J. S. hagi KÜ Lehola 16 vastu 29.05.2011 üldkoosoleku otsuse p 2 kehtetuks tunnistamise nõudes
Hagihind
1595 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
J. S. (IK xxx), elukoht; xxxe-post: xxx) Hageja lepinguline S. R. (Poiqwe OÜ, õigusbüroo, eesindaja: post: [email protected]) Kostja:
KÜ Lehola 16 ( RK xxx)
Kostja lepinguline I. G. (OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo, esindaja: e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta J. S. hagi KÜ Lehola 16 vastu 29.05.2011 üldkoosoleku otsuse p 2 kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata.
2.Menetluskulud jäävad hageja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt toimus 29.05.2011 korteriühistu Lehola 16 üldkoosolek, mille päevakorra p-ks 2 oli avada KÜ Lehola 16 töötamiseks konto KÜ Lehola 16 esimehe J. G. nimele. Üldkoosolekul viibis 16 liiget. Hageja ei olnud teadlik üldkoosoleku ajast, kohast, päevakorrast ning üldkoosolekul ei osalenud. Volikirja enda esindamiseks kellelegi ei andnud. Hageja sai üldkoosoleku toimumisest teada 09.01.2012 tsiviilasja nr 2-11-47835 raames.
2.KÜ põhikirja punkti 1.4. järgi on ühistu iseseisev juriidiline isik ning juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest ja põhikirjast. Ühistul on eraldatud vara, iseseisev bilanss, oma pangaarve ja oma nimega pitsat. See halvendab KÜ majanduslikku seisukorda ja lisanduvad riskid, mis võivad tuleneda juhatuse liikme, kui füüsilise isiku tegevusest, sest KÜ rahalised vahendid asuvad juhatuse liikme isiklikul pangakontol. Otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitset, või muud avalikku huvi ja see ei vasta headele kommetele. KÜ hoidub selliselt kõrvale võlausaldajale kelle kasuks oli KÜ arveldusarve arestitud võla tasumisest, mis toob endaga kaasa kohustuse tasuda intressi ja viivist. Põhikirja p.5.3 esimese lause kohaselt ühistu liikmed tasuvad kütte, vee ja kanalisatsiooni, sooja vee, elektri ja muude kommunaalteenuste eest ühistu kaudu.
3.KÜ põhikirja p. 6.11 järgi koostatakse üldkoosolekul esindatud korteriühistu liikmete kohta nimekiri. Koosolekul viibimist või teise ühistu liikme esindamist volikirja alusel kinnitab ühistu liige allkirjaga. Teise ühistu liikme esindamiseks esitatud volikirja originaal lisatakse nimekirjale. Nimekiri on koosoleku protokolli kohustuslik lisa. Protokollis ei ole tuvastatud koosolekul osalenud liikmete isikud, puudub märge, et protokollile lisatakse nimekiri ja andmed kas kedagi liikmetest üldkoosolekul esindati. Protokollis on hageja korteri numbri vastas ilmselt võõras allkiri, mis ei kuulu hagejale. See tekitab kahtluse, et teised allkirjad võivad olla võltsitud. Hageja tugineb mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-le 24 lg 1, 241 lg 1. Tunnistada kehtetuks korteriühistu Lehola 16 29.05.2011 üldkoosoleku otsuse p.2 „avada konto KÜ Lehola 16 esimehe J.G. nimele“. Menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUVÄITED JA SEISUKOHAD
4.Kostja vaidleb hagile vastu ja nõuet ei tunnista. Kostja arvates ei anna hageja välja toodu alust üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks. Üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud MTÜS § 20 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. KÜ Lehola 16 põhikirja punkt 6.6. (teine lause) näeb ette, et teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. See nõue oli täidetud. Üldkoosoleku toimumise meeldetuletus oli pandud ka ühistu liikmetele postkasti.
