lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-1246/9

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 05.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-1246/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
05.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1844
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing KADARBIKU KÖÖGIVILI10864109(Puudutatud isik)24/7 kaubandus OÜ11141531(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

05. märts 2020, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-20-1246

Tsiviilasi

AS Oilseeds Trade kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 13.01.2020 otsusele täiteasjas nr 022/2019/7291

Menetlustoiming

Kaebuse lahendamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: AS Oilseeds Trade (registrikood 11141531, asukoht Mureli tn 3, 10617, Tallinn) juhatuse liige V V Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (asukoht Lauteri 5, 10114 Tallinn; e-post [email protected]) Puudutatud isik II (sissenõudja) Osaühing KADARBIKU

KÖÖGIVILI

(registrikood 10864109, asukoht Harju maakond, Saue vald, Tuula küla, Kadarbiku, 76603) lepinguline esindaja Reimo Mets

Resolutsioon

1.Rahuldada AS-i Oilseeds Trade kaebus.
2.Tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse 13.01.2020 otsus täiteasjas nr 022/2019/7291, millega jäeti rahuldamata AS-i Oilseeds Trade 18.12.2019 esitatud kaebus ja kohustada kohtutäitur Elin Vilippust AS-i Oilseeds Trade 18.12.2019 kaebust uuesti läbi vaatama.
3.Jätta AS Oilseeds Trade menetluskulud Elin Vilippuse kanda ja ülejäänud menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
4.Mõista kohtutäitur Elin Vilippuselt AS-i Oilseeds Trade kasuks menetluskuludena välja riigilõiv 15 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Menetluse käik 1 (5)
1.Avaldaja esitas 23.01.2020 Harju Maakohtule kaebuse, milles palub kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama, tuvastada, et täiteasjas nr 022/2019/7291 ei toimetatud AS-ile Oilseeds Trade täitmisteadet kätte 07.11.2019 ja tuvastada, et kuna AS Oilseeds Trade pangakontode arestimise ajaks 10.12.2019 ei olnud täiteasjas nr 022/2019/7291 vabatahtliku täitmise tähtaeg möödunud, rikkus täitur pangakontosid arestides TMS § 25 lg-t 1 ja TMS § 10 lg-d 1-2 ning kontode arestimine ei olnud seaduslik. Kohus keeldus järgmiste nõuete menetlusse võtmisest: tuvastada, et täiteasjas nr 022/2019/7291 ei toimetatud AS-ile Oilseeds Trade täitmisteadet kätte 07.11.2019 ja tuvastada, et kuna AS Oilseeds Trade pangakontode arestimise ajaks 10.12.2019 ei olnud täiteasjas nr 022/2019/7291 vabatahtliku täitmise tähtaeg möödunud, rikkus täitur pangakontosid arestides TMS § 25 lg-t 1 ja TMS § 10 lg-d 1-2 ning kontode arestimine ei olnud seaduslik. 31.01.2020 võttis kohus kaebuse menetlusse.
2.Avalduse kohaselt sai avaldajale 10.12.2019 teatavaks, et kohtutäitur Elin Vilippus on arestinud võlgniku pangakontod. 11.12.2019 edastati võlgniku esindajale täitmisakt täiteasjas 022/2019/7291 ja kohtumäärus tsiviilasjas 2-18-19350. Peale selle selgitati, et täitmisakt on võlgnikule saadetud 07.11.2019 e-posti teel võlgniku büroojuhile J Tile ja võlgniku juhatuse liikmele V Vile. Võlgnik on seisukohal, et täitmisteadet täiteasjas 022/2019/7291 ei ole talle TMS-i ja TsMS-i kättetoimetamisnorme arvesse võttes kätte toimetatud ja seetõttu ei saanud ka vabatahtliku täitmise tähtaeg kontode arestimise hetkeks kulgema hakata, mistõttu ei olnud kohtutäitur õigustatud kontosid arestima.
3.Võlgnik esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse kahe asjaolu suhtes: kohtutäitur ei olnud õigustatud võlgniku juhatuse liikmele V Vile täitmisteadet TsMS § 314 1 lg 3 p 1 alusel kätte toimetama ja täitmisteadet ei saanud selle võlgniku büroojuhile J Tile e-posti teel saatmisega kättetoimetatuks lugeda, sest kohtutäituril ei ole lubatud kasutada n-ö jälgimissüsteemi, mis tuvastab, millal e-kirja saanud isik kirja avanud on ja samuti ei vasta selline jälgimissüsteem ei TMS-is ega TsMS-is ette nähtud kättetoimetamisviisidele. Samuti ei olnud eelnevalt kasutatud muid täitmisteate kättetoimetamise viise. Kohtutäitur tegi 13.01.2020 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata, sest büroojuhile kättetoimetamisel oli lugemiskinnistuse edastamisega õigustatud täitedokument kättetoimetatuks lugeda ja TsMS § 314 1 lg 3 punktis 1 sätestatud tingimus on lubatav ka täitemenetluse raames. Võlgnik ei nõustu kohtutäituri põhjendustega
4.Kohtutäitur hinnangul on võlgniku kaebus põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub seadusest tulenev alus. Kohtutäitur jääb oma 13.01.2020 otsuses märgitud seisukohtade juurde ning palub jätta võlgniku kaebus kohtutäituri otsusele rahuldamata. Kohtutäitur edastas täitmisteate ja täitedokumendi ärakirja võlgniku ametlikule e-posti aadressile xxx ning võlgniku juhatuse liikme e-posti aadressil xxx, mis on kohtutäiturile teatavaks saanud varasemate täitemenetluste raames. Kohtutäitur on seisukohal, et e-posti aadressilt xxx saabunud lugemiskinnitus kinnitas kirja jõudmist võlgnikuni, mistõttu oli põhjendatud lugeda täitmisteade kättetoimetatuks. Kohtutäitur leiab, et TsMS § 314 1 lg 3 punktis 1 ette nähtud kättetoimetamisvõimalus on kohaldatav ka täitemenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamisele ning täitemenetluse tõhususe eesmärki ja sissenõudja huvi arvestades on lubatav võlgnikule täitmisteate kättetoimetamine kõikidel seadusega lubatud viisidel.
5.Puudutatud isik II palub jätta kaebus rahuldamata. Puudutatud isik II on seisukohal, et käesoleva asja põhiküsimus ei ole üleüldse selles, et kas võlgnik sai täitmisteated kätte või mitte, vaid avaldaja käsitluses, et kuidas tuleks lugeda täitmisteated kätte toimetatuks, kellele ja mis kuupäevast alates. Faktiline asjaolu, kuidas avaldaja oma ettevõtte siseselt on delegeerinud oma ametlikule e-posti aadressile xxx saabuvate kirjadele vastamise ei tähenda, et kiri ei oleks jõudnud adressaadini. Pigem on tegemist avaldaja valikulise kirjade

