A L hagi M B vastu võlgnevuse ja viivise nõudes ja M B vastuhagi A L vastu laenulepingu õigussuhte puudumise tuvastamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagis kostja: A L XXX Lepinguline esindaja: Marina Dubovskaya XXX Kostja/vastuhagis hageja: M B XXX Lepinguline esindaja: Deniss Matvejev XXX 11 248,45 eurot/1278,23 eurot
Hagihind/vastuhagihind Asja läbivaatamise kuupäev
27. aprill 2013
RESOLUTSIOON:
1.Välja mõista M B A L kasuks võlgnevus kokku summas 15 956,69 (viisteist tuhat üheksasada viiskümmend kuus eurot, 69 senti) eurot, so põhinõue summas 11 248,45 eurot ning viivised 4708,24 eurot. 2.Jätta M B vastuhagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta A L menetluskulud M B kanda.
2.M B menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohtuotsus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamises, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringikonnakohus lahendada apellatsiooni kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Hageja nõue ja põhjendused
1.A L esitas 07.10.2011 maakohtule M B vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 11 248,45 eurot ja viivised 4708,24 eurot.
1.1.Hagiavalduse kohaselt oli 17.11.2009. hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping, mille järgi hageja andis kostjale laenuks 176 000 krooni (11 248,45 EUR). See vormistati dokumendina „Võlakiri rahaliste vahendite saamise kohta“, millele kirjutasid alla: A L (laenuandja), kostja M B (laenuvõtja) ja T I, keda M B palus olla tunnistaja. Laenulepingu järgi kohustus kostja tagastada A. L raha nelja maksega; võla täielik kustutamine planeeriti 01.detsembriks 2010.a. 1.2.Vastavalt koostatud maksegraafikule makse õigeaegse mittelaekumise korral kohustus kostja tasuma hagejale jääksummast trahvi (viivist) 0,1% iga viivitatud päeva eest. Kostja ei tasunud võla kustutamiseks ühtegi krooni, millest tulenevalt oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse nõudega mõista M B 11 248,45 eurot põhivõlga ja viivist 0,1% päeva kuni võla täieliku kustutamiseni. Nõude õiguslikul põhistamisel juhindus hageja VÕS §-st 101 lg 1 p 1-6, 113 lg 1, 396 lg 1. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja 17.11.2009 laenulepingu ( I kd tl 4), teatise 01 (I kd tl 6), teatise 02 (I kd tl 8),viivise arvestuse (I kd tl 9-15), riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse (I kd tl 16).
Kostja vastus ja vastuhagi
2.Kostja hagi õigeks ei võtnud, kostja vastuse kohaselt hageja raha 176 000 krooni kostjale üle ei andnud, raha 273 828,60 krooni kanti üle hageja poolt OÜ-le Sporina (registrikood 11003295), perioodil 02.05.2007 kuni 12.07.2007 käibevahenditeks ettevõtte arendamiseks ja edasise kasumi saamise eesmärgil. Hageja sundis kostjat võtma välja 25.05.2007 OÜ Sporina arvelt summas 150 000 krooni (9586,74 eurot) ja 21.09.2009 OÜ Sporina arvelt summas 100 000 krooni (6391,16 eurot). Kokku anti hagejale raha üle 250 000 krooni (15 977,91 eurot). Pärast 2008 aasta finantskriisi otsustas hageja ettevõttesse investeeritud raha tagasi saada vormistades selleks 17.11.2009 laenulepingu.
2.1.Kostja esitas 06.01.2012 vastuhagiavalduse taotluse tuvastada, et A L ja M B vahel puuduvad laenulepingujärgsed kohustused, mis tulenevad 17.11.2009.a laenulepingust. Kostja taotles riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi. Viru Maakohtu 07.02.2012 määrusega vabastati M B riigilõivu tasumisest. Kostja M B oma vastuhagis leiab, et
lepingujärgsed kohustused poolte vahel puuduvad, kuna nende vahel on õigussuhted, mis tulenevad seltsingulepingust. 2.2.Võlaõigusseaduse § 580 lg 1 kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Antud juhul A L ja OÜ Sporina M B isikus tegutsesid ja tegutsevad ühise eesmärgi saavutamiseks- kasumi saamiseks ettevõtte ``kauplus Motojazz``- panuste tegemisega. Leping oli suuline. Seltsingu tegutsemise ajal M B on teinud seltsingusse järgmise panuse: andnud raha, juhtinud kaupluse Motojazz` tegevust ja seda taganud ja arendanud. A L tegi seltsingusse järgmise panuse: andnud raha, juhtinud kaupluse Motojazz` tegevust ja kontrollinud seda. A L ja OÜ Sporina vahel oli kokkulepe, et A. L teeb seltsingusse rahalise panuse sularahas M B kaudu, kuna seltsingu rahalisi voogusid teostati OÜ Sporina pangakonto kaudu. A L oli juurdepääs OÜ Sporina pangakonto internetipanga kaudu ja osa tehingutest teostas A. L ise. A. L lõpetas töölepingu ettevõtte töötajaga. Kostja väitel on 176 000 krooni Andrei L panus seltsingusse, mille peab vastuhagis hageja tagastama seltsingut reguleerivate sätete alusel vastavate eelduste tekkimisel. Seltsingut ei ole lõpetatud.
2.3.Tõendina lisatud 17.11.2009 „Võlakiri rahaliste vahendite saamise kohta“, on märgitud käsikirjas, et käesolev võlakiri on ainus dokument mis tõendab laenuvõtmist M B ja OÜ Sporina poolt A L ja temaga seotud firmadelt.
2.4. Käesoleval ajal seltsing ei tegutse, kuid seda ei ole lõpetatud, kuna käesoleva ajani ei ole täidetud VÕS § 596 lg 1 p-des 1-7 sätestatud eeldused. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja (vastuhagis hageja väljavõtte kontoväljavõttest perioodil 01.01.2007-16.10.2011 ( I kd tl 36-39), OÜ Sporina raamatupidamisprogrammid ajavahemikul 01.06.2008-30.06.2008, 01.07.2008-31.07.2008, 01.08.2008- 31.08.2008, (I kd tl 133, 135,137), kaupluse revisjoni ( I kd tl 139), raha kulu arvestus 2006 aasta eest ( I kd tl 143), Danske Bank AS filiaali teatis (I kd tl 144),19.11.2009 allkiri raha saamise kohta(I kd tl 146) Hageja /vastuhagis kostja vastuväited vastuhagile
3.A L vastuhagi ei tunnista. A. L firmade TÜ Eelbis Kaubandus ja/või OÜ Locobalt olid OÜga Sporina kaubanduslikud suhted. A.L oli sissepääs OÜ Sporina arveldusarvele, et kontrollida arvel vajalikke rahasummade olemasolu seoses kauba hankimisega. Vastava ärihuvi olemasolul oleks seltsinguleping sõlmitud kirjalikult. M B rentis OÜ-le Sporina OÜ-lt Locobalt 1/3 kontoriruumi, tasus telefoni, interneti ja bürootehnika eest. A L ja M B vahel olid sõbralikud suhted, ta abistas sõpra nõuga ning andis seetõttu talle laenu 176 000 krooni (11 248,45 EUR). Oma väidete tõendamiseks esitas hageja 02.01.2007 lepingu kulude tasumise kohta ( I kd tl 107)
MAAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Pooltel ei ole vaidlust selles, et 17.11.2009 hageja ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping, mille järgi hageja andis kostjale laenuks 176000 krooni (11 248,45 EUR).
4.1.Pooled vaidlevad selle üle kas kostja on raha saanud. Kostja väitel ta raha saanud ei ole. Kostja väitel vormistati võlakiri varasema võlakohustuse tõendamiseks. Nimelt kanti hageja poolt 273 828,60 krooni (17 500,84 eurot) OÜ-le Sporina (registrikood 11003295), perioodil 02.05.2007 kuni 12.07.2007 käibevahenditeks ettevõtte arendamiseks ja edasise kasumi
saamiseks. Hagejale tagastati 25.05.2007 OÜ Sporina arvelt summas 150 000 krooni (9586,74 eurot) ja 21.09.2009 OÜ Sporina arvelt summas 100 000 krooni (6391,16 eurot). Kokku anti hagejale raha üle 250 000 krooni (15 977,91 eurot). Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel oli seltsinguleping, kas see on lõpetatud ning kas kostja on tasunud hagejale laenatud raha. Nimelt väidab kostja, et 176 000 krooni (11 248,45 EUR) on hageja panus seltsingusse.
4.2.17.11.2009 laenulepingu kohaselt kohustus kostja tagastada A. L raha nelja maksega: 1.märtsiks 2010 -40 000 krooni, 1.juuniks- 2010 60 000 krooni, 1 septembriks 2010 -40 000 krooni, 1. detsembriks 2010 -36 000 krooni. Võlakirjale on käsikirjas märgitud, et käesolev võlakiri on ainus dokument mis tõendab laenuvõtmist M B ja OÜ Sporina poolt A L ja temaga seotud firmadelt. Kostja otsustas tõendada laenulepingu rahatust viidates seltsingulepingule. VÕS § 396 lg 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas kohuses ja sama kvaliteediga. Hageja on seisukohal, et seadus ei täpsusta, mis eesmärgiks võtab laenusaaja raha – omandisse, üleandmiseks kolmanda isikule või muule isikule edasiandmiseks ning M B käsikirjaline tekst võlakirjal, et võlakiri on ainus dokument, mis tõendab laenuvõtmist M B ja OÜ Sporina poolt A L ja temaga seotud firmadelt, ei oma antud asjas tähtsust. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kohus on seisukohal, et ``allkirjaleht rahaliste vahendite saamise kohta`` on laenuleping ja/või võlatunnistus, mille pooled sõlmisid selleks et tõendada laenu andmist ja/või võla olemasolu. Asjaolu, et tunnistaja oli kaasatud tehingusse kinnitas poolte tahet vastav leping/võlatunnistus vormistada. Kohus ei pea usaldusväärseks kostja väiteid, et tunnistaja kaasati tehingusse seetõttu et kinnitada laenulepingu rahatust. Kohus leiab, et nimetatud väited ei ole usutavad, kuna kohus ei tuvastanud, et kostjat oleks sunnitud vastavat laenulepingut sõlmima. Poolte ühine tahe oli sõlmida laenuleping või võlatunnistus, mida kinnitavad ka tunnistaja T I ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt pani ta oma allkirja dokumendile nimelt M B palvel, kes palus teda „olla tunnistajana“. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistusleping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
4.3.Kohus käsitab nimetatud laenulepingut võlatunnistusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 ja 396 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul esitatud tõenditest nähtub, et 17.11.2009 on kostja M B kirjutanud vabatahtlikult alla vastavale laenulepingule, mille alusel ta võlgneb 176 000 krooni (11 248,45 eurot). Tema väidete kohaselt oli laenulepingu mõtteks vormistada varem ettevõttele OÜ Sporina hageja poolt kantud raha võlakirjana. Kostja väitel oli ta selleks ajaks (tema sõnul OÜ-st Sporina sularaha väljavõtted 25.05.2007 summas 150 000 krooni (9586,74 eurot) ja 21.09.2009 100 000 krooni (6391,16 eurot), kokku summas 250 000 krooni (15 977,91 eurot). Kohus märgib, et juhul kui kostja M B OÜ Sporina esindajana oleks eelpool märgitud kuupäevadel sularaha välja võtnud A L võla tasumiseks, ei oleks tal olnud põhjust ega
vajadust sõlmida 17.11.2009 vastavat võlakirja, kuna võlg oli tasutud. Kohtu hinnangul ei ole kostja väited raha ära maksmise kohta usutavad, kuna need ei ole vastavuses tema enda tegevusega. Hageja ei kinnitanud raha saamist ning kohtule esitatud OÜ Sporina kontoväljavõtted summas 250 000 krooni ei tõenda, et sularaha anti üle hagejale A L kuna tegemist on sularaha väljamaksega OÜ Sporina arveldusarvelt, mille kostja enda sõnul ta ise välja võttis. Kohus märgib, et kostja juhatuse liikmena pidi korraldama raamatupidamist raamatupidamise seaduse §-de 4, 5, 6, 7, 12 lg 1 mõttes. Kostja pidi eelkõige ise seisma selle eest, et ta suudaks tõendada raha maksmist hagejale. Raamatupidamise seadus § 7 ning 12 sätestab dokumentide vormi, siis dokumentaalse tõendita ei saa tõendada raha laekumist kassasse, kontole või füüsilisele isikule. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja oma vastuväiteid ja vastuhagi tõendanud ei ole, mistõttu tuleb hagi täielikult rahuldada. Samal põhjendusel tuleb jätta rahuldamata M B vastuhagi.
4.4.Kohus analüüsib pikemalt vastuhagiavalduses esitatud taotlust ja tõendeid. Kostja taotleb vastuhagis tuvastada, et A L ja M B vahel puuduvad laenulepingujärgsed kohustused, mis tulenevad 17.11.2009.a laenulepingust. VÕS § 580 lg 1 kohaselt seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Kostja /vastuhagis hageja väitel tegutsesid ja tegutsevad A L ja OÜ Sporina M B isikus ühise eesmärgi saavutamiseks- kasumi saamiseks ettevõtte ``kauplus Motojazz``- panuste tegemisega. Leping oli suuline. Seltsingu tegutsemise ajal M B on teinud seltsingusse järgmise panuse: andnud raha, juhtinud kaupluse Motojazz` tegevust ja seda taganud ja arendanud. A L tegi seltsingusse järgmise panuse: andnud raha, juhtinud ``kaupluse Motojazz`` tegevust ja kontrollinud seda. A L ja OÜ Sporina vahel oli kokkulepe, et A. L teeb seltsingusse rahalise panuse sularahas M B kaudu, kuna seltsingu rahalisi voogusid teostati OÜ Sporina pangakonto kaudu. A L oli juurdepääs OÜ Sporina pangakonto internetipanga kaudu ja osa tehingutest teostas A. L ise. A. L lõpetas töölepingu ettevõtte töötajaga.
4.5.Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on OÜ Sporina juhatuse liige M B, kes esindab osaühingut üksinda. Muid kandeid juhatuse liikmete kohta tehtud ei ole. Äriregistri andmetel 2010. aasta majandusaasta aruande kohaselt ettevõttel majandustegevus puudus.
4.6.Kohtule esitatud tõendid: tunnistaja ütlused, ei kinnita, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping. ``Kaupluse Motojazz`` müüjana ja administraatorina töötanud tunnistaja L R ütluste kohaselt ei olnud A L mingit suhet kauplusega `` Motojazz`` . Kaupluse tööd organiseeris M B, kes võttis sissetulekud kuni 2009 suveni endale. Viimane vormistas talle internetipanga paroolid, et ta saaks raha viia panka ja saaks tasuda kommunaalkulude eest. Tunnistaja kinnitas, et tema ei andnud A. L sularaha ega teinud talle ülekandeid. Poe sulgemisel tegi tema koos töötajaga (mehaanikuga) V B kaupluse revisjoni. Kassa pani kinni, tegi aruande, viis raha panka. Raamatupidamisega tegeles V P. Tunnistaja V B ütluste kohaselt kirjutas töölepingu lõpetamisele alla M B. Tunnistaja kinnitas, et kaupluse tööga tegeles L R, keda juhendas M B.
Tema töötas kaupluses mehaanikuna ja tema tööd kontrollis klient. Ta ei kinnitanud, et A L oleks tegelenud kaupluse juhtimisega. Tunnistaja T I, kes töötas OÜ Locobalt mänedžerina, kinnitas, et M. B ja A.L vahel olid sõbralikud, usaldusväärsed suhted, töötasime koos ühes kabinetis. Kui M midagi küsis, siis A aitas nõuga. Tunnistaja tegeles arvetega, aitas OÜ Sporina raamatupidamist teha kui M B teda palus ja A L ei olnud selle vastu. Tunnistaja kinnitas, et A L ja M B vahel olid usalduslikud suhted, kinnitas, et OÜ Locobalt ostis motorollereid ja ning müüs edasi OÜ-le Sporina 5%-lise juurdehindlusega. Kostja /vastuhagis hageja küsimusele, et raamatupidamisdokumendil on kiri saadud A 58 500 ja tagastatud 106 186 (I kd tl 142-143) kinnitas tunnistaja, et need märkmed on kirjutanud tunnistaja T I poolt, kes tegeles arvetega ja kes sellised märkmed dokumendile jättis. Tunnistaja V P, kes tegeles OÜ Locobalt ja OÜ Sporina raamatupidamisega. Sai kaupluse Motorjazz dokumendid raamatupidamisarvete vormistamiseks kaupluse müüjalt ja viis kauplusesse tagasi. Tema arvestas töötajatele palka ja lõpparve. Müüjad vormistasid kaupluses kassaordereid, raha ja dokumentidega tegeles M B. Tunnistaja sai lõpparve arvestamiseks dokumendid M B. Nimetatud tõenditega on tuvastatud, et kaupluse ``Motorjazz`` tööga tegelesid kõik ülekuulatud töötajad vastavalt nende ülesannetele kaupluses ning nende ütlustega ei ole võimalik tuvastada, et A L ja OÜ Sporina vahel oli sõlmitud suuline seltsinguleping.
4.7.Kohtule esitatud muud dokumendid: OÜ Sporina raamatupidamisprogrammid ajavahemikul 01.06.2008- 30.06.2008, 01.07.2008- 31.07.2008, 01.08.2008- 31.08.2008, (I kd tl 133, 135,137), kaupluse revisjoni ( I kd tl 139), raha kulu arvestus 2006 aasta eest ( I kd tl 143), Danske Bank AS filiaali teatis (I kd tl 144), ei kinnita, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping. Raamatupidamise ning arvete esitamisega tegelesid tunnistajad T I ja V P. A.L oli sissepääs OÜ Sporina arveldusarvele, et kontrollida arvel vajalikke rahasummade olemasolu seoses kauba hankimisega. Nimetatud põhjustel ei ole tõendatud, et poolte vahel oli sõlmitud seltsinguleping.
4.8.Kostja /vastuhagis hageja seisukohale, et tunnistaja T I ütlustega on tõendatud, et kostja /vastuhagis hageja on tasunud hagejale vähemalt 47 686 krooni (3027,69 eurot), märgib kohus, et kostja M B OÜ Sporina juhatuse liikmena pidi korraldama raamatupidamist raamatupidamise seaduse §-de 4, 5, 6, 7, 12 lg 1 mõttes. Kostja pidi eelkõige ise seisma selle eest, et ta suudaks tõendada raha maksmist osaühingu kassast teise firma kassasse või teisele isikule. Nimelt sätestab raamatupidamise seadus § 7 ning 12 dokumentide vormi, siis dokumentaalse tõendita ei saa tõendada raha laekumist kassasse või kontole. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja vastuhagi tõendanud ei ole, mistõttu tuleb hagi täielikult rahuldada. Samal põhjendusel tuleb jätta rahuldamata M B vastuhagi. Kohus ei hinda kostja väiteid seltsingulepingu lõpetamise osas, kuna kohus tuvastas, et poolte vahel ei ole sõlmitud seltsingulepingut.
4.9.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,
millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus tuvastas, et kostja M B on rikkunud raha tagastamise kohustust. Kuivõrd kostjal on kohustus tagastada raha, on hagejal õigus nõuda kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi ka viivist. Viivist on arvestanud hageja summas 4708,24 eurot, so alates 01.03.2010 0,1 % iga viivitatud päeva eest kuni 30.09.2011 seisuga. Hageja täiendavat viivise arvestust kohtule ei esitanud, sellelt riigilõivu ei tasunud, mistõttu tuleb lähtuda viivise väljamõistmisel hageja viivise arvestustest. Kostja viivise arvestusele kohtuistungil vastu ei vaielnud. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja/vastuhagis hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 436, 442, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.