5.Sellise otsuse vastuvõtmise tingis asjaolu, et tol ajal oli KÜ Lehola 16 arveldusarve seoses võlgnevusega arestitud ja otsuse vastuvõtmine oli vajalik KÜ majandustegevuse jätkamiseks. MTÜS § 19 p 8 viitab sellele, et üldkoosoleku pädevusse kuulub ka muude küsimuste otsustamine mida ei ole MTÜS või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Väär on hageja arvamus, et esimehe nimele ühistu arvelduskonto avamine on üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamise aluseks. MTÜS § 32 lg 1 ja 2 mõttes peab juhatuse liige oma kohustusi täitma hoolikalt ja vastutab tekitatud kahju eest. Arvelduskonto avamisega esimehe nimele ei ole tekitatud kahju ning see võimaldab vastupidiselt ühistul teostada oma majandustegevust.
6.Hagejat osales üldkoosolekul esindaja kaudu, väljastades volituse J. G. ja tal puudub õigus vaidlustada koosoleku otsuseid. KÜ Lehola 16 liikmete üldkoosolekust võttis osa 16 liiget 18st, millest tulenevalt oli olemas kvoorum KÜ koosoleku läbiviimiseks (põhikirja p 6.7.). Otsus ei riku võlausaldajate huve, vaid vastupidiselt hageja väidetele kaitseb võlausaldajate ja KÜ liikmete huve, mille tulemusena saavad teenuste osutajad tasu KÜ-le osutatud teenuste eest Juri G. arvelduskonto vahendusel. Hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Kostja on väitega, et üldkoosoleku protokoll on puudustega, osaliselt nõus. Protokollis on märgitud üldkoosolekul osalenud korteriühistu liikmete nimekirja asemel seal osalenud KÜ liikmete korterite numbrid. Samas, korteri numbri vastas on üldkoosoleku protokollis KÜ liikme allkiri, mis põhimõtteliselt asendab korteriühistu liikmete nimekirja. Kostja leiab, et tunnistaja J. Guskova ütlustega on tõendatud, et hagejat esindas volikirja alusel J. G.. Kostja arveldusarved olid arestitud ja kõik KÜ arvele laekuvad summad võeti kohe maha kohtutäituri poolt. KÜ arve edasise kasutamise korral ähvardas korteriühistut pankrot. Võlgade kustutamiseks oli rahalisi vahendeid ilmselgelt ebapiisavalt ja arvete tasumiseks ei olnud üldse raha. See oleks viinud uute hagideni ja lepingute lõpetamiseni teenuseid osutavate firmadega. Maja oleks võinud jääda ilma veeta, soojuseta, elektrita ja gaasita.
7.Kostja ei ole nõus, et võetud otsusega halveneb KÜ oma majanduslik seisukord ja KÜ võtab endale Juri G. riskid. Esimehe nimele arveldusarve avamine on sarnane korteriomanike ühisuse valitseja nimele arve avamisega. Kuna korteriomanike ühisus ei ole juriidiline isik, siis säilitatakse kõik KÜS rahalised vahendid valitseja isiklikul arvel. Juri G. säilitab KÜ vara enda varast eraldi, arve on avatud spetsiaalselt ainult KÜ rahaliste vahendite jaoks. Kahju tekitamise korral on korteriühistul võimalus esitada hagi kahju hüvitamise nõudes. Sellise otsuse vastuvõtmine on võrreldav põhikirjas muudatuste tegemisega põhikirja p 6.10. kohaselt. Kuna otsuse poolt hääletas 13 KÜ liiget ja põhikirja muutmiseks on vajalik 8 liikme poolthääl, siis võib üldkoosoleku otsust põhikirja p 5.3. muutmiseks lugeda vastuvõetuks. Hageja väide, et koosoleku otsus rikub võlausaldajate õigusi ei vasta tegelikkusele. Kostja kustutab võimaluste piires võlgnevusi võlausaldajate ees ja samal ajal ei lase tekkida uutel võlgnevustel. Hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
III KOHTUISTUNGID
8.Hageja soovib üldkoosoleku otsuse punkti 2 kehtetuks tunnistamist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et antud allkiri ei kuulu hagejale. Hageja vaidlusalusel koosolekul ei osalenud. Kostja on ise kinnitanud, et hageja eest andis allkirja G.. Ei ole andnud volitust terveks aastaks kellelegi ja konkreetselt selleks koosolekuks. Alguses esindas G., hiljem mitte. Rikutud on KÜ põhikirja punkte 1.4 , 6.7, 6.10 ja 6.11. Nimekiri puudub. Ei ole selge, kas need isikud on korteriomanikud ja kas neil on õigust esindada või mitte. Protokollis ei ole kinnitust, et hagejat keegi esindas. Hageja helistas J. G. ja ütles, et tema nimel allkirju anda ei tohi. Kostja. Praeguse seisuga on KÜ Lehola 16 arve arestitud. Volikirjad ei ole säilinud. Hääletamisel osalesid vaid need isikud, kes olid ise kohal. Koosolekul oli 16 inimest, otsus võeti vastu ühehäälselt ja kõik olid poolt. Tunnistaja J. G.. Hageja andis volikirja enne kui läks Tallinnasse. 29.05.2011 koosolekut mäletab ja mäletab ka seda et hageja saatis selleks koosolekuks volikirja postiga. Korterite 1 ja 10 taga on tunnistaja allkirjad. Iga kord kui toimus koosolek helistas hagejale ja sai volikirja. Selgitas millal koosolek toimub ja mida arutatakse. Kõik KÜ liikmed teadsid millal koosolek toimub ja mida arutatakse.
