Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse kuulutamise aeg ja
12. juuni 2013 Raplas kohtukantselei kaudu
koht Tsiviilasja number
2-12-35725
Hagi ese
Elatise nõue
Hagi hind
2880 eurot
Menetlusosalised
Hagejad: M M xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxxx, xxxxxxxxx xx J M xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxxx, xxxxxxxxx xx Hagejate seaduslik esindaja: E B xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxxx, xxxxxxxxx xx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: M M xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx xx xx e-post: xxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
6.06.2013
Hagi rahuldada. Välja mõista M M (xxxxxxxxxxx) M M (sünd.xxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 160 (ükssada kuuskümmend) eurot alates elatisnõude esitamisest 8.09.2012 kuni M M täisealisuseni
ja J M (sünd.xxxxxxxxxx) ülalpidamiseks igakuine elatis 160 (ükssada kuuskümmend) eurot alates elatisnõude esitamisst 8.09.2012 kuni J M täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda lastega koos elava vanema Swedbank, selgitusega „Elatisraha lastele“.
E
B arveldusarvele nr.xxxxxxxxxx AS-s
Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja hagejate seadusliku esindaja poolt kohtuistungil antud selgituste kohaselt on E B ja kostja kooselust sündinud xxxxx M (xxxxxxxxxx) ja J (xxxxxxxxxx). Alates 2007 aasta jaanuarikuust elab kostja lastest lahus. 2007 aasta suvel, kui lahendati notariaalse lepinguga hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselu ajal soetatud vara ja võetud kohustuste jaotus, allkirjastasid pooled kokkuleppe, mille kohaselt pidi kostja maksma lastele elatist 150 eurot kuus. Nimetatud kohustust kostja kordagi täitnud ei ole, küll aga on lapsed viibinud üks või kaks korda aastas isa juures ning kostja on ostunud lastele riieid ja mänguasju. Pidades esmatähtsaks kostja suhtlemist lastega, samuti arvestades tema eneseotsinguid, ei nõudnud hagejate seaduslik esindaja 2007 aastal sõlmitud kokkuleppe täitmist. Viimastel aastatel on kostja loobunud M ja J suhtlemast, ei ole neid külastanud ega sünnipäevadel meeles pidanud. Hagejate seaduslikule esindajale teadaolevalt kostja töötab. Kuna kostja on pidanud võiamlikuks muretseda kolmas laps, on ta ilmselt stabiilsuse leidnud ning oleks aeg asuda toetama ka oma vanemaid lapsi. Hagejate seaduslik esindaja taotleb kostjalt igakuise elatise väljamõistmist mõlema poja kasuks seaduses sätestatud alammääras, so 160 eurot kuus, alates kohtusse pöördumisest, so 8.09.2012, kui hagejate seaduslik esindaja esitas elatise nõude maksekäsu kiirmenetluses. Kostja seisukoht Kostja kohtuistungile ei ilmunud, teatades, et tal puuduvad selleks rahalised võimalused ja eeldades, et „tegu on suures osas formaalsusega“ tema kahjuks ning ta on tagaseljaotsusega nõus. Eelmenetluses on kostja kohtule teatanud, et ei soovi kõrvale hiilida elatise maksmisest, aga soovib
summa suuruse ümbervaatamist lähtuvalt kostja hetkelisest varalisest seisust. Elatise suuruse määramisel palub kostja arvestada asjaoluga, et kostjal on xxxxxx 1,5 aastane poeg O kes ei tohiks jääda pärast M ja J elatise väljamaksmist kehvemasse rahalisse olukorda. Kostja netopalk on „hetkel hinnanguliselt“ 825 eurot kuus, millest tuleb kostjal katta pool üürikuludest (korteriüür 825 eurot, pool sellest 412 eurot) + muud O minevad kulud (arvestuslikult 150 eurot) ja kostja transpordikulu tööl käimiseks 120 eurot kuus. Seega peab kostja praktiliselt võlgu elama. Kostja ainsaks varaks on töö eest saadav tulu. Liiga väike sissetulek on takistanud tal ka muid varasemaid kohustusi täita. Kostja tunnistab, et ei ole regulaarsete maksetega toetanud teise vanemaga ühishooldusel olevaid lapsi. Selle põhjuseks on kostja ebaregulaarne ja ebapiisav sissetulek ning hagejate seadusliku esindaja ja kostja vaheline halb läbisaamine. Vastavalt võimalustele on kostja üritanud lapsi toetada kolmandate isikute kaudu (kostja ema ja õe kaudu). Kostja on nõus lapsi sagedamini enda juurde võtma, kuid seda on takistanud asjaolu, et vanemad ei ole saanud kokkuleppele laste viimise ja toomise kulude katmise osas. Kostja on lastele ostnud riideid, kuid tema valikud ei ole alati hagejate seaduslikule esindajale sobinud. Samuti on kostja ostnud lastele kaks mängukonsooli, millest üks laste tahte vastaselt maha müüdi. Kostja tunnistab laste seadusliku õigust temalt elatist saada ning on nõus kohtuvälise kokkuleppega ja kirjaliku kokkuleppega tema poolt kirjeldatud tingimustel /t.l.24-26/. Kohtu küsimusele, millises suuruses on kostja nõus elatist maksma, on kostja 2.04.2013 e-kirjas vastanud, et „kui oleks kogusumma kasvõi poole peale võimalik vähendada, oleks sellega võimalik ehk toime tulla“ /t.l.52/. Sellest võib järeldada, et kostja on nõus maksma 160 eurot kuus, seega kummalegi lapsele 80 eurot kuus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaidlus puudub selles, et alaealine laps on õigustatud oma lahus elavalt vanemalt elatist saama. Kostja on põhjendanud hagejatele elatise mitteandmist majandusliku kitsikusega ning halbade suhetega teise vanemaga. Oma majanduslikku olukorda on kostja kirjeldanud järgmiselt: sissetulek kuupalga näol on hinnanguliselt 825 eurot, korteriüür on 825 eurot kuus, praegusest kooselust sündinud 1,5 aastasele pojale O kulub arvestuslikult 150 eurot kuus ja transprdikulu selleks, et kostja saaks tööl käia, on 120 eurot kuus. Eelkirjeldatud väiteid kostja tõendanud ei ole. Kostja poolt esitatud soomekeelsete dokumentide koopiaid kohus tõendina arvesse võtta ei saa, kuna vaatamata kohtu ettepanekule ei ole kostja esitatud dokumente tõendina määratlenud ega esitanud tõendusliku tähendusega dokumentide tõlkeid. Eesti Vabariigis kehtiva perekonnaseaduse § 101 lg.1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, käesoleval ajal seega 160 eurot.
PKS § 102 lg.1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama seaduse lg.2 kohaselt ei laiene lg.1 sätestatu alaealise lapse vanematele. Kui vanem on PKS § 102 lg.1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg.1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel § 101 lg.1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on kolm alaealist last. Aluseks võttes kostja poolt väidetut oma sissetuleku suuruse kohta (825 eurot), on kostja käsutuses olevate vahendite ühetaolise jaotuse korral kostja ja iga tema lapse osa suuruseks 206.25 eurot. Seega on kostja võimeline ja seaduse kohaselt kohustatud oma poegadele M ja J PKS § 101 lg.1 sätestatud määras elatist andma. Lisaks eeltoodule puuduvad kõnesoleva juhul PKS § 101 lg.2 sätestatud mõjuvad põhjused, millised võimaldaksid kohtul vähendada väljamõistetavat elatist alla PKS § 101 lg.1 sätestatud määra. Kostja on töövõimeline isik ega ole tõendanud, et elatise väljamõistmise korral tema kahele pojale osutuks tema kolmas poeg varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saavad pojad. Kostja sissetuleku ühetaolisest jaotusest lähtuvalt sellist olukorda ei teki. Kostja praegused, samuti varem tekkinud rahalised kohustused ei saa olla põhjenduseks alaealise lapse suhtes ülalpidamiskohustuse mittetäitmisel, samuti aluseks ülalpidamise ulatuse vähendamisel. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PKS §-dest 97 p.1, 100, 101 lg.1 ja 102 lg.2 kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb tema alaealiste poegade M M ja J M kasuks välja mõista seaduses ettenähtud miinimuelatist, so ühele lapsele 160 eurot kuus. Vastavalt TsMS § 163 lg.1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab kõnesoleva asja menetluskulud kostja.
(Allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.