Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

2(7)

Krivoruka) on puhkusel ja tuleb tööle alles 13.08.2012. Kohalviibinud 2 töötajat avaldasid, et nemad kohtutäiturilt dokumente vastu ei võta ja võlgniku juhatuse liikmete kontakttelefone ei avalda. 17.08.2012 kell 10:30 käis kohtutäituri büroo töötaja (A. R) võlgniku asukoha aadressil Sepa 14, Tallinnas, kus ilmnes, et võlgniku seaduslikke esindajaid kohal ei viibi. Kohalviibinud kodanik X X avaldas, et on äriühingus direktor (olles samal ajal ka võlgniku osanik) ning et võlgniku seaduslik esindaja naaseb tööle alles 21.08.2012, samuti täpsustas, et keegi teine peale seaduslike esindajate ei või dokumente vastu võtta. Seejärel pani kohtutäituri büroo töötaja menetlusdokumendid võlgnikule postkasti 17.08.2012 kell 11:40. Kuna võlgniku postkast asub otse valvuri tööruumi akna all (Sepa 14, Tallinnas), selgitas kohtutäituri büroo töötaja valvurile menetlusdokumentide postkasti jätmist ning valvur lubas võlgnikku teavitada kohtutäituri poolsest dokumentide postkasti jätmisest. Kohtutäituri büroo töötaja pildistas postiümbrikut, mis sisaldas täitmisteadet koos teiste kättetoimetatud menetlusdokumentidega võlgniku asukohas. Kuivõrd võlgniku asukohas ei olnud võimalik menetlusdokumente (sh täitmisteadet) võlgnikule kätte toimetada kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega, pani kohtutäituri büroo töötaja (A. R) menetlusdokumendid võlgniku postkasti, tema juriidilisel (tegelikul) aadressil (Sepa 14, Tallinnas). Seega tuleb lugeda võlgnikule täitmisteade nõuetekohaselt kätte toimetatuks 17.08.2012. Tulenevalt eeltoodust, olid kõik menetlustoimingud käesolevas täiteasjas tehtud õiguspäraselt ja nende tühistamiseks puudus alus. Kuivõrd kohtutäitur määras täitmisteates võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaja 10 päeva täitmisteate kättetoimetamisest ja täitmisteade loeti kättetoimetatuks 17.08.2012, lõppes võlgnikule määratud vabatahtliku täitmise 10-päevane tähtaeg 27.08.2012. Kohtutäitur koostas võlgnikule 28.08.2012 vara kontol arestimise akti ja täitetoimingust teatamise (vara nimekirja esitamise kohustus ja vara arestimisest teatamine). Käesoleval juhul olid võlgniku kontod arestitud juba hagi tagamise korras Harju Maakohtu 11.11.2010 määruse alusel sissenõudja poolt sissenõutava summa (1 000 000 krooni) ulatuses. Arvestades võlgniku pangakontode arestimist juba enne täitemenetluse algatamist, jäi võlgniku taotlus arusaamatuks. Harju Maakohtu 11.10.2010 määruse alusel hagi tagamise korras arestitud võlgniku pangakontode arestist vabastamine ei olnud võlgniku kaebuse alusel võimalik. Kohtutäituri büroo töötaja (A. R) edastas 11.09.2012 võlgniku lepingulisele esindajale 10.09.2012 dateeringuga vallasvara arestimise akti. Täitemenetluses ei ole käesoleva ajani võlgniku tegevuses märgata tegelikku tahet võlanõude vabatahtlikuks täitmiseks, vabatahtliku täitmise tähtaeg on möödunud ja kohtutäitur oli kohustatud tegema viivitamata täitetoiminguid võlanõude täitmiseks. Kuivõrd võlgnik ei olnud võlanõudeid täitnud ka 17.09.2012 ja eeldusel, et võlgniku kaebused kuuluksid teoreetiliselt rahuldamisele, tuleks kohtutäituril teha kohtutäituri menetlustoimingute tühistamisel uuesti samad vara arestimistoimingud ja tegelikkuses saabuks samasugune õiguslik olukord, nagu käesoleval ajal. Ka menetlusökonoomiliselt puudub käesoleval ajal põhjendus võlgniku kaebuste rahuldamiseks. Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht AS Frelok vaidles kaebusele vastus ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtutäituri täitetoimingud olid seaduslikud ja vajalikud ning alus täitemenetluse peatamiseks ja täitetoimingute tühistamiseks täiteasjas nr 025/2012/2965 puudub. Sissenõudja esitas kohtuotsuse kohtutäiturile täitmiseks 23.07.2012. Kohtutäitur üritas menetlusdokumente võlgnikule kätte toimetada mitmel korral. Kohtutäiturile teatati, et avaldaja juhatuse liige on puhkusel kuni 13.08.2012 ja keegi teine dokumente vastu ei võta. 17.08.2012 kl 10:45 postitas kohtutäituri töötaja menetlusdokumendid avaldaja töötaja