2 (5)

kättesaamisega, mis ei allu kellegi teise kontrollile. Äriregistrile antud e-posti aadressi tuleb lugeda suhtluskanaliks läbi mille ettevõttega saab suhelda. Kuna sealsele aadressile on edastatud ka täitmisavaldused, siis tuleb lugeda ka kirjad võlgnikule kättetoimetatuks. Kohtumääruse põhjendused

6.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe ja pooled ei ole taotlenud ka enda ärakuulamist, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus kontrollib kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 10 lg 1 ja 2 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ja vara arestimise akti ning dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui nimetatud seadustikust ei tulene teisiti.
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas täitmisteate saab lugeda kättetoimetatuks 07.11.2019 või mitte. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtutäitur on täitmisteate täiteasjas 022/2019/7291 ja täitedokumendi ärakirja saatnud 07.11.2019 e-posti aadressidele xxx, xxx, xxx ja xxx. Kohtutäitur on lugenud menetlusdokumendid kätte toimetatuks büroojuhi J Ti e-posti aadressilt xxx saabunud automaatse lugemiskinnitusega (tlk 38).
9.TsMS § 306 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Elektrooniline kättetoimetamine on reguleeritud TsMS §-ga 3111. TsMS § 3111 lg 5 järgi loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist, kusjuures elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. TsMS § 318 lg-st 2 tuleneb, et juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
10.Eeltoodust tuleneb, et elektrooniliselt saadetud menetlusdokumendi saab kättetoimetatuks lugeda kui see on saadetud võlgniku AS Oilseeds Trade seaduslikule esindajale, kelleks on juhatuse liige ning saaja on selle kättesaamist kinnitanud. Kinnitus ei pea olema digitaalselt allkirjastatud, kui täituril ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kuivõrd täitur peab järgima tsiviilkohtumenetluse norme, 3 (5)

