult 9 kostja liiget, kelleks olid Frits Suurkask, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXXning 6 kostja liiget olid andnud osalevatele liikmetele volikirja enese esindamiseks, siis ei olnud suurkogul vajalikku kvoorumit. Kostja põhikirja punkti 4.6. kohaselt on suurkogu otsusevõimeline kui sellel osaleb vähemalt 1/3 kostja liikmetest (kostja liikmete arv oli äriregistri andmetel suurkogu kokkukutsumise hetkel 996 liiget ehk kvoorumi saavutamiseks oleks olnud vajalik vähemalt 334 liikme osalemine suurkogul). Kuna otsuste vastuvõtmiseks vajalikku kvoorumit ei saavutatud, siis otsustasid kohalolnud, et järgmine suurkogu kutsutakse kokku samal päeval s.o. 14.04.2011 kell
14.30.Sellel viibis kohal 8 erakonna liiget: XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXXja 7 erakonna liiget oli andnud osalevatele liikmetele volituse enese esindamiseks. Kostja kehtinud põhikirja punkt 4.6.1. sätestas, et juhul kui suurkogu ei ole kvoorumi puudumisel pädev vastu võtma otsuseid, siis kutsutakse kolme nädala jooksul kokku uus suurkogu sama päevakorraga, kes on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata suurkogul osalevate isikute arvust. Seega välistas põhikirja punkt 4.6.1. suurkogu kokkukutsumise võimaluse mõni tund hiljem peale esimese suurkogu nurjumist isegi juhul kui see oleks kokku kutsutud seaduslikult ja vastavalt põhikirjale. Ebaseaduslikult kokku kutsutud suurkogu päevakorra registrikande aluseks olevateks punktideks olid kandidaatide esitamine juhtorganitesse, samuti uue põhikirja ja uue programmi vastuvõtmine/hääletamine. MTÜS § 201 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti ning kostja põhikiri ei näinud ette seadusest tulenevat erandit. Uueks erakonna esimeheks valiti 14.04.2011 XXX ning juhatuse liikmeteks XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX, samuti kinnitati uus põhikirja redaktsioon ning muudeti ühingu asukohta. Lisaks võeti vastu uus põhikiri ning programm kuigi kehtinud põhikirja punkt 4.6.2. nõuab põhikirja ja programmi muutmiseks kvalifitseeritud kvoorumi olemasolu ning nimetatud otsuse poolt peab olema vähemalt 2/3 kohalolijatest.
5.Hageja leiab, et 14.04.2011 suurkogul vastu võetud otsused on tühised, kuna on rikutud suurkogu kokkukutsumise korda. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole õigustatud käesolevat hagiavaldust esitama. Hageja on väidetavalt esitanud hagi kostja erakonnaliikmena ja juhatuse liikmena. Hageja sai kostja liikmeks ja juhatuse liikmeks kostja suurkogul, mis toimus 16.10.2010. Kostja on seisukohal, et kõik 16.10.2010 koosolekul vastu võetud kostjat puudutavad otsused on tühised tulenevalt MTÜS § 241 lg 1.
2-12-41539
8.16.10.2010 koosoleku protokollist ilmneb, et 16.10.2010 suurkogu koosoleku pidamine otsustati 02.10.2010 toimunud suurkogul, kuna 02.10.2010 suurkogu osutus kvoorumi puudumisel otsustusvõimetuks. Äriregistri toimikust nähtuvalt toimus 02.10.2010 XXX erakorraline suurkogu.
9.02.10.2010 kehtinud MTÜS § 20 kohaselt oli üldkoosoleku kokkukutsumise õigus juhatusel ja samas paragrahvis nimetatud asjaoludel ka 1/10 mittetulundusühingu liikmetest. MTÜS ei anna võimalust antud regulatsioonist põhikirjaga kõrvale kalduda. 16.10.2010 koosoleku protokollist ilmneb, et 02.10.2010 koosolek kutsuti kokku revisjonikomisjoni poolt. Kuna seadus ei näe ette võimalust üldkoosoleku kokkukutsumiseks revisjonikomisjoni poolt, siis on oluliselt rikutud 02.10.2010 suurkogu kokkukutsumise korda ja järelikult on kõik selle koosoleku kostjat puudutavad otsused tühised.