3(7)

juuresolekul avaldaja postkasti. Seega võib kättetoimetamist lugeda TsMS § 326 lg 1 mõttes piisavaks ja seaduslikuks. Isegi juhul, kui täitedokumendid ei oleks avaldajale 17.08.2012 kätte toimetatud, esinevad alused eelarestimise kohaldamiseks. Avaldajal puudub põhjendatud huvi täitedokumentide kättetoimetamisel tehtud kohtutäituri toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ja toimingute tühisuse tuvastamiseks. Avaldajal ei ole ühtegi sisulist vastuväidet täitedokumendi osas, vaieldakse vastu täitemenetluse korraldusele. Kaebuse rahuldamisel saab avaldaja täiendava aja vara võõrandamiseks ja muude pahausklike toimingute tegemiseks, millega rikutakse sissenõudja huve. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus jättis OÜ SGA Production kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi 08.10.2012 otsuse peale täiteasjas nr 025/2012/2965 rahuldamata ja menetluskulud OÜ SGA Production kanda. Puudub vaidlus, et avaldaja asukohaks on Sepa 14, Tallinn. Antud asjaolu on nähtav äriregistrist ja kohtule esitatud avaldusest. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis lahendis nr 3-22-6-10, et TsMS §-st 323 tulenevalt saab menetlusdokumenti lugeda kättetoimetatuks eelkõige eeldusel, et koht, kus dokumenti proovitakse üle anda, on juriidilise isiku äriruum. Kohtutäitur koostas võlgnikule 23.07.2012 täitmisteate. Lisaks käis kohtutäitur koos kohtutäituri abiga 02.08.2012 kell 17:05 võlgniku asukohas Sepa 14, Tallinnas, kus võlgniku töötajas teatasid kohtutäiturile, et võlgniku seaduslik esindaja (Ai Krivoruka) on puhkusel ja tuleb tööle alles 13.08.2012. 17.08.2012 kell 10:30 käis kohtutäituri büroo töötaja (A. R) võlgniku asukohas aadressil Sepa 14, Tallinnas, kus ilmnes, et võlgniku seaduslikke esindajaid kohal ei viibi, kohal viibis kodanik X X, kes avaldas, et on äriühingus direktor ning et võlgniku seaduslik esindaja naaseb tööle alles 21.08.2012, samuti täpsustas, et keegi teine peale seaduslike esindajate ei või dokumente vastu võtta. 12.03.2013 kohtuistungil kuulati tunnistajatena üle X X, G S ja A R. Kohus leidis, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kohtutäituri büroo töötaja A. R viibis 17.08.2012 SGA Production OÜ territooriumil. Tunnistajate S. Xi ja G. Si ütlused olid vastuolulised selles osas, kas A. R üritas dokumente üle anda võlgniku juhatuse liikmele. Kohus leidis, et A. R selgitas kohtuistungil usutavalt, et üritas 17.08.2012 võlgniku seaduslikule esindajale dokumente, sh täitmisteadet, üle anda. Kohtutäitur esitas kohtule foto, millelt nähtuvalt oli ümbrik adresseeritud avaldajale ja ümbriku peal oli kirjas, et see on postitatud postkasti kell 11:40 17.08.2012, kuna keelduti dokumendte vastu võtmast. Sama ümbrikut pildistati ka koos postkastiga. Kohus jättis esitatud foto tõendina tähelepanuta, kuna konkreetselt fotolt ei selgunud, millal foto oli tehtud ja ei nähtunud, kellele kuuluva postkasti kõrval oli ümbrikku pildistatud. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis lahendis nr 3-2-1-168-11, et TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui on tehtud menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ettenähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamis-fiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest. Kohus leidis, et isegi kui kättetoimetamisteatis ei vasta formaalselt kõigile TsMS § 313 lg 1 nõuetele, nähtub sealt, et avaldaja aadressil tehti kaks kättetoimetamise katset, s.t kahel korral ei õnnestunud saadetist kellelegi üle anda, misjärel jäeti see teise katse ebaõnnestumisel 17.08.2012 saaja postkasti. Seadus ei nõua saadetise postkasti jätmiseks kolmandat kättetoimetamiskatset. Seega võib kättetoimetamisteatise lugeda vähemalt TsMS § 313 lg 5 mõttes usaldusväärseks ja kättetoimetamiseks piisavaks. Kättetoimetamine vastab

4(7)

TsMS § 326 nõuetele, mh prooviti saadetist üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja saadetis jäeti avaldaja postkasti aadressil, mille ta ise avaldas ega ole oma aadressina vaidluse alla seadnud, nagu ta ei vaidlustanud ka postkasti olemasolu. Pooled ei vaidle selle üle, et dokumente prooviti üle anda saaja äriruumis. Riigikohtu halduskolleegium leidis määruses nr 3-3-1-100-1, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani. Avaldaja kohustuseks on tagada, et tema registrijärgsel aadressil oleks post (sh menetlusdokumendid) kättesaadav juhatuse liikmetele või muudele volitatud isikutele. Kohus leidis, et eeldused võlgnikule täitmisteate kättetoimetamiseks TsMS § 326 kohaselt on täidetud ja menetlusdokumendid (sh täitmisteade) on võlgnikule nõuetekohaselt kättetoimetatud 17.08.2012, millest tulenevalt olid kohtutäituri täitetoimingud seaduslikud. Kohtutäituri vaidlustatud otsus oli piisavalt põhjendatud ja õigusselge ning kooskõlas kehtiva õiguskorraga, mistõttu puudub alus otsuse tühistamiseks. Määruskaebus OÜ SGA Production palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus millega tühistada Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 08.10.2012 otsus täiteasjas nr 025/2012/2965 ning jätta menetluskulud kohtutäitur Kaire Põltsi kanda. Kohus leidis ekslikult, et antud juhul esineb alus kohaldada TsMS § 326 lg 1 kättetoimetamise fiktsiooni. Avaldaja oli menetluse käigus läbivalt seisukohal, et 17.08.2012 ei üritanud keegi avaldajale ega muule isikule (TsMS § 326 lg 2 mõttes) dokumente (täitmisteadet) üle anda. Selle asjaolu kontrollimiseks kuulas kohus üle avaldaja endise töötaja (G S), praeguse töötaja (X X) ja kohtutäituri töötaja (A R). Avaldaja töötajad kumbki ei saanud tol hetkel aru, et tegemist oli kohtutäituri töötajaga. Samuti ei saanud kumbki tunnistaja aru, et see mees soovis OÜ-le SGA Production mingeid dokumente üle anda, kohtutäituri töötaja selleks mingitki soovi ei avaldanud ega palunud OÜ SGA Production nimel dokumente vastu võtta. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et paarisõnaline vestlus toimus õues, kuna tunnistaja G. S tegi seal suitsu. Kohtutäituri töötaja A. R andis tunnistajana ütluseid, mis ülejäänud tunnistajate ütlustega absoluutselt ei haakunud. Ta väitis, et käis kontoris sees, kus rääkis kahe mehega, kellest üks tutvustas ennast X. Xina ja mõlemad keeldusid dokumentide vastuvõtmisest. Kohus eeldas ilma ühegi põhjenduseta, et usaldusväärsed on kohtutäituri büroo töötaja ütlused, mitte avaldaja endise töötaja ütlused. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et tunnistajate X. Xi ja G. Si ütlused on vastuolulised. Kohus luges usaldusväärseks ütlused, mis enamikus ei kattunud ülejäänud kahe tunnistaja ütlustega. TsMS § 326 lg 1 tingimused kättetoimetamise fiktsiooniks ei olnud täidetud. Kohus hindas tõendeid ebaõigesti ja ühekülgselt ning kohaldas alusetult ja valesti TsMS § 326 lg 1 kättetoimetamise fiktsiooni. TsMS § 326 lg 2 kohaselt on TsMS 326 lg 1 kohaldamise vältimatu eeldus - menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule. Täituri büroo töötaja käitus antud juhul selliselt, et ei olnud võimalik teha järeldust, et toimub täitmisteate kättetoimetamine võlgnikule, ta ei tutvustanud end, ei esitanud ametitunnistust, ei teatanud sealviibimise eesmärgist, ei teinud ettepanekut võtta vastu OÜ-le SGA Production mõeldud dokumendid. Kohtu viide Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele nr 3-3-1-100-1 ei ole asjakohane, kuna antud juhul on küsimus konkreetse TsMS § 326 kohaldamise osas, mida halduskolleegium ei käsitlenud.

5(7)

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud dokumentide kättetoimetamise sätteid tuleb kohaldada arvestades täitemenetluse seadustikus kättetoimetamise kohta sätestatud erisusi. TMS § 10 lg 3 kohaselt kui täitemenetluse osalist on esindanud eelnenud kohtumenetluses esindaja, võib dokumendid kätte toimetada esindajale. TMS mõtte koheselt loetakse kohtumenetluse esindajale täitmisteate kättetoimetamine võrdseks isiklikult võlgnikule kättetoimetamisega. Antud asjas on täitedokumendiks Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-10-55799, milles võlgniku esindajaks oli menetluses vandeadvokaat Janek Väli. Nimetatud asjaolu oli teada sissenõudjale ning oli selgesõnaliselt märgitud ka täitedokumendi (otsuse) sissejuhatavas osas. Kohtutäitur ei üritanud kordagi täitedokumente kätte toimetada kohtumenetluse esindajale (TMS § 10 lg 3), mis oleks ilmselt kohaselt ka õnnestunud. Nii täitemenetluse seadustiku kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelduseks on dokument reaalselt kätte toimetada ja üle anda. Alles kui see ei õnnestu, võib kasutada kättetoimetamise fiktsiooni. Seega, tulenevalt TMS § 10 lg-s 3 sätestatud erisusest ei saanud kohtutäitur asuda rakendama TsMS §-s 326 sätestatud fiktsiooni, kui täitur ei proovinud täitmisteadet kätte toimetada kohtumenetluse esindajale. Seetõttu ei ole kohaldatavad ka kohtutäituri poolt kaevatavas otsuses viidatud Riigikohtu lahendid, kuna faktilised asjaolud erinevad käesolevast juhtumist. TsMS § 313 lg 2 alusel võib menetlusdokumendi kätte toimetades anda üle muule isikule kui saajale üksnes käesolevas osas sätestatud juhul. Sellele sättele kehtestab erandi TMS § 10 lg 3. Käesoleval juhul ei esinenud aluseid rakendada kättetoimetamise erijuhte. Seega täitedokumendid toimetati võlgnikule kätte 06.09.2013 ja ebaõige on kohtutäituri ekirjas ja kaevatavas otsuse sisalduv väide, et need on võlgnikule juba toimetatud varem. Seaduse eesmärgipärasel tõlgendamisel, mille kohaselt on eesmärgiks eelkõige täitmisteatest võlgniku tegelik teavitamine, tuleb asuda seisukohale, et TsMS § 10 lg 3 ei ole täituri suvaotsus ja seda tuleb igal juhul eelistada täitmise fiktsiooni kohaldamisele. Kohus jättis põhjendamatult menetluskulud avaldaja kanda, mis on vastuolus TsMS § 172 lg-ga 1, mille kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Termin „põhjendamatu taotlus, väide või tõend“ ei ole käesolevas asjas kohaldatav ja kohus ei ole selle kohaldamist määruses põhjendanud. Avaldaja esitas põhjendatud kaebuse. Vastused määruskaebusele AS Frelok palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts määruskaebusele vastanud ei ole. Menetluse edasine käik Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 28.03.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud määruses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või

6(7)

protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole asja läbivaatamisel ega määruse koostamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Põhjendatud on määruses toodud viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1168-11. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt isegi kui kättetoimetamisteatis ei vasta formaalselt kõigile TsMS § 313 lg 1 nõuetele, nähtub sealt, et avaldaja aadressil tehti kaks kättetoimetamise katset, s.t kahel korral ei õnnestunud saadetist kellelegi üle anda, misjärel jäeti see teise katse ebaõnnestumisel 17.08.2012 saaja postkasti. Seadus ei nõua saadetise postkasti jätmiseks kolmandat kättetoimetamiskatset. Seega võib kättetoimetamisteatise lugeda vähemalt TsMS § 313 lg 5 mõttes usaldusväärseks ja kättetoimetamiseks piisavaks. Kättetoimetamine vastab TsMS § 326 nõuetele, mh prooviti saadetist üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja saadetis jäeti avaldaja postkasti aadressil, mille ta ise avaldas ega ole oma aadressina vaidluse alla seadnud, nagu ta ei vaidlustanud ka postkasti olemasolu. Riigikohus on rõhutanud lahendis 3-2-1-168-11 rõhutanud, et et TsMS 36. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui on tehtud menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ettenähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. Kolleegium leiab, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated ei jõua temani. Avaldaja kohustuseks on tagada, et tema registrijärgsel aadressil oleks post (sh menetlusdokumendid) kättesaadav juhatuse liikmetele või muudele volitatud isikutele. Avaldaja ei ole tuginenud asjaolule, mille kohaselt oleks tema poolt dokumentide vastuvõtt registrijärgses asukohas (äriruumis) korraldatud. Seda ei kinnitanud ka tunnistajad. Kolleegium leiab, et TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse eelkõige dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 327 sätestatud juhul võib kohtutäitur dokumendi hoiustada ka dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas kohtutäituri büroos. Kohtutäitur on põhjendatult järginud täitmisteate kättetoimetamisel tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud. TMS § 10 lg 3 alusel võib kohtutäitur toimetada täitedokumendi kätte ka võlgniku esindajale, kuid see asjaolu ei välista nende kättetoimetamist TMS § 10 lg-s 2 sätestatud korras. Maakohus on andud hinnangu kõigile asjas kogutud tõenditele ja põhjendatult jätnud avalduse rahuldamata. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Avaldajaks antud hagita asjas oli OÜ SGA Production, selles vaidlus puudub. Maakohus jättis avalduse rahuldamata. Seega maakohus jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Ülaltoodu alusel ei anna ükski määruskaebuses toodud väide alust kaevatava määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja OÜ SGA Production kanda.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Imbi Sidok-Toomsalu

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.