tuleb ka täituril saada võlgnikult e-posti teel kinnitus, et ta on täitmisteate kätte saanud. Vastaselt korral ei ole võimalik lugeda, et täitmisteade on kätte toimetatud ning kaebetähtaeg ei hakka kulgema. TsMS ei võimalda automaatse lugemisteatise saamisel lugeda menetlusdokumente kättetoimetatuks. Kohus leiab, et e-posti aadressile xxx saadetud täitmisteadet ei saa lugeda kätte toimetatuks, kuna J T ei ole äriühingu juhatuse liige ning ta ei ole ka selle kättesaamist kinnitanud. Täitmisteadet, mis on saadetud e-posti aadressile xxx ei saa kättetoimetatuks lugeda, kuna puudub nõuetekohane kättesaamise kinnitus (tlk 38 pöördel).

11.TsMS § 3141 lg 3 p 1 kohaselt sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades. Kuigi nimetatud säte annab võimaluse lugeda menetlusdokument kättetoimetatuks saatmisega, peab menetlusosalisele oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks olema siiski selge, kas ja millal on menetlusdokument kehtivalt kätte toimetatud. Kuna kättetoimetamise ajast sõltuvad mitmed menetlusosalise õigused ja kohustused, siis peab menetlusdokumendi või selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud teabega kaasnema info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-189-15, p 15).
12.Kuna täitemenetlus ei välista ühtegi tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise viisi, siis on menetlusdokumentide kättetoimetamine lubatud kõikidel kas täitemenetluse või tsiviilkohtumenetluse seadustikus toodud viisidel, sh ka TsMS § 3141. Praegusel juhul on 07.11.2019 kohtutäituri poolt saadetud e-kirjas märgitud, et kirja ja selle manuse kättesaamise kohta palutakse saata kinnitus, kas kasutades „vasta“ nuppu või eposti aadressile [email protected] (tlk 37). Selline kinnituse nõue vastab elektroonilise kättetoimetamise nõuetele TsMS § 3111 lg 5 järgi. Samas puudub kirjas igasugune viide TsMS § 3141 lg-le 1 ning sellele, et täitur loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks. Kohtutäitur ei saa otsustada TsMS § 3141 kohaldamist tagasiulatuvalt. Seega ei saa lugeda täitmisteadet kätte toimetatuks ka e-posti aadressidele xxx ja xxx.
13.Kohtutäituri 13.01.2020 otsuses tehtud viide Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2013 lahendile 2-12-42186 ei ole asjakohane, kuna selles lahendis käsitletakse menetlusdokumendi kättetoimetamist tähitud kirjaga, mitte aga elektroonilist kättetoimetamist. Samuti ei ole asjakohane kohtulahend 3-2-1-123-07, kuna selles lahendis ei käsitleta üldse menetlusdokumentide kättetoimetamist kohtu- ja täitemenetluses. Asjakohane ei ole ka puudustatud isiku II viide TsMS §-le 327, kuna praegusel juhul ei ole küsimus menetlusdokumendi kättetoimetamisest hoiustamisega. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et täitur oleks menetlusdokumente toimetanud kätte tähitud kirja või hoiustamisega.
14.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et täitmisteadet ei saa lugeda ühelgi eelpool käsitletud viisil kättetoimetatuks, mistõttu ei hakanud kulgema ka vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri 13.01.2020 otsus tuleb tühistada ning kohtutäituril tuleb avaldaja kaebus uuesti läbi vaadata.
15.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

4 (5)

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

16.Tulenevalt TsMS §-st 172 lg 1 ja lg 10 jätab kohus avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda. Kuna avaldajal ei ole toimikust nähtuvalt olnud esindajat, siis on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tema kuluks riigilõiv 15 eurot, mille kohus mõistab kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja. Kuna kohus rahuldab võlgniku kaebuse ja teeb seega kohtulahendi kohtutäituri ja sissenõudja kahjuks, siis on õiglane jätta kohtutäituri ja sissenõudja menetluskulud nende endi kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium