07.aprillil 2014.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-33722
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi XXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 014/2012/1506, kohustada XXX andma nõusolek kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks ning asendada XXX tahteavaldus kohtuotsusega
Hagihind
9 500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Ploom (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Kentmanni 4, 10116 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni (Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO OÜ, Maakri 23A, 10145 Tallinn; e- post: [email protected]).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
06.03.2014.a.
Kohtuistungil osalesid
Kostja lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 17.07.2013.a. kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr. 014/2012/1506 kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas 2-13-33722. Menetluskulude jaotus
Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.XXXOÜ esitas 16.07.2013.a. kohtule hagi XXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. 014/2012/1506. Samuti palub hageja kohustada kostjat andma nõusolek seatud kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS XXX ja kostja kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu, mille esemeks oli 1⁄2 mõtteline osa Harju maakonnas asuvast kinnistust koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Kuivõrd müügilepingu objektiks oleval ehitisel esines olulisi varjatud puudusi, esitas sissenõudja hagi kohtusse 64 018,44 euro nõudes. Samuti seati kohtumäärusega kohtulik hüpoteek summas 1 002 000,00 krooni sissenõudja kasuks. AS XXX ning hageja vahel sõlmiti 15.11.2012.a. nõuete loovutamise leping, mille kohaselt loovutas AS XXX kõik mistahes rahalised nõuded sissenõudja vastu hagejale. Lepinguga läks hagejale muu hulgas üle ka AS XXX nõue sissenõudja vastu, mis tuleneb sissenõudja poolsest vee omavolilisest tarbimisest üle 3 aastase perioodi jooksul aadressil XXX kogusummas 33 516,23 (sh km) eurot. Hoolimata sellest, et otsusest tulenev nõue on AS XXX poolt tasaarvestatud, on sissenõudja pöördunud otsuse sundtäitmiseks Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa poole, kes on alustanud täiteasjas menetlust. AS XXX on omapoolse tasaarvestamise avalduse esitanud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist, mistõttu on menetlus täiteasjas lubamatu ning kuulub lõpetamisele. Kuivõrd nõue, mille tagamiseks on kohtulik hüpoteek kinnistule seatud, on tasaarvestamise läbi rahuldatud, ei ole hüpoteek enam kehtiv ning tuleks kustuda esimesel võimalusel. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr. 014/2012/1506 lubamatuks ning kohustada kostjat andma nõusolek seatud kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks ja asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et alus, millel hageja vastuväited põhinevad, tekkis juba enne tsiviilasjas nr. 2-08-64662 kohtuotsuse jõustumist. Hagile lisatud tasaarvestusavaldusest selgub, et AS XXX on tasaarveldanud oma nõude, mille aluseks on väidetavalt kostjale 2011.a. vee ja reovee tasumata jäänud teenuse eest võlgnevus seisuga 31.12.2011.a. kokku summas 33 516,23 eurot. Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis tasaarvestuse alusena sellised väited, mille alus oli olemas juba enne tsiviilasjas nr. 208-64662 13.06.2012.a. kohtuotsuse jõustumist. Hageja ei saa tasaarvestada oma vaieldavat nõuet kostja kohtuotsusega tunnustatud nõudega. Hageja on tõendina lisanud 15.11.2012.a. nõuete loovutamise lepingu. Kostja hinnangul on tegemist produtseeritud dokumendiga, millel ei saa olla õiguslikke tagajärgi. AS XXX ei saanud loovutada nõuet, mis oli juba varasemalt 31.12.2011.a. loovutatud OÜ-le
XXX. OÜ XXX on kostja elurajoonis (XXX elurajoon XXX) alates 20.11.2011.a. XXX volikogu poolt kinnitatud vee-ettevõtjaks. Nii tasaarvestusavaldusel kui ka nõuete loovutamise lepingus puudub AS XXX kui loovutaja esindaja allkiri. Dokumentatsiooni alusetust kinnitab täiendavalt ka asjaolu, et viidatud dokumentidel juhatuse liikmena märgitud XXX on alates 11.06.2012.a. kehtestatud ärikeeld. Seega kehtivast ärikeelust tulenevalt puudusid XXX õigused AS XXX esindamiseks. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära kostja seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 05.11.2013.a. kohtumääruses (t/l 141-142) kui ka 06.03.2014.a. kohtuistungil (t/l 208209).
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
6.Pooled ei vaidle, et hageja on alates 08.10.2012.a. kinnistu XXX asukohaga XXX küla, XXX vald, Harjumaa omanik, millisel lasub kohtulik hüpoteek summas 1 002 000,00 krooni kostja kasuks (t/l 9). Hageja on seisukohal, et temal on nõue kostja vastu, millise on ta omandanud AS-iga XXX 15.11.2012.a. sõlmitud nõuete loovutamise lepingu alusel (t/l 18-19).
7.Osundatud lepingu p. 1.1, p. 3.1 ja p. 3.2 kohaselt on AS XXX loovutanud hagejale ühe euro eest rahalised nõuded XXX linna nn XXX piirkonna elaniku XXX vastu. Nimetatud lepingu p. 1.2. kohaselt võlgneb võlgnik loovutaja ees summad omavoliliselt nn vee- ja gaasiteenuse tarbimisest aadressil XXX, XXX linn (t/l 18-19).
8.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas täitemenetlus täiteasjas nr. 014/2012/1506 on lubatav. Samuti on pooled erimeelt selles, kas AS XXX poolt väidetud tasaarvestusavalduse tegemise ajal eksisteeris AS XXX ja kostja vahel tasaarvestuse olukord. Seetõttu tuleb vaidluse lahendamiseks kontrollida nn aktiivnõude sissenõutavust ning nn passiivnõude täidetavust.
9.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa abi Annika Punnar’i 22.07.2013.a. teate kohaselt on täitemenetlust täiteasjas nr. 014/2012/1506 alustatud 18.06.2012.a. kostja täitmisavalduse alusel (t/l 77).
10.Täiteasjas nr. 014/2012/1506 on täitedokumendiks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja 11.07.2011.a. kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-08-64662, millisega on solidaarselt AS-ilt XXX ja XXX XXX OÜ-lt välja mõistetud XXX kasuks 33 414,93 eurot (t/l 10-15). Nimetatud kohtuotsus on jõustunud 13.06.2012.a. (t/l 2).
11.Hageja on seisukohal, et kostja nõue summas 33 414,93 eurot on tasaarvestatud ning on esitanud kohtule selle väite tõendamiseks 16.08.2012.a. ja 24.01.2013.a. tasaarvestusavaldused (t/l 21, 22). Osundatud avalduste kohaselt tasaarvestab AS XXX kostja nõude summas 33 414,93 eurot hageja väidetava nõudega summas 33 516,23 eurot, milline tuleneb 31.12.2011.a. seisuga omavolilise veekasutuse ja reovee ning sademetevee kanaliseerimisest. Kostja vaidleb nimetatud tasaarvestusavaldusele vastu ning leiab, et vastav vastuväide ei antud juhul lubatav.
12.Järgnevalt analüüsib kohus tasaarvestuse sisuliste eelduste olemasolu. Pooltel ei ole vaidlust täiteasjas nr. 014/2012/1506 täitedokumendiks olevast 11. juuli 2011.a. kohtuotsusest (t/l 10-15) tuleneva nõude 33 414,93 euro (nn passiivnõude) olemasolus. Seda kinnitab iseenesest ka hageja tasaarvestusavalduse sisu (t/l 21, 22). Kostja on vastu vaielnud tasaarvestava nõude (nn aktiivnõude) olemasolule ja sissenõutavusele.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
14.Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS § 197 lg 1 sisalduv reegel tähendab, et aktiivnõue ehk nõue, millega tasaarvestatakse, peab olema sissenõutav, st tasaarvestaja peab saama nõuda teiselt poolelt vastava kohustuse täitmist. Passiivnõue ehk nõue mida tasaarvestatakse, peab VÕS § 197 lg 1 kohaselt olema täidetav ehk teisel poolel peab olema õigus täita nõudele vastav kohustus tasaarvestavale poolele (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Lk 663-664).
15.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-60-11 leidnud, et VÕS § 197 lg 1 järgi peab sissenõutav olema nn aktiivnõue, st tasaarvestava poole nõue teise poole vastu. Teise poole nõue tasaarvestava poole vastu, mida soovitakse tasaarvestusega lõpetada (nn passiivnõue) viidatud sätte järgi sissenõutav olema ei pea, oluline on vaid see, et tasaarvestaval poolel oleks õigus kohustus täita. Kohustuse võib üldjuhul alati täita ka enne täitmise tähtpäeva, st võlausaldaja võib sellest keelduda üksnes õigustatud huvi olemasolul. Kohtuasjas nr. 3-2-1-95-11 on Riigikohus leidnud, et tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid.
16.Kostja on seisukohal, et nõuete tasaarvestamine pole võimalik VÕS § 200 lg 4 lähtuva keelu tõttu, mille kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kohtupraktikas on sätteid tõlgendatud selliselt, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (vt nt Riigikohtu 16. juuni 2010.a. kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-2-1-59-10 p. 10 või 2. novembri 2011.a. kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-2-1-95-11 p. 17).
17.Riigikohus on 04. jaanuari 2012.a. kohtuotsuse kohtuasjas nr. 3-2-1-129-11 p. 9 asunud seisukohale, et juhul kui on esitatud vastuväide, et tasaarvestus ei kehti, peab
kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
18.Kohus leiab, et praegusel juhul välistavad kohtu ette toodud asjaolud tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapanekut ning tasaarvestuse kehtivust. Kohus selgitab, et kuivõrd hageja väidetav nõue summas 33 516,23 eurot tuleneb omavolilisest veekasutusest ning reovee ja sademetevee kanaliseerimisest (t/l 21), peab kohus esmalt kontrollima, kas AS XXX on vee-ettevõtja, sest kostja on esitanud vastuväite, et AS XXX vee-ettevõtja ei ole.
19.Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg 1 kohaselt vee-ettevõtja on käesoleva seaduse tähenduses eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist.
20.Vastavalt ÜVVKS § 7 lg 2 kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on kohaliku omavalitsuse omandis, määratakse vee-ettevõtja kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega konkurentsiseaduse § 14 lõikes 2 sätestatu alusel ning sama seaduse § 7 lg 21 järgi kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on eraõigusliku juriidilise isiku omandis, esitab ettepaneku vee-ettevõtja määramiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik, mille kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. ÜVVKS § 7 lg kohaselt vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega.
21.Kuivõrd kostja on oma vastuses hagile esitanud vastuväite, et hageja pole veeettevõtja, siis oli hageja kohustus oma nõude aluseks olevaid asjaolusid põhistada. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
22.Kohus on 16.10.2013.a. kirjaga küsinud hagejalt seisukohta kostja vastuse osas (t/l 144), millisele hageja on vastanud, et kostja sellised väited ei ole tõsiseltvõetavad (t/l 136). Kohus on kohustanud 05.11.2013.a. kohtumäärusega pooli esitama täiendavad seisukohad, tõendid ning taotlused kohtule hiljemalt 20 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 07.01.2014.a. (t/l 141-142). Hageja täiendavaid seisukohti, tõendeid ning taotluseid kohtule esitanud ei ole. Seega lahendab kohus hagi kohtu ette toodud asjaolude kohaselt.
23.Kuivõrd hageja ei ole oma nõuet kostja vastu täiendavalt põhistanud, asub kohus seisukohale, et hageja pole kohtule avaldanud asjaolu, mis võimaldaks AS-il XXX kostjale sellise nõude (s.o. omavolilise veekasutuse eest hüvitise nõudmine) esitada. Vaidlust ei ole selles, et AS XXX ja AS XXX sõlmisid 04.01.2006.a. arenduslepingu, millise kohaselt võttis AS XXX endale kohustuse välja ehitada XXX linnas, XXX tänava piirkonnas (XXX elurajoonis) ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni ning kinnistute liitumispunktid vastavalt ehitusprojektile (t/l 47).
24.Kostja poolt kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 23.07.2013.a. AS XXX vanemjuristi e-kirja kohaselt kohustus AS XXX valmis ehitatud torustikud tasuta üle andma AS-ile XXX, et viimane saaks sõlmida liitumislepingud, kuid AS XXX seda ei teinud (t/l 47-48). Nimetatud e-kirja kohaselt on XXX OÜ määratud XXX
Linnavolikogu 20.10.2011.a. otsusega nr. 102 vee-ettevõtjaks XXX linnas XXX piirkonnas (kui ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik) (t/l 47). Sama nähtub ka Konkurentsiameti 05.09.2013.a. vastuskirjast XXX XXX elurajooni Seltsi pöördumisele (t/l 176-178).
25.Nimetatu on kooskõlas ka XXX OÜ enda 11.09.2012.a. saadetud e-kirjaga XXX, millise kohaselt teavitab XXX OÜ, et viimane on XXX linna XXX piirkonna veeettevõtja alates 2011.a. lõpust ning on omandanud AS-ilt XXX kõik vee- ja heitvee teenuse osutamisest tulenevad nõudeõigused (sh kõrvalnõuded) mainitud piirkonnas kinnistuid omavate võlgnike vastu seisuga 31.12.2011.a. (t/l 49-50).
26.Seega saab nimetatust tulenevalt asuda seisukohale, et pärast XXX OÜ vee-ettevõtjaks määramist s.o. 20.10.2011.a. ei olnud AS XXX õigustatud vee- ja heitvee eest nõudeid kostjale esitama.
27.16.08.2012.a. ja 24.01.2013.a. tasaarvestusvalduste kohaselt nõuab AS XXX kostjalt hüvitist seisuga 31.12.2011.a. (t/l 21, 22). Samas on XXX OÜ teatanud, et viimane on omandanud kõik AS XXX nõudeõigused seisuga 31.12.2011.a. (t/l 49-50).
28.Lisaks on kohus seisukohal, et kohtu ette pole toodud asjaolu, et kostja oleks omavoliliselt vett kasutanud ja heitvett kanaliseerinud. ÜVVKS § 5 lg 2 järgi toimub liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Hageja ei ole põhistanud, et kostja oleks liitumislepingu sõlmimisest keeldunud.
29.Vastupidi, kostja on tõendanud, et ta on 30.12.2011.a. esitanud XXX OÜ-le taotluse teenuslepingu sõlmimiseks kinnistul asukohaga XXX, XXX (t/l 62-63). Osundatud taotlusest nähtub, et kostja on vastavasisuliste taotlustega korduvalt pöördunud nii AS XXX ja/või XXX OÜ poole, kuid lepingut kostjaga sõlmitud ei ole.
30.Samuti nähtub Konkurentsiameti 05.09.2013.a. vastuskirjast XXX XXX elurajooni Seltsi pöördumisele, et selts on pöördunud kaasabi saamiseks Konkurentsiameti poole, et tagada XXX OÜ poolt kirjalike lepingute sõlmimine (t/l 176-178). Nimetatust tuleneb, et XXX elurajoonis on üldised probleemid seoses ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumislepingute sõlmimisega. Erimeelsustele lepingute sõlmimisel viitavad ka kostja poolt välja toodud viited tsiviilasjadele nr. 2-12-35750 ja 2-1251564 (t/l 173-174).
31.Ka ei ole käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaolu, millal ja kuidas on tuvastatud kostjapoolne väidetav omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine. Samuti ei selgu nimetatu kohtule esitatud tasaarvestusavaldustest.
32.Vastavalt XXX linna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskirja p. 2.5.3 koostatakse keelatud ühenduse ilmsikstulekul ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või volitatud isiku poolt sellekohane akt. Antud juhul ei ole hageja välja toonud, millal ja kelle poolt on kostja rikkumine tuvastatud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja väidetav nõue omavoliliselt tarbitud vee eest on ebaselge ning kostja on õigustatult keeldunud tasaarvestusest.
33.Lisaks on kostja soovinud 2012.a. mais hoiustada raha notari deposiitkontole vee kasutuse eest (t/l 108, 109) ning on tasunud vee ja reoveeteenuse eest nii AS-ile XXX kui ka XXX OÜ-le (t/l 53-60, 61).
34.Kostja on oma vastuväidetes asunud ka seisukohale, et XXX puudus õigus AS XXX esindamiseks nõuete loovutamise lepingu sõlmimisel 15.11.2012.a., kuivõrd alates 11.06.2012.a. oli XXX kehtestatud ärikeeld (t/l 99).
35.Kohus kontrollis kostja vastavat väidet interneti lehekülje aadressil https://ariregister.rik.ee/arikeelud.py ning sellest nähtub, et XXX lasub kehtiv ärikeeld alates 11.06.2012.a. Ärikeelu sisu on sätestatud pankrotiseaduse § 91. Osundatud sättest tulenevalt ei või füüsiline isik pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
36.Kohus nõustub kostjaga selles, et antud juhul puudus XXX õigus esindada AS-i XXX 15.11.2012.a. nõuete loovutamise lepingu sõlmimisel (t/l 18-19). Kohus on seisukohal, et lisaks nõuete loovutamise lepingule, puudus XXX esindusõigus AS XXX 16.08.2012.a. ja 24.01.2013.a. tasaarvestusavalduste tegemiseks (t/l 21, 22), kuna need on tehtud pärast isikule 11.06.2012.a. seatud ärikeeldu.
37.Samuti on oluline kostja etteheide, et 15.11.2012.a. nõuete loovutamise lepingul puudub AS XXX esindaja allkiri (t/l 19). Hageja pole kostja viidatud vastuväiteid millegagi ümberlükanud. Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja väidetav nõue kostja vastu summas 33 516,23 eurot on ebaselge ning vaieldav.
38.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu ning sundtäitmine täiteasjas nr. 014/2012/1506 ei ole lubamatu.
39.Hageja on palunud kohustada kostjat andma nõusolek kostja kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks ja asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. Kohus leiab, et nimetatud hageja nõue rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd kohus on eelpool asunud seisukohale, et sundtäitmine täiteasjas nr. 014/2012/1506 on lubatav.
40.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
41.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata tuleb tühistada Harju Maakohtu 17.07.2013.a. kohtumäärusega (t/l 25-28) kohaldatud hagi tagamise abinõu. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
42.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 9 500 eurot. Menetluskulude jaotamine
43.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
44.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või
Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.