Võlaõigus › Muud

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2(8)

ettevalmistatud lepingutekstide allakirjutamine, mille käigus teatas kostja juhatuse liige LV hagejale, et kostjal puudub huvi lepingut sõlmida. 29.05.2012 saatis kostja hagejale Kadaka elurajoonis ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lõpetamise teate, milles teatas, et ei pea võimalikuks hagejale Kadaka elurajoonis ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse osutamise jätkamist alates 01.06.2013. Tuginedes VÕS § 9 lg-le 1 ja VÕS § 11 lg-le 1 on hageja seisukohal, et poolte vahel sõlmiti 25.05.2012 Saue linna ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kasutamise eeskirja punkti 1.3.2. kohane veeettevõtjate vaheline leping veevarustuse- ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumiseks Saue linnas, Kadaka elurajoonis. Hageja on korduvalt kinnitanud omapoolset valmidust ning kavatsust täita hageja ja kostja vahel kooskõlastatud lepingut. Kostja väljendas hagejale korduvalt soovi lepingu sõlmimiseks ning pärast mõningast arutelu lepingu tingimuste üle otsustas ka hageja lepingu sõlmida. Fakt, et 25.05.2012 jäi leping hageja ja kostja esindajate vahel vormistamata, ei anna alust väita, et poolte vahel lepingut sõlmitud ei ole. Lepingu sõlmimiseks tehtud kostjapoolne pakkumine ja selle aktsepteerimine hageja poolt toimus oluliselt varem kui 25.05.2012. Kostja käitumine on olnud pahauskne, kuna ta ei ole arvestanuid VÕS § 14 lg-s 1 sätestatud kohustusega arvestada hageja huvidega ja õigustega ning pidada läbirääkimisi lepingu sõlmimise tahtega ning, et veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lõpetamine kostja poolt alates 01.06.2013 Kadaka elurajoonis oleks õigusvastane. Hageja palus tuvastada poolte vahel 25.05.2012 Saue linnas, Tule tänava piirkonnas veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamiseks sõlmitud lepingu kehtivus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja soovib hagi esitamisega vältida oma faktilise õiguseellase AS Knoke lepinguliste kohustuste täitmist kostja ees, kuna kokkuleppe I järgsete kohustuste täitmise ja väljaehitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kostjale üleandmise asemel andis AS Knoke need üle hagejale. Nii AS Knoke kui ka hageja juhatuse liikmeks oli RV, kes hageja moodustamisel tema õiguseellase jagunemise teel vältis AS Knoke vara ja võlgade üleminekut uude moodustatavasse äriühingusse. Hageja soovib hagi esitamisega vältida AS Knoke võla (24 461,58 eurot), mis tekkis tarbitud teenuse eest alates 2009 jaanuarist, tasumist kostjale. Hageja tegelik eesmärk on Kadaka piirkonnas teenust mitte osutada ja anda piirkonnas asuvad torustikud tasu eest üle kas kostjale või Saue linnale ning sundida viimaseid maksma hagejale teistkordselt tasu vara eest, mille ehituskulud on hageja kasumiga piirkonna kinnistute müügihinnas juba kätte saanud. Poolte vahel ei ole 25.05.2012 sõlmitud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste lepingut, kuna kohtumisel võttis kostja hagejapoolse pahatahtliku käitumise tõttu oma 27.04.2012 hagejale edastatud lepingu sõlmimise pakkumise tagasi. Kostja saatis lepingu sõlmimise pakkumuse hagejale e-posti teel 27.04.2012 koos sooviga kiire tagasiside saamiseks, kuna hageja viivitas põhjendamatult vastuse andmisega vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning teatas nõustumusest leping sõlmida alles 18.05.2012, siis oli selleks ajaks nõustumuse andmiseks VÕS § 18 lg-s 2 ja § 19 lg-s 2 sätestatud vajalik aeg möödunud. Täitmata oli lepingu sõlmimise eeldus hageja õiguseellase AS Knoke võlgnevuse likvideerimiseks maksegraafiku sõlmimine. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. VÕS § 11 lg-st 1 tulenevalt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lõike 2 kohaselt, kui vastavalt

3(8)

seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Poolte e-kirjavahetusega ja lepingu projektiga on tõendatud, et hageja, kostja ja AS Knoke pidasid läbirääkimisi hageja ja kostja vahelise veevarustuse- ja heitvee ärajuhtimise teenuse lepingu ning kostja ja AS Knoke vahelise lepingu sõlmimiseks. Hageja ja AS Knoke esindajate 18.05.2012 ekirjast nähtuvalt tegid nad kostjale ettepaneku lepingute ja kokkulepete allakirjutamiseks kostja pakutud tingimustel vahemikus 23.-25.05.2012 kostjale sobivas kohas ja ajal. Kostja pakkus kohtumise ajaks välja 25.05.2012 kell 14.00 Ädala 10, mis hageja ja AS Knoke esindajatele sobis. Lepingut ei saa lugeda poolte vahel sõlmituks e-kirjades vahetatud lepingu projekti saatmisega pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel VÕS § 9 lg 1 mõttes, kuna pooled leppisid lepingueelsetes läbirääkimistes kokku, et leping sõlmitakse VÕS § 11 lg 2 mõttes kirjalikus vormis lepingu allkirjastamise teel. Pooltel ei ole vaidlust, et 25.05.2012 kohtumisel lepingut ei allkirjastatud. Lepingu allkirjastamata jätmist kinnitasid poolte seaduslikud esindajad RV ja LV ka kohtus vande all antud ütlustes. Vaidlust ei ole, et 25.05.2012 kohtumisel keeldus lepingu allkirjastamisest kostja. VÕS § 14 lg 3 teise lause kohaselt ei või isik pahauskselt lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid katkestada. LV ütlustega on tõendatud, et kostja keeldus 25.05.2012 lepingu allkirjastamisest põhjusel, et hageja ei ole jätkusuutlik ning tema poolt teenuse osutamine ei olnud jätkusuutlik, kliendid olid hagejaga rahulolematud, lepingus ei olnud vee voolu hulka kindlaks määratud ja senini olid paigaldamata arvestid vee voolu mõõtmiseks, kuid teenust saab osutada vaid mõõdetava koguse järgi. Lepingu sõlmimise eelduseks pidas kostja ka AS-ga Knoke võla tasumise maksegraafiku sõlmimist. Kostja põhjendas 25.05.2012 vaidlusaluse lepingu allkirjastamisest hageja pahatahtliku ja ebaeetilise ärikäitumise tõttu, mis seisnes teenuse eest mittemaksmises, pikaaegses lepingu sõlmimisest kõrvalehoidmises, kliendikaebustega tegelemisest kõrvalehoidmises, mis näitab vee-ettevõtjana tegutsemise võimetust. Kostja kirjadega hagejale alates oktoobrist 2011 on tõendatud, et hageja hoidus pikka aega kõrvale kostjaga veeettevõtjate vahelise lepingu sõlmimisest, tuues esile erinevaid põhjusi. Konkurentsiameti kirjaga 16.02.12 on tõendatud, et hageja ei ole vaatamata konkurentsiameti korduvatele kirjadele esitanud ametile kooskõlastamiseks veeteenuse hinda, mistõttu ei saa hageja kliendid tarbida veeteenust ÜVVKS § 14 lg-s 2 ettenähtud ja ÜVVKS § 14.2 lg 1 kohaselt kooskõlastatud hinnaga. Kadaka piirkonna elanike pöördumistega Saue Linnavalitsuse poole (e-kiri 04.06.2012), hageja poole (e-kirjad 11.09.2011, 27.04.2012) ja kostja poole (e-kirjad 05.07.2012, 07.09.2012), on tõendatud, et Kadaka elurajooni elanikud ei olnud rahul hageja kui vee-ettevõtja tegevusega. Hageja 14.06.2012 kirjaga on tõendatud, et hageja on valmis tehtud kulutuste suuruses ja tasumise tingimustes kostjaga kokkuleppimisel Kadaka piirkonna taristu kostjale võõrandama, millest saab järeldada, et tal ei ole tõsiselt võetavat huvi Kadaka elurajooni elanikele vee-ettevõtjana teenust pakkuma hakata. Asjaolu, et hageja on Saue Kadaka elurajooni vee-ettevõtja, ei tekita kostjale kohustust temaga vee-ettevõtjate vahelise lepingu sõlmimiseks. Eeltoodud tõenditega on hageja väited selle kohta, et kostja jättis lepingu allkirjastamata pahatahtlikult, ümber lükatud. VÕS § 14 lg 3 esimene lause sätestab, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Kuna lepingut ei allkirjastatud, siis ei saa hageja poolt kostjale 19.06.2012, 23.07.2012 ja 13.08.2012 tasutud igakordset nominaalset summat 576,50 eurot viitega 25.05.2012 sõlmitud lepingule – lugeda lepingu täitmiseks. Selliselt on kostja ka 04.07.2012 kirjas hagejale vastanud

4(8)

ning selgitanud veelkord seniseid hageja ja tema õiguseellase AS Knoke ning kostja vahel aset leidnud faktilisi asjaolusid. Hageja poolt kolmel korral nominaalsete summade maksmist viitega 25.05.2012 väidetavalt sõlmitud lepingule on kostja lugenud hageja õiguseellase AS Knoke võla katteks tehtud makseteks. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Kohus on ebaõigesti hinnanud menetluses kogutud tõendeid ning ühtlasi jätnud põhjendamatult tähelepanuta mitmed hageja esitatud asja lahendamise seisukohast tähtsust omavad tõendid ja selgitused. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud lepingu puudumise. Kohus ei ole viidanud, millistele tõenditele tuginedes ta jõudis veendumusele, et poolte vahel oli eraldiseisev kokkulepe lepingu kirjalikus vormis sõlmimise kohta. Tuginedes käesolevas asjas kogutud tõenditele on üheselt tuvastav, et 25.05.2012 olid pooled kooskõlastanud ning jõudnud kokkuleppele kõigis lepingut puudutavates küsimustes. 25.05.2012 sooviti ühtse dokumendina vormistada ja allkirjastada juba poolte vahel saavutatud kokkulepet, mitte sõlmida uut kokkulepet või kokku leppida varem kokkulepitust erinevates tingimustes. Olukorras, kus pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sisu osas, on järgnev lepingu vormistamise etapp pelgalt sümboolse tähendusega, välja arvatud juhul, kui seadus näeb ette lepingu kohustusliku (kirjaliku) vormi. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud hageja jätkusuutmatuse, pahausksuse ja vastutustundetuse kui objektiivsed põhjused lepingu allkirjastamata jätmiseks ja jätnud ebaõigesti tuvastamata kostja pahausksuse. Kohtu seisukohad põhinevad üksnes kostja väidetel, mitte aga asjas kogutud tõenditel ning faktilistel asjaoludel. Kostja on jätkusuutlik äriühing. Kostja on alates 20.10.2011 Saue linna Kadaka piirkonda kinnitatud vee-ettevõtja. Samuti on hageja omandis Saue linnas Kadaka piirkonnas asuv ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustik. Lisaks formaalsetele eeldustele on hagejal soov tegutseda Kadaka piirkonnas vee-ettevõtjana. Puuduvad tõendid, et hagejal oleksid majanduslikud raskused või et hageja ei oleks jätkusuutlik. Hageja on heauskne ja vastutustundlik äriühing. Hageja tegevus Kadaka piirkonna elanike jaoks 9% odavama hinna „välja kauplemine“ nii joogivee kui reovee puhastamise eest näitab selgelt, et hageja on motiveeritud tegutsema Kadaka piirkonnas vee-ettevõtjana. Lepingu sõlmimisele eelnenud e-kirjavahetusega on lükatud ümber väide „pikaaegsest lepingu sõlmimisest kõrvalehoidumisest“. Tegemist oli läbirääkimistega klientide ja hageja jaoks soodsaima võimaliku lahenduse nimel, mitte lepingu sõlmimisest kõrvalehoidumisega. Hageja ei nõustu kohtu poolt otsuses tooduga, mille kohaselt ei ole hageja kostjale viimase poolt osutatud teenuste eest maksnud. Esiteks on hageja teinud kostjale lepingu täitmiseks makseid, mis näitab, et hageja on huvitatud lepingu täitmisest. Kostja on lugenud maksed mai-juuli 2012 vee tarbimise eest AS Knoke võla katteks tehtud makseteks. Puudub õiguslik alus hageja maist – juulini 2012 kostjale tasutu lugemiseks kolmanda isiku eest täitmiseks (VÕS § 78). Käesolevaks hetkeks ei ole hageja täiendavaid makseid kostjale teinud, kuivõrd raamatupidamislikult ei ole äriühingul võimalik teha teisele äriühingule makseid ilma tasumise aluseks oleva arveta. Hageja on kostjalt korduvalt palunud esitada arved viimasele osutatavate teenuste eest, kuid kostja ei ole vaatamata hageja palvetele arveid väljastanud. Seega ei ole õiglane ega reaalseid asjaolusid arvesse võttev otsuses väljendatu, nagu oleks hageja keeldunud viimase poolt osutatud teenuste eest tasumisest. Eeltooduga on tõendatud ka kostja pahausksus kui kostja ühelt poolt keeldub arveid hagejale

5(8)

väljastamast, kuid arvete esitamata jätmisest tulenevale võlgnevusele tuginedes väidab hagejal olevat vastutustundetu ja jätkusuutmatu äriühingu. Kohus on otsuses toonud välja objektiivse põhjusena lepingu allkirjastamisest keeldumiseks ka hageja kõrvalehoidmise kliendikaebustega tegelemisest. Hageja sellega ei nõustu. Tekkinud erimeelsused Kadaka piirkonna mõnede tarbijatega on tingitud mitte hageja soovimatusest probleemidega tegeleda, vaid kostja ning hageja vaheliste suhete ebamäärasusest. Kohus on lugenud kostja keeldumise lepingu allkirjastamisest põhjendatuks ka asjaoluga, et kostja pidas lepingu sõlmimise eelduseks AS-ga Knoke võla tasumise maksegraafiku sõlmimist. Samas on kostja esindaja 29.04.13 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et „isegi kui Knoke oleks maksegraafiku allkirjastanud, siis me ei oleks ikkagi allkirjastanud lepingut“. Ei ole usutav ega käesolevas tsiviilasjas kogutud tõenditest tuletatav, et lepingu sõlmimises kokkuleppele jõudmise (25.04.2012) ning 25.05.2012 vahelisel perioodil oleks kostjale saanud teatavaks mistahes kaalukaid asjaolusid, millele viidates oleks põhjendatud lepingu allkirjastamata jätmine. Eespool loetletud asjaolud olid kostjale teada juba enne lepingu tingimustes kokkuleppele jõudmist (25.04.2012) ning ka kohus ei ole tuvastanud, et nimetatud asjaoludes oleks toimunud mingisugune oluline muutus alates kokkuleppe saavutamisest kuni 25.05.2012. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Apellant on kaebuses rõhutanud, et maakohtu otsusest ei tulene, milliste tõendite alusel jõudis maakohus järeldusele, et pooled olid kokku leppinud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniteenuste vahendamise lepingu sõlmimises kirjalikus vormis. TsÜS § 77 lg 2 sätestab, et kui pooled on teinud tehingu teatud vormis või on tehingu vormis kokku leppinud, siis eeldatakse, et kehtivad selle vormi kohta seaduses sätestatud nõuded ja § 78 lg 1 näeb ette, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 11 lg 2 järgi, kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm ja lg 4 järgi kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Maakohus on oma järelduse kujundamisel lähtunud poolte e-kirjavahetusest, millest tulenes, et pooled olid üksmeelel, et leping

6(8)

tuleb alla kirjutada. Nii on kostja poolt hagejale 27.04.2012 saadetud e-kirjas (II kd lk 45-46) kostja rõhutanud, et lepingu allakirjutamise eelduseks on võla tasumise osas kokkuleppimine ja e-kirjaga saadetud lepingu projektis on märgitud isikud, kes lepingu alla kirjutavad (II kd lk 31). 02.05.2012 e-kirjas on kostja tootmisdirektor, kes oli ka juhatuse liige, LV avaldanud, et ei saa aktsepteerida kõiki hageja ettepanekuid, kuid loodab jõuda kokkuleppele ja lepingu allkirjastamiseni järgmisel nädalal (II kd lk 44). 15.05.2012 e-kirjas on LV teatanud hagejale, et lepingud on vajalik viivitamatult alla kirjutada, et tagada pooltevahelise koostöö laabumine (II kd lk 43). 18.05.2012 on hagejat esindanud Jüri Ploom saatnud kostjale e-kirja, kus teatab, et lepingute ja kokkulepete allakirjutamiseks sobib ajavahemik 23.-25.05.2012 (II kd lk 42-43), millega kostja nõustus ja pooled leppisid kokku, et allakirjutamine toimub 25.05.2012 kell 14.00 Ädala tn 10. Seega tuleneb pooltevahelisest e-kirjavahetusest, et pooled olid kokku leppinud lepingu sõlmimises kirjalikus vormis ja selle allakirjastamises. Maakohus on poolte tahet eeltoodud kokkuleppe sõlmimisel õigesti hinnanud. Kuna pooled ei ole teenuste vahendamise lepingule alla kirjutanud, siis VÕS § 11 lg 4 järgi ei ole lepingut sõlmitud. Kuna poolte vahel oli kokkulepe sõlmida vee- ja kanalisatsiooniteenuse vahendamise leping kirjalikult, siis ei olnud seda võimalik sõlmida suuliselt, nagu väitis apellant. Kolleegium märgib, et apellandi väide suulises vormis lepingu sõlmimise kohta ei ole veenev ka selle tõttu, et tulenevalt pooltevahelisest kirjavahetusest ei ole pooled ka lepingu olulistes tingimustes kokkuleppele jõudnud. Nii on kostja soovinud, et lepinguga koos lepitaks kokku vana võla tasumises (AS Knoke võlg) ja lisanud hagejale saadetud lepinguprojektile ka võla maksegraafikute projektid (II kd lk 40, 41), kuid hageja ei ole selles osas nõustumist väljendanud. Maakohtust erinevat järeldust ei anna alust teha ka asjaolust, et 2012 suvel on hageja kostjale kolmel korral tasunud. Hageja on märkinud ülekannetele selgituseks, et tasutud on vastava kuu tarbimise eest viitega 25.05.2012 lepingule. Vaidlust ei ole, et kostja on tasutud summad arvestanud AS Knoke võla katteks. Pooled on selgitanud, et vaatamata pooltevahelisele vaidlusele pole kostja lõpetanud hagejale teenuse osutamist, mille eest võib kolleegiumi arvates hagejal olla tasumise kohustus, olenemata vastava lepingu sõlmimisest. Kolleegium leiab, et kuna hageja oli esitanud nõude tuvastada, et poolte vahel oli leping sõlmitud, siis põhjused, miks leping jäi sõlmimata, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel määrava tähendusega. Maakohus on menetluskulud jätnud seoses hagi rahuldamata jätmisega TsMS § 162 lg 1 järgi õigesti hageja kanda. Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi praeguses ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta apellandi (hageja) kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlust lahendades menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei määra ka kolleegium kooskõlas TsMS § 174 lg 4 teises lauses sätestatuga kindlaks ringkonnakohtu menetluskulusid, mis hagejal tuleb kostjatele hüvitada, vaid määrab üksnes menetluskulude jaotuse. Asja menetluskulud määrab kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).

7(8)

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.