10.02.10.2010 koosoleku kokkukutsumise teade ilmus 15.09.2010 ajalehes Postimees. Teade koosnes järgmisest tekstist:
„TEADE
2.X kl 12 EVP-PK suurkogu XXX 1a, Tartu. Alus registriasi XXXmäärus.“ Kostja juhib tähelepanu, et 15.09.2010 oli kostja registreeritud nimetus XXX. Eeltsiteeritud teatest ei ole võimalik välja lugeda nimetust „XXX.“ Järelikult ei ole selle teatega kostja suurkogu kokku kutsutud ja järelikult on kõik selle koosoleku kostjat puudutavad otsused on tühised. Kostja juhib veel tähelepanu, et 15.09.2010 kehtinud MTÜS § 20 lg 6 kohaselt tuli üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Teates ei ole märgitud koosoleku päevakorda, mis on kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Järelikult on kõik selle koosoleku kostjat puudutavad otsused tühised.
11.16.10.2010 koosoleku protokollist ilmneb, et suurkogu pidamine otsustati 02.10.2010 toimunud koosolekul, kuna 02.10.2010 koosolek osutus kvoorumi puudumisel otsustusvõimetuks. 02.10.2010 kehtinud MTÜS § 20 kohaselt oli üldkoosoleku kokkukutsumise õigus juhatusel ja samas paragrahvis nimetatud asjaoludel ka 1/10 mittetulundusühingu liikmetest. MTÜS ei anna võimalust antud regulatsioonist põhikirjaga kõrvale kalduda. Kostja märgib ka, et 02.10.2010 ja 16.10.2010 toimunud koosolekutel osalenud isikutest oli üksnes XXX kostja erakonna liige. Kuna seadus ei näe ette võimalust üldkoosoleku kokkukutsumiseks isikute poolt, kes osalesid 02.10.2010 koosolekul, siis on oluliselt rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja järelikult on kõik 16.10.2010 koosoleku kostjat puudutavad otsused tühised. 02.10.2010 kehtinud kostja põhikirja punkti 24 (3) kohaselt tuli suurkogust teatada üle-eestilises ajalehes. Kostjal puuduvad andmed, et 16.10.2010 kostja suurkogust oleks teatatud üle-eestilises ajalehes. Sellist teadet ei leidu ka kostja äriregistri toimikus. Järelikult ei ole 16.10.2010 kostja suurkogu kokku kutsutud ja järelikult on kõik 16.10.2010 toimunud koosolekul kostja suhtes vastuvõetud otsused tühised.
12.Ülaltoodud asjaoludest tuleneb, et kõik 16.10.2010 toimunud koosolekul kostja suhtes vastuvõetud otsused on MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised, sh: erakonna liikmeks võtmised/kinnitamised (mh hageja liikmeks võtmine/kinnitamine), põhikirja muutmine, juhatuse liikmete tagasikutsumine ja uute juhatuse liikmete valimine. MTÜS § 241 lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei saa otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. 16.10.2010 koosoleku otsuste alusel tehti kanded mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 06.07.2011. Järelikult on kande tegemisest möödunud vähem kui kaks aastat ja kostjal on õigus käesoleva vastuväite esitamisel tugineda 16.10.2010 koosoleku otsuste tühisusele. Kostja palub kohtul tunnistada 16.10.2010 koosoleku kostja suhtes vastuvõetud otsuste tühisust.
13.Kuna hageja võeti väidetavalt kostja liikmeks ja valiti kostja juhatuse liikmeks 16.10.2010 koosolekul, siis tuleneb 16.10.2010 koosoleku otsuste tühisusest ühtlasi üheselt, et hageja ei ole
2-12-41539 kostja liige ega juhatuse liige. Seega ei ole hageja isik, kellel oleks õigus esitada hagi kostja suurkogu otsuste tühisuse tuvastamiseks. Hagejale teadaolevalt lõppes hageja erakonna liikmelisus 26.08.2010. Maakohtu otsuse põhjendused
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud kohtule avalduse nõuetest, tunnistada seadusele mittevastav 05.08.2011 registrikanne XXX kehtetuks ning viia kostja registriandmed kooskõlla Tartu Ringkonnakohtu 14.03.2011 lahendiga, loobumiseks (I kd tl 183). Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus nimetatud nõuete osas lõpetamisele, seoses hageja loobumisega nimetatud nõuetest.
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
16.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
17.Kohus on tuvastanud ning pooled ei vaidle, et: • 15.09.2010 ilmus ajalehes „Postimees“ teade EVP-PK suurkogu toimumise kohta 02.10.2010 kell 12.00 aadressil XXX , Tartu (I kd tlk 197, 210), • 02.10.2010 toimus erakorraline suurkogu, mille kutsus kokku revisjonikomisjon ning, kus võeti vastu otsus kutsuda kokku 16.10.2010 suurkogu (I kd tlk 198), • 16.10.2010 toimus kostja suurkogu, kus võeti vastu otsused: erakonna liikmeks võtmised/kinnitamised (mh hageja liikmeks võtmine/kinnitamine), põhikirja muutmine, juhatuse liikmete tagasikutsumine ja uute juhatuse liikmete valimine (I kd tlk 153-166, 199-206), • Tartu Ringkonnakohus oma 14.03.2011 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-62441 tühistas Tartu Maakohtu kohtunikuabi 30.11.2010 määruse registriasjas nr XXX (I kd tlk 7-9, 28-30), • 06.07.2011 kandemäärusega registriasjas XXX otsustas kohtunikuabi juhindudes Tartu Ringkonnakohtu otsusest teha mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri mittetulundusühingu registrikaardile muutmiskande: muuta kostja nimi Vabaduspartei – XXX , kanda juhatuse liikmetena sisse XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja määrata, et XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXXei ole juhatuse liikmed ning kinnitada põhikiri 16.10.2010 (I kd tlk 10, 31), • 14.04.2011 kell 13.00 toimus kostja suurkogu, kus otsustati välja kuulutada erakorraline suurkogu 14.04.2011 kell 14.30 (I kd tlk 34, 65), • 14.04.2011 kell 14.30 toimus kostja erakorraline suurkogu, kus võeti vastu otsused muuta kostja nimeks Eesti Vabaduspartei – XXX, võtta vastu põhikirja uus redaktsioon, valida erakonna esimeheks XXX ja juhatuse liikmeteks XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX(I kd tlk 35-60, 66-91),
2-12-41539 • 05.08.2011 kandemäärusega kohtunikuabi otsustas 14.04.2011 erakorralise suurkogu otsuse alusel muuta kostja nimeks Eesti Vabadusparte – XXX, kanda juhatuse liikmetena sisse XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXXning leidis, et XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ei ole juhatuse liikmed ja kinnitas 14.04.2011 põhikirja (I kd tlk 11, 32).
18.Pooled vaidlevad, kas: • hageja on õigustatud hagi esitama, • 16.10.2010 suurkogul vastu võetud otsused on tühised, • 14.04.2011 erakorralisel suurkogul vastuvõetud otsused on tühised.
19.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 38 lg-dest 1 ja 2 nähtub, et vastuväitega saab kohtumenetluses juriidilise isiku organi otsuse puudulikkusele tugineda vaid juhul, kui esiletoodud faktilised asjaolud annavad aluse tuvastada otsuse tühisus (otsuse kehtetus tuleb tuvastada hagimenetluses). Tühisuse alused on sätestatud TsÜS § 38 lg-s 2 ja mittetulundusühingute puhul ka mittetulundusühingute seadus (MTÜS) §-s 241: vastav tagajärg on otseselt sätestatud seaduses; otsus on vastuolus heade kommetega; otsus rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet; otsuse vastuvõtmisel on oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda. TsÜS § 38 lg 7 kohaselt võib juriidilise isiku organi otsuste tühisusele kohtumenetluses tugineda ka vastuväite esitamisega, kuid tagamaks õiguskindlust on sellise vastuväite esitamise aeg juhul, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse, piiratud kahe aastaga kande tegemisest. Vastuväite esitamise korral hindab kohus otsuse tühisust kohtuotsuse põhjendavas osas ja teeb selle kohta järelduse. Ajaline piirang on kehtestatud põhimõttel, et kui otsuse tühisuse tuvastamist ei taotleta kohtus pikema aja vältel, tekib kolmandatel isikutel usaldus otsuse alusel tehtud võimalike kannete kohta avalikku registrisse. Sellisel juhul jääb vastav vastuväide tähelepanuta ja kuigi vormiliselt jääb tühine otsus edasi tühiseks, kaotab selle tühisus oma õigusliku tähenduse, kuna sellele ei ole võimalik enam tugineda. Sama on sätestatud ka MTÜS § 241 lg-s 3. Kostja on esitanud vastuväited, et kostja 02.10.2010 erakorralisel suurkogul vastu võetud otsus ja 16.10.2010 suurkogul vastuvõetud otsused on tühised. Kostja 02.10.2010 erakorralise suurkogu otsuse alusel kandeid tehtud ei ole. Suurkogu 16.10.2010 otsuste alusel on tehtud kanne äriregistrisse 06.07.2011. Kostja on esitanud vastuväite 16.10.2010 suurkogu otsuste tühisuse osas 03.04.2013 ehk enne kahe aasta möödumist kande tegemisest. Seega tuleb esmalt vaidluse lahendamiseks võtta seisukoht kostja vastuväidete põhjendatuse kohta ehk kas saab nõustuda, et kostja 02.10.2010 erakorralisel suurkogul ja 16.10.2010 suurkogul vastu võetud otsused on tühised. Hageja väited, et kostja ei saa esitada vastuväidet 16.10.2010 suurkogu tühisuse tuvastamiseks, kuna Tartu Ringkonnakohus on kinnitanud 16.10.2010 suurkogu õiguspärasust ning Riigikohus on keeldunud määruskaebuse menetlusse võtmisest, on alusetud. Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu maakohtu kohtunikuabi 30.11.2010 määruse registriasjas nr XXX. Tartu Ringkonnakohus ei hinnanud kande aluseks olevaid 16.10.2010 suurkogu otsuseid, vaid märkis lihtsalt, et kohtunikuabi ei ole tuvastanud kõrvaldamist vajavate puuduste olemasolu 18.10.2010 kandeavalduse osas. Tartu Ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta 16.10.2010 suurkogu otsuste kohta, mistõttu on kostja õigustatud esitama käesolevas asjas vastuväite 16.10.2010 suurkogu tühisuse tuvastamiseks.
20.02.10.2010 toimunud XXXerakorralise suurkogu protokollist (I kd tlk 198) nähtub, et suurkogu, kus viibisid XXX, XXX, XXX, XXXja XXX, on otsustanud kvoorumi puudumise tõttu tulenevalt põhikirja punktist 23.2 kokku kustuda uue suurkogu 16.10.2010 kell 12.00 aadressil XXX , Tartu. Puudub vaidlus, et 02.10.2010 toimunud erakorralise suurkogu kutsus kokku revisjonikomisjon. Kohus ei nõustu kostjaga, et revisjonikomisjonil puudus õigus suurkogu kokku kutsumiseks. Vastavalt 02.10.2010 erakorralise suurkogu kokku kutsumise ajal kehtinud kostja põhikirja punkti 24.2 erakorraline suurkogu kutsutakse kokku juhatuse, juhatuse esimehe, revisjonikomisjoni või 1/10 liikmete algatusel vähemalt 10-päevase etteteatamisega. Vastavalt MTÜS § 7 lg 2 alusel põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega
2-12-41539 vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kuna põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, siis leiab kohus, et 02.10.2010 erakorraline suurkogu on seaduslikult kokku kutsutud revisjonikomisjoni poolt.
21.Vastavalt 02.10.2010 erakorralise suurkogu kokku kutsumise ajal kehtinud põhikirja punkti 24.3 alusel erakonna suurkogust teatatakse üle-eestilises ajalehes. Kohtule esitatud tõendite kohaselt ilmus ajalehes Postimees 15.09.2010 järgmine teade: 2. X kell 12 EVP-PK suurkogu XXX , Tartu (I kd tl 197, 210). Alus registriasi XXX määrus. Vastavalt kokkukutsumise ajal kehtinud MTÜS § 20 lg 6 alusel üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Perioodil 03.11.1998 – 06.07.2011 oli kostja nimeks XXX. 15.09.2010 avaldatud teatest ei ole võimalik välja lugeda, et kokku on kustutud XXXsuurkogu ning, mis päevakord tuleb arutusele, mistõttu on rikutud 02.10.2010 toimunud erakorralise suurkogu kokkukutsumise korda.
22.02.10.2010 erakorralisel suurkogul osalesid XXX, XXX, XXX, XXXja XXX, kellest üksnes XXX oli kostja erakonna liige. 16.10.2010 koosoleku protokollist (I kd tlk 153-166, 199-206) ilmneb, et suurkogu pidamine otsustati 02.10.2010 toimunud erakorralisel suurkogul, kuna 02.10.2010 erakorraline suurkogu osutus kvoorumi puudumisel otsustusvõimetuks. 02.10.2010 kehtinud põhikirja punkti 23.2 alusel kui suurkogu ei ole pädev otsuseid vastu võtma (ei ole koos nutud kvoorum), siis kutsutakse kokku kolme nädala jooksul uus suurkogu sama päevakorraga, kes on pädev otsuseid vastu võtma sõltumata suurkogul osalenud isikute arvust. Kuna 02.10.2010 toimunud kostja erakorralisel suurkogul ei olnud kvoorum täidetud, siis oli kostja erakonna liige XXX tulenevalt põhikirjast õigustatud kokku kustuma uue suurkogu. Kokku kutsumise ajal kehtinud põhikirja punkti 24.3 alusel erakonna suurkogust teatatakse üle-eestilises ajalehes. MTÜS § 20 lg 6 alusel üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et üle-eestilises ajalehes oleks teatatud kostja 16.10.2010 kell 12.00 toimunud suurkogu toimumise aeg ning selle päevakord. Mistõttu on oluliselt rikutud 16.10.2010 kell 12.00 toimunud suurkogu kokkukutsumise korda.
23.MTÜS § 241 lg 1 alusel üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Seega on tulenevalt MTÜS § 241 lg 1 alusel 02.10.2010 erakorralisel suurkogul vastu võetud otsus ja 16.10.2010 suurkogu otsused tühised.
24.TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Vastavalt MTÜS § 24 lg 3 saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-65-08 punktis 16 selgitanud järgmist: „Kolleegiumi arvates võivad juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist.“ Kuna hageja võeti väidetavalt kostja liikmeks ja valiti kostja juhatuse liikmeks 16.10.2010 koosolekul, siis tuleneb 16.10.2010 koosoleku otsuste tühisusest üheselt, et hageja ei ole kostja liige ega juhatuse liige. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtuvalt ei olnud hageja kostja liikmeks ka 14.04.2011 toimunud suurkogu ajal ega ka käesoleva hagiavalduse esitamise ajal (I kd tlk 167). Seega ei ole hageja isik, kellel oleks õigus esitada hagi kostja suurkogu otsuste tühisuse tuvastamiseks, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.
2-12-41539
25.Kuna hageja ei ole õigustatud vaidlustama kostja suurkogu ja erakorralise suurkogu otsuseid, siis kohus ei anna hinnangut 14.04.2011 kell 14.30 toimunud kostja erakorralise suurkogu otsustele. Menetluskulude jaotus
26.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel 100% ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
27.Hagihind on tulenevalt TsMS § 132 lg 11 ja lg 4 p 8 alusel 3500 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.