lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-35750/19

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 10.06.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-35750/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.06.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2114
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

Kohtuasi

Hagihind Menetlusosalised ja esindajad

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10. juunil 2013 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu 2-12-35750 XXXOÜ hagi Aktsiaselts XXXvastu 25.05.2012 sõlmitud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu kehtivuse tuvastamiseks 3500 eurot Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, seaduslik esindaja XXX, lepinguline esindaja adv. Tarvo Lindmaa Kostja: Aktsiaselts XXX(registrikood XXX, XXX), seaduslik esindaja XXX, lepinguline esindaja Helle Sipelgas

Kohtuistungi toimumise aeg

29. aprill 2013

Resolutsioon

XXXOÜ hagi Aktsiaselts XXX vastu 25.05.2012 sõlmitud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu kehtivuse tuvastamiseks jätta rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud XXXOÜ kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Faktilised asjaolud

04.jaanuaril 2006 sõlmisid AS XXX, esindaja XXX, ja kostja kokkuleppe (edaspidi kokkulepe I), mille kohaselt volitas kostja AS-i XXX arendama ühisveevärki ja kanalisatsiooni Saue linnas Tule tn 50 detailplaneeringu alas. Kokkuleppe kohaselt kohustus AS XXX esiteks andma ehitusprojekti lõppedes AS-i XXX kulul algselt välja ehitatud ühisveevärk ja –kanalisatsioon üle pädevale veeteenust pakkuvale veeettevõtjale, kes osutab veeteenust, hooldab ja parandab infrastruktuuri. Standardse tingimusena kaetakse arenduskokkulepete puhul selliste torustike ehituskulud kinnistute müügist, mida vastavad torustikud teenindavad, kuna veeühendusega kinnistu on väärt rohkem kui veeühenduseta kinnistu.

Teiseks kohustus kostja ehitusperioodil, st ainult ehituse ajal ja ajutiselt, osutama hageja õiguseellasele, AS-ile XXX, veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust, et viimasel oleks võimalik piirkonnas ehitada. Kolmandaks, kokkuleppe I mõlema poole poolt täitmise järgselt kohustus kostja osutama EL nõuetele vastavat veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust Saue linnas Tule tänava piirkonnas (edaspidi XXX elurajoonis) Saue linnas kohalduvate tariifide eest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
25.mail 2006 sõlmisid kostja ja AS XXX kokkuleppe veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumise kohta (edaspidi kokkulepe II), mille kohaselt kohustus kostja võimaldama AS-il XXX tarbida vee-ja kanalisatsiooniteenust XXX elurajoonis vastavalt XXX elurajooni ehitusprojektile (töö nr 66/05) ning AS XXX kohustus tasuma kostjale kõigi tarbitud teenuste eest vastavalt kokkuleppes I toodud tingimustele. AS-il XXX ja kostjal on vaidlus kokkuleppes I sätestatud valmis ehitatud ja kasutusloa saanud torustike tasuta üleandmise üle. Aprillis 2011 sai AS-i XXX jagunemise tulemusel XXX elurajoonis asuva ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni trasside omanikuks hageja.
03.augustil 2011 esitas kostja AS-ile XXX kirjaga nr 17/1143130 lepingu ülesütlemise avalduse, milles teatas, et juhul kui AS XXX ei ole hiljemalt 26. augustiks 2011. aastal XXX elurajoonis asuvat torustikku kostjale üle andnud ega sõlminud kohaseid isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguid, siis ütleb kostja AS-iga XXX sõlmitud kokkuleppe I üles ning AS XXX on kohustatud tegutsema XXX elurajoonis vee-ettevõtjana.
05.septembril 2011 esitas hageja Saue Linnavalitsusele avalduse vee-ettevõtjaks määramise kohta Saue linnas XXX elurajoonis.
20.oktoobril 2011 otsustas Saue Linnavolikogu otsusega nr 102 tuginedes ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikele 3 kinnitada hageja taotlus ning määrata vee-ettevõtjaks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse § 7 lõige 1 tähenduses Saue linnas XXX elurajoonis ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni omanik ehk hageja.
25.aprillil 2012 kohtusid AS XXX, hageja ja kostja esindajad, et arutada kostja ja hageja, kui kahe veeettevõtja vahel veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu sõlmimist ning vahetasid seejärel lepingu dokumente. Pärast läbirääkimisi valmistasid hageja ja kostja ette veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise lepingu teksti, mille vormistamise ja allkirjastamise kuupäevaks määrasid 25. mai 2012.
25.mail 2012 leidis kostja büroos aset hageja ja kostja vahel läbiräägitud ja ettevalmistatud lepingutekstide allakirjutamine, mille käigus teatas kostja juhatuse liige XXX hagejale, et kostjal puudub huvi lepingut sõlmida.
29.mail 2012 saatis kostja hagejale XXX elurajoonis ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lõpetamise teate, milles teatas, et ei pea võimalikuks hagejale XXX elurajoonis ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse osutamise jätkamist alates 01. juunist 2013. aastal. Hageja nõue ja selle põhjendused Kohtule esitatud hagis palus hageja tuvastada poolte vahel 25. mail 2012 Saue linnas, Tule tänava piirkonnas veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamiseks sõlmitud lepingu kehtivus. Nõude põhjenduse kohaselt on hageja VÕS § 9 lõikele 1 ja VÕS § 11 lõikele 1 tuginedes seisukohal, et poolte vahel sõlmiti 25. mail 2012 Saue linna ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kasutamise eeskirja punkti 1.3.2. kohane veeettevõtjate vaheline leping veevarustuse -ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumiseks Saue linnas, XXX elurajoonis, kuna poolte aktsepteeritud ning kooskõlastatud lepingu allkirjastamine oli määratud 25. maile 2012, kuid jäi nimetatud kuupäeval hageja jaoks arusaamatul põhjusel vormistama. Hageja on korduvalt kinnitanud omapoolset valmidust ning kavatsust täita hageja ja kostja vahel kooskõlastatud lepingut. Kostja väljendas hagejale korduvalt soovi lepingu sõlmimiseks ning pärast mõningast arutelu