IV KOHTU PÕHJENDUSED
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 järgi lahendab kohus poolte nõusolekul asja kirjalikus menetluses. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et hageja on korterelamu Lehola 16 korteri nr. 10 omanik ning 29.05.2011 toimus korteriühistu Lehola 16 üldkoosolek, kus võeti vastu otsus avada KÜ konto esimehe J.G. nimele, mille kaudu toimus KÜ arveldamine. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks peavad olema täidetud nii formaalsed eeldused, st. hageja peab
olema järginud üldkoosoleku otsuste tühistamiseks ette nähtud korda, kui ka materiaalsed eeldused.
10.Hageja väitel ei ole ta enda esindamiseks üldkoosolekul kellelegi volitust andnud, ta ei olnud teadlik üldkoosoleku toimumisest ja sai sellest teada alles 09.01.2012 tsiviilasja nr 2-1147835 raames. Kostja vastuväite kohaselt puudub hagejal õigus vaidlustada koosoleku otsuseid, kuna hageja osales üldkoosolekul esindaja kaudu, andes volituse J. G.. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagejal puudub õigus üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks, kuna hageja osales esindaja kaudu üldkoosolekul. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamist käsitleb erisättena korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3, mille järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Mittetulundusühingute üldkoosolekute kehtetuks tunnistamise korda reguleerib mittetulundusühingute seaduse (MTÜS), mille § 24 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Käesolevas asjas vaidlustab hageja korteriühistu üldkoosoleku otsust. Seega tuleb kohaldada korteriühistuseadust kui eriseadust ning puudub alus viidata mittetulundusühingute seaduse sellekohastele nõuetele. Järelikult ei oma selles kontekstis tähtsust, kas hageja osales üldkoosolekul, või mitte. Hagejal oli õigus esitada hagi KÜS § 13 lg 3 alusel kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest (vt. RKTKo 3-2-1-6305 p 10). Hageja on selgitanud, et ta sai vaidlusalusest üldkoosolekust teada 09.01.2012 teise tsiviilasja (2-11-47835) menetluse raames. Kostja sellele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Hagi on esitatud 03.04.2012, st. kolme kuu jooksul otsuse teadasaamisest. Seega tuleb lahendada üldkoosoleku otsuse osalise kehtetuks tunnistamise nõue.
11.Pooled vaidlevad kostja 29. mai 2011 üldkoosoleku otsuse p 2 (avada KÜ konto esimehe J.G. nimele) kehtivuse üle. Hageja on algselt nõudnud otsuse osaliselt tühiseks tunnistamist ja hiljem kehtetuks tunnistamist. Riigikohus on selgitanud, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega (RKTKo 3-2-1-16-13 p 12). Otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks on selle vastuolu seaduse või põhikirjaga (TsÜS § 38 lg 1, MTÜS § 24 lg 1). Otsuse tühisuse toob kaasa võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätte rikkumine, või siis headele kommetele mittevastavus (TsÜS § 38 lg 2, MTÜS § 241 lg 1). Kohus leiab, et vastuolu heade kommetega ei ole üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks. Hageja on esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, kuid tuginenud suuremas osas otsuse tühisuse alustele, esitamata vastavasisulist nõuet. Seega ei ole ka põhjust rääkida abstraktsest avalikust huvist, või väidetavast võlausaldajate huvide kahjustamisest ja headele kommetele mittevastavusest. Organi otsuse kehtetuse alused seonduvad otsuse selliste puudustega, mis ei ole organi otsuse tühisuse aluseks. Kehtetuks ei saa tunnistada otsust, mis on tühine. Teisisõnu on otsuse tühisuse ja kehtetuks tunnistamise alused erinevad.
12.Hageja arvates on otsuse p 2 vastuolus kostja põhikirja p-ga 1.4. (ühistul on oma pangaarve), sest KÜ rahalised vahendid asuvad juhatuse liikme isiklikul pangakontol, mis omakorda halvendab KÜ majanduslikku seisukorda ja lisab riske. Kostja leiab, et arvelduskonto avamisega ei ole ühistule kahju tekitatud, see võimaldab ühistul teostada oma majandustegevust ja ühistu rahalised vahendid on juhatuse liikme rahast eraldatud, st. eraldi arvetel. Kohus leiab, et põhikirja p 1.4. ei välista teatud aja jooksul ühistu poolt arvelduste teostamist läbi teisele isikule kuuluva arve. Samuti ei tulene ühistule kohustust kasutada majandustegevuses ainult oma arveldusarvet ühestki seadusest. Viidatud põhikirja punkti sisuks on see, et ühistul peab olema enda pangakonto, mis antud juhul on ühistul olemas. Ka hageja välja toodud põhikirja p.5.3. ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale, sest kommunaalteenuste eest ühistu kaudu tasumine ei tähenda liikmete kohustust teha ülekandeid konkreetsele arveldusarvele. Järelikult puudub vastuolu seaduse või põhikirjaga.
13.Nõustuda ei saa kostja seisukohaga, et kuna otsuse poolt hääletas 13 liiget, siis saab põhikirja p 6.10. järgi lugeda üldkoosoleku otsust ka põhikirja p 5.3. muutmiseks. MTÜS § 23 lg 2 esimese lause kohaselt jõustub põhikirjamuudatus selle registrisse kandmisest. MTÜS § 241 lg 1 järgi on mh. tühine üldkoosoleku otsus, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Sama seaduse § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates mh märkida üldkoosoleku päevakord. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega on tegemist ka siis, kui üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis nõuavad põhikirja muutmist ja üldkoosoleku kokkukutsumise teates pole päevakorra osas märgitud põhikirja muutmist (v.a MTÜS § 201lg-s 5 toodud juhul) (RKTKo 3-2-1-28-11 p 13). Kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras (MTÜS § 20 lg-d 6 ja 7) (RKTKo 3-2-1-181-12 p 14). Kuna kostja põhikirja muutmise küsimust ei olnud üldkoosoleku päevakorras ette nähtud, siis ei saa lugeda vaidlusalust üldkoosoleku otsust põhikirja p 5.3. muutmiseks. Selline otsus oleks tühine.
14.Hageja arvates on rikutud ka põhikirja p-e 6.7, 6.10 ja 6.11. Põhikirja p 6.7. kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest, või nende esindajatest. KÜS ei näe üldkoosoleku kvooruminõude jaoks ette erireegleid, seega kohaldatakse korteriühistu kvoorumile KÜS § 1 lg 2 alusel MTÜS sätestatut. MTÜS § 22 lõike 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet. KÜ Lehola 16 Põhikirja p 6.10. järgi võetakse üldjuhul üldkoosoleku otsused vastu kohalolevate liikmete poolthäälte enamusega, välja arvatud põhikirja muutmine, ühistu reorganiseerimine, lõpetamine ja ühinemine, milleks on vajalik 2/3 kohaolevate liikmete häältest. Siit järeldub, et põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet, kui sätestab seadus. Kohtu arvates ei ole hageja esitanud sisulisi väiteid selle kohta, miks ta leiab, et üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ja puudus ka vajalik arv hääli otsuse vastuvõtmiseks. Toimiku materjalide juures olevast üldkoosoleku protokollist (tl. 23) nähtub, et ühistul on 18 liiget, koosolekul osales neist 16 ja vaidlustatud punkt võeti vastu ühehäälselt. Sellest tulenevalt oli üldkoosolek otsustusvõimeline ja otsus on vastu võetud nõutud häälteenamusega.
