Avaldaja (võlgnik): A M (isikukood xxxx, elukoht xxxx, tel. nr. xxxx); Ajutine haldur: Robert Sprengk (e-post: [email protected], [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
06. mai 2013
Istungil osalenud isikud
Võlgnik A M; Ajutine haldur Robert Sprengk.
Resolutsioon
1.Kuulutada välja A M (isikukood xxxx, elukoht xxxx, tel. nr. xxxx) pankrot.
2.Nimetada A M pankrotihalduriks Robert Sprengk (pankrotihalduri tunnistus nr. 159, asukoht Aia tn. 4, Voka 41701, Ida-Virumaa, tel nr 516 6303, e-post: [email protected], [email protected]).
3.Rahuldada ajutise halduri tasu taotlus osaliselt ja määrata riigi vahenditest Robert Sprengk’ile (arveldusarve nr 1104921291 AS-is Swedbank) ajutise halduri tasu summas 390 (kolmsada üheksakümmend) eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 128.70 eurot.
Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 28. juunil 2013 kell 10.00 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas (Rohuaia 8, Rakvere).
5.Kohustada A M ilmuma võlausaldajate esimesele üldkoosolekule sundtoomise ja/või trahvihoiatusel. 1 (6)
2-13-10741
6.Avaldada kohtumääruse resolutsiooni punktid 1, 2, 4, 5 kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud korras väljaandes Ametlikud Teadaanded ühel korral, märkides, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Saata kohtumäärus pankrotihaldurile täitmiseks, registriosakonnale ja pankrotivõlgnikule teadmiseks.
Viru
Maakohtu
8.Kohtumäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
9.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti 3. osas täitmiseks.
Edasikaebamise kord Pankrotivõlgnikul on õigus esitada kohtumääruse peale määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.
ASJAOLUD
1.07. märtsil 2013 esitatud avalduses palus A M kuulutada välja tema pankrot, kuna ta on maksejõuetu.
2.Avalduse juurde lisatud seletuse kohaselt maksejõuetus on tekkinud alates 1995. aastast kui avaldaja viibis mitmeid kordi kinnipidamisasutustes kuni 2009. aastani. Ametliku töökohta avaldajal ei ole. Ta on arvel Eesti Töötukassas alates 2009.aastast ja saab VäikeMaarja vallalt toimetuleku toetust Avaldaja kohtulikud karistused, vanus, elukoht ja tervise probleemid ei võimalda töölesaamist. Avaldaja elab valla poolt antud üürikorteris ja vald kompenseerib talle kommunaalmakseid.
3.Muu vara, peale riiete ja vana mööbli, avaldaja ei oma. Avaldajal on kohustusi kokku summas 9 240.10 eurot.
MENETLUSE KÄIK
4.Viru Maakohtu 13.03.2013 kohtumäärusega nimetati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Robert Sprengk, määrati pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung 06.05.2013 algusega kell 11.30 ja anti ajutisele haldurile tähtaeg kohtule PankrS § 22 lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
5.06.05.2013 esitatud ajutise halduri aruande kohaselt võlgnik ei tööta. Võlgnikul on ühe lapse ülalpidamiskohustus kuni 2017.a. Võlgnik elab üürikorteris. Võlgnik elab erinevatest sotsiaaltoetustest. Võlgnikul puudub sissetulek summas üle 320 euro kuus.
6.Võlgniku pangaarvetel rahalised vahendid puuduvad. Võlgniku nimel pole vallas- ega kinnisvara, millele saaks sissenõudeid pöörata. Võlgnikul puudub sissetulek, mille osas 2 (6)
2-13-10741 saaks nõudeid rahuldada. Nii pangaarve arestimise kui ka töötasu arestimise korral tuleb võlgnikule tagada seaduses sätestatud alampalk vastavalt TMS § 132. Võlgniku kinnitusel on tal ainsaks varaks isiklikud riided ja vana mööbel. TMS § 66 lg 1 kohaselt ei saa arestida ega täitemenetluses müüa võlgniku isiklikke asju, riietusesemeid, voodit, ega muid maajapidamises kasutatavaid asju, mis on hädavajalikud võlgniku võla suurust arvestavate olmevajaduste rahuldamiseks. Eeldatavalt kuulub võlgniku kasutuses olev vana mööbel selliste asjade hulka, mida ei saa eelnimetatud sätte kohaselt arestida ega müüa.
7.Võlgnikul on kohustusi vähemalt 6 904.26 eurot , s.h: Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu - 682.64 eurot, AS Connex Tartu - 30.68 eurot, Keskkonnainspektsioon- 4 326.95 eurot, N M – 74.42 eurot, AS EMT - 523.70 eurot, Aktiva Finants OÜ - 166.14 eurot, Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) - 6.25 eurot, Tallinna Munitsipaalpolitseiamet - 19.17 eurot, Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) - 628.26 eurot, Aktiva Finants OÜ - 354.13 eurot, Tallinna linn - 19.17 eurot. Nimetatud kohustustele lisanduvad täitemenetluste kulud ja kohtutäiturite tasud.
8.Võlgnikul lasuvad võlad ületavad varasid 100%-lt. Võlgnikul puudub vara ulatuses, mille realiseerimisel oleks võimalik võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puuduvad täiendava tulu teenimise võimalused sellises määras, mille arvelt oleks võimalik tasuda võlgnevusi võlausaldajale. Töötasu suurenemist ei ole ette näha ka tulevikus ning samuti ei ole võimalik võlgniku majandusliku seisundi järsk paranemine, mis võimaldaks lähitulevikus rahuldada võlausaldajate nõudeid. Puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
9.Ajutine pankrotihaldur ei ole selgitanud tagasivõitmise võimalusi, pole tuvastanud ka vara olemasolu varasemalt. Võlgnikuga seotud äriühing OÜ Risalle on äriregistrist kustutatud.
10.Et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes, ei ole haldur tuvastanud. Pankroti põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlgniku kinnitusel on ta korduvalt olnud kinnipidamisasutustest. Võlgniku kinnitusel ei leia ta tööd. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses mingeid kuriteo tunnustega tegusid.
11.Võlgnik pole esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Samas pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et esineksid pankrotiseaduse § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mille korral ei või kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada.
12.Ajutine haldur palus tuginedes PankrS §-le 1 lg 2 ja lg 3, 28, 29, 30: 1) määrata pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 1 000 eurot; 2) kui huvitatud isik tasub pankrotimenetluse jätkamiseks 1 000 eurot või võlgnik esitab kohustustest vabastamise taotluse, kuulutada välja võlgniku pankrot, 3) määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht; 4) mõista võlgnikult välja ajutise pankrotihalduri tasu 390 eurot. Juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis määrata ajutise haldur tasu hüvitis riigi vahenditest, kui tasutakse menetluskulude katteks 3 (6)
2-13-10741 deposiit ja kuulutatakse välja võlgniku pankrot, siis määrata, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis deponeeritud rahalistest vahenditest.
KOHTUISTUNG
13.Kohtuistungil võlgnik toetas avaldust. Võlgniku selgituste kohaselt kandis ta vanglakaritusi alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest. Varem määrati talle karistused ja varguste eest. Kõik karitused on lõpuni ära kantud. Pankrotiavalduse otsustas ta esitada, kuna pangaarvet kasutada ei saa. Võlgnikul on üks alaealine laps. Võlgnik esitas kohtuistungil kohustustest vabastamise avalduse ja kinnitas KarS § 380-§ 3811 toodud süütegude eest teda karistatud ei ole.
14.Ajutine haldur jäi aruande juurde.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankroti väljakuulutamine
16.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
17.Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 6 904.26 eurot, millele lisanduvad tema suhtes algatatud täitemenetluste kulud ja kohtutäiturite tasud. Võlgnikul varasid ei ole. Kuigi eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku kohustused 100%-lt ületavad tema vara, käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemise lõpetamiseks, sest kohtuistungil võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad PankrS § 171 lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellpärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise tagamiseks ning pankrotihalduri poolt PankS § 55 lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti.
18.Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab teda võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooslastanud menetlusosalistega, PankrS § 31 lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumiseks ajaks 28.06.2013 kell 10.00.
Ajutise halduri tasu 4 (6)
2-13-10741
19.PankrS § 23 lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
20.Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kolmanda lause kohaselt riigi kanda võib kohtuvälised kulud jätta üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi.
21.TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. PanktS § 23 lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
22.Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka määrata ajutise halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus PankrS § 171 lg 11 alusel kuulutab välja füüsilise isiku pankroti. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 6 tunni eest summas 390 eurot, s.o 65 eurot tunnis. Ajutise halduri tunnitasu ei ületa PankrS § 65 lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis. TsMS § 183 lg 2 analoogia ja PankrS § 65 lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu kokku 390 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 128.7 eurot. Ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu määramisel lähtub kohus ka sellest, et 06.05.2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega tegi kohus võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 1 000 eurot ette tasumiseks kuni 12.06.2013. E-riigikassa andmetel ei ole kohtu deposiitarvele raha ette tasutud. Kuna kohtuistungil võlgnik lubas tasuda menetluskulude katteks 500 eurot, saatis kohus teate ka võlgnikule, kuid ka võlgnik ei ole oma lubadust täitnud ega kohtu deposiitarvele raha ette tasunud.
5 (6)
2-13-10741
23.Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PankrS § 1 lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, §78 lg 1 sätete kohaselt. Kohtunik