lepingu tingimuste üle otsustas ka hageja lepingu sõlmida. Fakt, et 25. mail 2012. aastal jäi leping hageja ja kostja esindajate vahel vormistamata, ei anna alust väita, et poolte vahel lepingut sõlmitud ei ole. Lepingu sõlmimiseks tehtud kostja poolne pakkumine ja selle aktsepteerimine hageja poolt toimus oluliselt varem kui 25. mail 2012. Hageja leiab ka, et kostja käitumine on olnud pahauskne, kuna ta ei ole arvestanuid VÕS §-s 14 lg 1 sätestatud kohustusega arvestada hageja huvidega ja õigustega ning pidada läbirääkimisi lepingu sõlmimise tahtega ning, et veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lõpetamine kostja poolt alates 01. juunist 2013. aastal XXX elurajoonis oleks õigusvastane. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt soovib hageja hagi esitamisega vältida oma faktilise õiguseellase, AS-i XXX, lepinguliste kohustuste täitmist kostja ees, kuna kokkuleppe I järgsete kohustuste täitmise ja välja ehitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kostjale üleandmise asemel andis AS XXX need üle hagejale; nii AS-i XXX kui ka hageja juhatuse liikmeks oli XXX, kes hageja moodustamisel tema õiguseellase jagunemise teel vältis AS-i XXX vara ja võlgade üleminekut uude moodustatavasse äriühingusse; hageja soovib hagi esitamisega vältida AS-i XXX võla (24 461,58 €), mis tekkis tarbitud teenuse eest alates 2009.aasta jaanuarist, tasumist kostjale; hageja tegelik eesmärk on XXX piirkonnas teenust mitte osutada ja anda piirkonnas asuvad torustikud tasu eest üle kas kostjale või Saue linnale ning sundida viimaseid maksma hagejale veel teistkordselt tasu vara väljaehitamise eest, mille ehituskulud on hageja kasumiga piirkonna kinnistute müügihinnas üks kord juba kätte saanud; poolte vahel ei ole 25.05.2012 sõlmitud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste lepingut, kuna kohtumisel võttis kostja hagejapoolse pahatahtliku käitumise tõttu oma 27.04.2012 hagejale edastatud lepingu sõlmimise pakkumise tagasi; kostja saatis lepingu sõlmimise pakkumuse hagejale e-posti teel 27.04.2012.a koos sooviga kiire tagasiside saamiseks, kuna hageja viivitas põhjendamatult vastuse andmisega vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning teatas nõustumusest leping sõlmida alles 18.05.2012, siis oli selleks ajaks nõustumuse andmiseks VÕS § 18 lg 2 ja § 19 lg 2 sätestatud vajalik aeg möödunud; täitmata oli lepingu sõlmimise eeldus - hageja õiguseellase, AS-i XXX, võlgnevuse likvideerimiseks maksegraafiku sõlmimine; veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lõpetamine kostja poolt alates 01.juunist 2013.a XXX elurajoonis on õiguspärane. Kohtuotsuse põhjendused Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel on 25.05.2012 sõlmitud veevarustuse -ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumise leping. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Hageja väitel sõlmiti leping vastavalt VÕS § 9 lõikele 1, mille kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja ei ole selle väitega nõustunud ega pea lepingut sõlmituks. VÕS § 11 lõikest 1 tulenevalt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lõike 2 kohaselt kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Poolte e-kirjavahetusega ja lepingu projektiga on tõendatud, et hageja, kostja ja AS XXX pidasid läbirääkimisi hageja ja kostja vahelise veevarustuse -ja heitvee ärajuhtimise teenuse lepingu ning kostja ja AS-i XXX vahelise lepingu sõlmimiseks. Hageja ja AS-i XXX esindajate 18.mai 2012 e-kirjast nähtuvalt tegid nad kostjale ettepaneku lepingute ja kokkulepete allakirjutamiseks kostja pakutud tingimustel vahemikus 23.-25.05.2012 kostjale sobivas kohas ja ajal.