15.Poolte vahel on vaidlus ka selle üle, kas hageja osales koosolekul esindaja kaudu. Tuvastatud on, et üldkoosoleku protokollile volikirja lisatud ei ole. KÜS § 101 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. MTÜS § 21 lg 5 kohaselt lisatakse kirjalik volikiri üldkoosoleku protokollile. Kostja põhikirja p 3.1.2. kohaselt peab esindajal peab olema kirjalik volitus. Põhikirja p 6.11. järgi lisatakse volikirja originaal nimekirjale. Esindusõiguse võib TsÜS § 117 lg 2 järgi anda tehinguga (volitus). Volituse andmine on ühepoolne tehing, mis toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega (TsÜS § 118 lg 1). KÜS § 101 ja MTÜS § 21 lg 5 nõuavad, et selline tahteavaldus oleks kirjalikus vormis. Kuna vastavasisuline tahteavaldus peab olema kirjalik, ei saa selle olemasolu tõendada tunnistaja ütlustega. Selles osas ei nõustu kohus kostja väitega. Kohtu arvates ei ole kostja tõendanud asjaolu, et hageja osales üldkoosolekul esindaja kaudu. Samas leiab kohus, et eelnimetatu ei muuda olukorda, sest nõutav häälteenamus on olemas olenemata sellest, kas hageja häält lugeda, või mitte. Teisiti võib olla olukorras, kus üldkoosolekul osalemine ja antud hääl on määrava tähendusega.
16.Hageja heidab kostjale ette seda, et protokollile ei ole lisatud üldkoosolekul osalenud korteriühistu liikmete nimekirja, tuvastatav ei ole kes liikmetest koosolekul osales ja puuduvad andmed selle kohta, kas kedagi liikmetest üldkoosolekul esindati. Kostja on osaliselt nõus, et protokoll on puudustega, sest liikmete nimede asemel on seal korteri numbrid. Kuna aga korteri numbri vastas on liikme allkiri, siis on see käsitletav nimekirjana.
MTÜS § 21 lg 6 sätestab üldkoosoleku protokollimise nõuded. Viidatud sätte kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Põhikirja p 6.11. järgi koostatakse üldkoosolekul esindatud liikmete kohta nimekiri ning volikirja originaal lisatakse nimekirjale, mis omakorda on protokolli kohustuslik osa. Seega näitab just üldkoosolekust osavõtjate nimekiri eelduslikult üldkoosolekust osavõtjate arvu. See ei välista aga üldkoosolekust osavõtjate arvu tuvastamist teiste tõendite alusel. Kohus leiab, et juhul kui üldkoosolekust osa võtnud liikmete nimekiri sisaldub protokollis endas ja protokollis on liikmete nimede asemel korterite numbrid, ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis tooks kaasa otsuse kehtetuse. Mitte iga rikkumine ei too kaasa üldkoosoleku otsuse kehtetust. Antud asjas on üldkoosolekust osavõtjate arv ja isikud, tuvastatavad. Tunnistaja J. G. ütluste kohaselt andis tema allkirja enda (korter 1) ja hageja (korter 10) eest. Kostja on esitanud kohtule seisukoha (tl. 138) ja korteriomanike kinnituse (tl. 140), kust nähtub, et vaidlustatud üldkoosolekul osales ja otsuse poolt hääletas 11 korteriomanikku. Järelikult oli otsuse vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus olemas, materiaalsed alused otsuse kehtetuks tunnistamiseks puuduvad ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
V MENETLUSKULUDE JAOTUS
Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). Hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulud jäävad hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik Evi Kool /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.