Kostja pakkus kohtumise ajaks välja 25.05.2012 kell 14.00 Ädala 10, mis hageja ja AS-i XXX esindajatele sobis. Seega ei saa lugeda poolte vahel lepingut sõlmituks e-kirjades vahetatud lepingu projekti saatmisega pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel VÕS § 9 lg 1 mõttes, kuna pooled leppisid lepingueelsetes läbirääkimistes kokku, et leping sõlmitakse VÕS § 11 lg 2 mõttes kirjalikus vormis lepingu allkirjastamise teel. Pooltel ei ole vaidlust, et 25.05.2012 kohtumisel lepingut ei allkirjastatud. Lepingu allkirjastamata jätmist kinnitasid poolte seaduslikud esindajad XXX ja XXX ka kohtus vande all antud ütlustes. Kuivõrd leping tuli sõlmida kirjalikult, siis ei saa lugeda hageja ja kostja vahelise veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse lepingut 25.05.2012 kohtumisel sõlmituks, sest leping jäi pooltel allkirjastamata. Vaidlust ei ole, et 25.05.2012 kohtumisel keeldus lepingu allkirjastamisest kostja. Hagis on hageja väitnud, et lepingu allkirjastamata jätmisel käitus kostja pahauskselt. VÕS § 14 lg 3 teise lause kohaselt ei või isik pahauskselt lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid katkestada. Kohus tuginedes allpool olevatele tõenditele on seisukohal, et kostja ei ole pahatahtlikult jätnud lepingut sõlmimata, vaid tal olid selleks objektiivsed kaalukad põhjused. Nii on Leho Võrgu ütlustega tõendatud, et kostja keeldus 25.05.2012 lepingu allkirjastamisest põhjusel, et hageja ei ole jätkusuutlik ning tema poolt teenuse osutamine ei olnud jätkusuutlik, kliendid olid hagejaga rahulolematud, lepingus ei olnud vee voolu hulka kindlaks määratud ja senini olid paigaldamata arvestid vee voolu mõõtmiseks, kuid teenust saab osutada vaid mõõdetava koguse järgi. Lepingu sõlmimise eelduseks pidas kostja ka AS-iga XXX võla tasumise maksegraafiku sõlmimist. Kostja 04.07.2012 e-kirjaga on tõendatud, et kostja põhjendas 25.05.2012 vaidlusaluse lepingu allkirjastamisest hageja pahatahtliku ja ebaeetilise ärikäitumise tõttu, mis seisnes teenuse eest mittemaksmises, pikaaegses lepingu sõlmimisest kõrvalehoidmises, kliendikaebustega tegelemisest kõrvalehoidmises, mis näitab vee-ettevõtjana tegutsemise võimetust ning et kohtumisel võttis kostja oma 27.04.2012 hagejale edastatud lepingu sõlmimise pakkumise tagasi. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja õiguseellase, AS-iga XXX, võlgnevuse likvideerimiseks maksegraafikut sõlmitud ei ole. Kostja kirjadega hagejale alates oktoobrist 2011 on tõendatud, et hageja hoidus pikka aega kõrvale kostjaga veeettevõtjate vahelise lepingu sõlmimisest, tuues esile erinevaid põhjusi. Konkurentsiameti kirjaga 16.02.12 on tõendatud, et hageja ei ole vaatamata konkurentsiameti korduvatele kirjadele esitanud ametile kooskõlastamiseks veeteenuse hinda, mistõttu ei saa hageja kliendid tarbida veeteenust ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud ja ÜVVKS § 14.2 lg 1 kohaselt kooskõlastatud hinnaga. XXX piirkonna elanike pöördumistega Saue Linnavalitsuse poole - e-kiri 04.06.2012, hageja poole - e-kirjad 11.09.2011, 27.04.2012 ja kostja poole - e-kirjad 05.07.2012, 07.09.2012, on tõendatud, et XXX elurajooni elanikud ei olnud rahul hageja kui veeettevõtja tegevusega. Hageja 14.06.2012 kirjaga on tõendatud, et hageja on valmis tehtud kulutuste suuruses ja tasumise tingimustes kostjaga kokkuleppimisel XXX piirkonna taristu kostjale võõrandama, millest saab järeldada, et tal ei ole tõsiselt võetavat huvi XXX elurajooni elanikele veeettevõtjana teenust pakkuma hakata. Asjaolu, et hageja on Saue XXX elurajooni veeettevõtja, ei tekita kostjale kohustust temaga veeettevõtjate vahelise lepingu sõlmimiseks. Eeltoodud tõenditega on hageja väited selle kohta, et kostja jättis lepingu allkirjastamata pahatahtlikult, ümber lükatud. VÕS § 14 lg 3 esimene lause sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Kuna lepingut ei allkirjastatud, siis ei saa hageja poolt kostjale 19.06.2012, 23.07.2012 ja 13.08.2012 tasutud igakordset nominaalset summat 576,50 € viitega 25.05.2012 sõlmitud

lepingule – lugeda lepingu täitmiseks. Selliselt on kostja ka 04.07.2012 kirjas hagejale vastanud ning selgitanud veelkord seniseid hageja ja tema õiguseellase AS-i XXX ning kostja vahel aset leidnud faktilisi asjaolusid. Hageja poolt kolmel korral nominaalsete summade maksmist viitega 25.05.2012.a väidetavalt sõlmitud lepingule on kostja lugenud hageja õiguseellase, AS-i XXX, võla katteks tehtud makseteks. Kuna kohtule esitatud hagis ei ole vaidlustatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lõpetamist kostja poolt alates 01. juunist 2013, siis ei ole poolte sellekohased väited ja tõendid asjasse puutuvad, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. Lähtudes eeltoodust tuleb XXXOÜ hagi Aktsiaselts XXX vastu 25.05.2012 sõlmitud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu kehtivuse tuvastamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja