Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Laenusaaja tagastas laenulepingu kehtivuse ajal laenu põhisummana kokku 76 823,72 eurot. Lisaks käendustele olid laenulepingu täitmise tagamiseks seatud hageja kasuks hüpoteegid erinevatele Pärnu maakonnas Are ja Paiuse vallas asuvatele kinnisasjadele. 19.11.2008 teavitas hageja laenusaajat ja kostjaid võlgnevusest ning et hageja asub võlgnevust sisse nõudma täitemenetluse raames. Tagatiseks olnud kinnisasjad on täitemenetluse käigus müüdud ning müügist hagejale laekunud summad on hageja arvestanud võlgnevuse katteks, mis aga ei katnud kogu hageja nõuet laenusaaja vastu. Laenusaaja võlaks hageja ees on: põhivõlgnevus 129 916,80 eurot, intress 7614,36 eurot, viivis 93 920,86 eurot ja kontohaldustasu 23,41 eurot. Hageja taotles kostjatelt 47 933,74 euro väljamõistmist. Kostjad ei ole nõudmistele vaatamata võlgnevust tasunud. Kostja I vastus Kostja I X X hagile vastust ei esitanud. Kostja II vastus Kostja II X X hagi ei tunnistanud. Hageja ja laenusaaja sõlmisid 19.09.2006 laenulepingu muutmise kokkuleppe, mis eeldas laenusaajale rahaliste vahendite väljastamiseks hagejapoolset eelnevat kontrolli kokkuleppes nimetatud tingimuste täitmise kohta. Kostjale II teadaolevalt ei ole hageja täitnud kokkulepitud kohustusi. Hageja väljastas laenusaajale laenu, ilma et oleks kontrollinud kokkulepetes raha väljastamise eelduseks olevate tingimuste täitmist. Näiteks ei olnud laenulepingu lõpetamisel Ristiku kinnistud varustatud toimiva veeja kanalisatsioonitrassidega ning enamus kinnistuid oli laenulepingu lõppemisel ilma elektrienergiata. Nimetatud puudused on iseenesest mõjutanud hilisemalt ka kinnistute hinda ja on olnud põhjuseks, miks ei õnnestunud müüa kinnistuid kõrgema hinnaga, mis oleks võinud katta laenusaaja võlgnevuse, mis omakorda oleks vähendanud või muutnud olematuks ka kostja II vastutuse käendajana. Hageja ja laenusaaja sõlmisid 10.03.2008 laenulepingu, mis asendas 5.04.2006 sõlmitud laenulepingut. Seega on tegemist novatsiooniga, kuna hageja ja laenusaaja leppisid kokku uutes laenulepingu tingimustes. Kostja II on allkirjastanud 12.03.2008 kinnituse, et kostja II käendajana on nõus laenulepingu tingimuste muutmisega ja 5.04.2006 sõlmitud käenduslepingu alusel antud käendus laieneb ka nimetatud uuest kokkuleppest tulenevatele kohustustele. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 750 000 krooni ning käendus kehtib tähtajatult kuni kostja II kõikide kohustuste täitmiseni hageja ees. 5.04.2006 sõlmitud käenduslepingu punkti 8 kohaselt käendus lõpeb käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. Seega lõppes kostja II 5.04.2006 sõlmitud käendusleping 10.03.2008, kui hageja ja laenusaaja vahel jõustus uus laenuleping. Kostja II poolt antud kinnitus ei ole käenduslepinguks, vaid tegemist on lepingu sõlmimise eelduseks olevate oluliste tingimuste kindlaksmääramisega. Kostjal puudub kehtiv käendussuhe hagejaga, mistõttu hagejal puudub kostja II vastu nõudeõigus 10.03.2008 hageja ja laenusaaja sõlmitud laenulepingu täitmiseks. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja võlgnevuse 47 933,47 eurot. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt kostjate kanda. Puudub vaidlus, et 5.04.2006 laenulepingu nr 3459 alusel andis hageja OÜ-le Hesberon (kustutatud) laenulepingu kehtivuse perioodil osamaksete kaupa laenu kokku 319 046,95 eurot Pärnu maakonnas asuvate kinnistute soetamiseks ja arendamiseks intressiga 6 kuu euribor + 4,50% aastas tähtajaga 4.04.2008. Laenulepingu osaliseks muutmiseks sõlmiti kokkulepped 26.05.2006, 19.09.2006, 19.10.2006, 13.07.2007, 29.06.2007. Hageja ja

laenusaaja sõlmisid 10.03.2008 laenulepingu nr 3459, milles pooled leppisid kokku, et sõlmivad 5.04.2006 lepingu uues redaktsioonis seisuga 10.03.2008 laenu tagasimakse tähtajaga 15.09.2008, mis asendab 5.04.2006 sõlmitud lepingut ning on 5.04.2006 lepingu lahutamatus osaks. Laenulepingule kohaldatakse üldtingimusi. VÕS § 142 lg-d 1-3 sätestavad, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg-te 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 149 lg 5 järgi kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Puudub vaidlus, et hageja sõlmis kostjaga I ja kostjaga II 5.04.2006 käenduslepingud, mille kohaselt kostja I ja kostja II võtsid endale kohustuse vastutada solidaarselt laenusaajaga laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest ja lepingu rikkumisest tulenevate tagajärgede eest maksimumsummas 47 933,74 eurot. Samuti puudub vaidlus, et käendajad on lisakokkulepetes ning 10.03.2008 sõlmitud laenulepingus nr 3459 kinnitanud, et on käendajana nõus tingimuste muutmisega ja et 5.04.2006 antud käendus laieneb ka kokkulepetest tulenevatele kohustustele. Kohus ei nõustunud kostja II väidetega, et 10.03.2008 sõlmitud laenulepingu 3459 näol on tegemist uue laenulepinguga, millest tulenevad kohustused ei laiene käendajatele. 10.03.2008 lepingu punktis 2.14.9 on selgesõnaliselt kirjas, et pooled sõlmivad 5.04.2006 sõlmitud lepingu uues sõnastuses seisuga 10.03.2008, mis asendab 5.04.2006 sõlmitud lepingut. Lepingupooled on kokku leppinud, et uus redaktsioon on lepingu lahutamatuks osaks. Seega ei ole tegemist uute tingimustega lepinguga, vaid 5.04.2006 lepingu uue redaktsiooniga. Lisaks on kostja II kinnitanud, et on käendajana nõus kokkuleppes sätestatud laenulepingu nr 3459 tingimuste muutmisega ja 5.04.2006 sõlmitud käenduslepingu alusel antud käendus laieneb ka kokkuleppest tulenevatele kohustustele. Eeltoodu sõnastus eeldab, et kostjad olid teadlikud laenulepingus muudetud tingimuste sisuga. Asjaolu, et kostja II allkirjastas kinnituse ilma kokkulepet lugemata, on kostja II enda risk ja ei vabasta kostjat II võetud kohustustest. Seega on tõendatud, et kostjad on võtnud kohustuse vastutada solidaarselt laenusaajaga laenulepingust nr 3459 ja sellele sõlmitud kokkulepetest tulenevatest kohustustest. Hageja ja laenusaaja vahel sõlmitud lepingu ning selle juurde kuuluvate kokkulepete alusel oli laenusaajal raha maksmise kohustus. 5.04.2006 sõlmitud laenulepingu alusel andis hageja laenusaajale laenu 4 500 000 krooni intressiga 6 kuu euribor + 4,5% aastas. Punktis 2.6 lepiti kokku, et laenusumma väljastatakse osade kaupa: laenusummast 1 200 000 krooni väljastatakse laenusaajale pärast lepingu punktides 2.11.1, 2.11.2, 2.11.5, ja 2.11.6 nimetatud tagatiste seadmist; laenusummast 2 100 000 krooni väljastatakse laenusaajale pärast lepingu punktides 2.11.3 ja 2.11.4 nimetatud tagatiste seadmist; laenusummast 1 200 000 krooni väljastatakse laenusaajale üksnes pärast seda, kui „Ristiku“ kinnistu jagamise tulemusena moodustatud kinnistud on varustatud vee ja elektrienergiaga ning valmis on ehitatud juurdepääsuteed. Laenusumma osa väljastatakse üksnes pärast panga esindaja poolset kontrolli teostamist ning uue hindamisakti esitamist pangale, mille kohaselt peab olema moodustatud kinnistute turuväärtuseks vähemalt 5 500 000 krooni. 26.05.2006 laenulepingu nr 3459, 5.04.2006 osalise muutmise kokkuleppe punkti 1 alusel leppisid lepingu pooled

kokku muuta laenulepingu nr 3459 punkti 2 alapunkti 2.6 ning sõnastada see järgnevalt: laenusumma üleandmise tähtaeg: laenusummast 1 200 000 krooni väljastatakse laenusaajale pärast lepingu punktis 2.11.1, 2.11.2 ja 2.11.6 nimetatud tagatise seadmist; laenusummast 1 680 000 krooni väljastatakse laenusaajale pärast lepingu punktis 2.11.3 ja 2.11.4 nimetatud tagatiste seadmist; laenusummast 1 620 000 krooni väljastatakse laenusaajale üksnes pärast seda, kui „Ristiku“ kinnistu jagamise tulemusena moodustatud kinnistud on varustatud vee ja elektrienergiaga ning valmis on ehitatud juurdepääsuteed. Laenusumma osa väljastatakse üksnes pärast panga esindaja poolset kontrolli teostamist ning uue hindamisakti esitamist pangale, mille kohaselt peab olema moodustatud kinnistute turuväärtuseks vähemalt 5 500 000 krooni. 19.09.2006 laenulepingu nr 3459, 5.04.2006 osalise muutmise kokkuleppe punkti 2 kohaselt lepingu pooled kinnitavad, et lepingu alusel on laenusaajale väljastatud 2 800 000 krooni ning ülejäänud osa laenusummast suuruses 1 620 000 krooni on laenusaajale kokkuleppe sõlmimise hetkeks väljastamata. Punkti 3 järgi pooled leppisid kokku muuta laenulepingu nr 3459 punkti 2 alapunkti 2.6 ning lisada sellele alljärgnev sõnastus: laenusumma üleandmise tähtaeg: väljastamata laenusumma suuruse 1 620 000 krooni väljastatakse osade kaupa järgnevalt: laenusummast 1 220 000 krooni väljastatakse laenusaajale üksnes pärast seda, kui „Ristiku“ kinnistu jagamise tulemusena moodustatud kinnistud on varustatud veega ning valmis on ehitatud juurdepääsuteed. Laenusumma osa väljastatakse üksnes pärast panga esindaja poolset kontrolli teostamist ning uue hindamisakti esitamist pangale, mille kohaselt peab olema moodustatud kinnistute turuväärtuseks vähemalt 5 500 000 krooni; laenusummast 400 000 krooni väljastatakse laenusaaja kirjalike avalduste alusel üksnes pärast seda, kui kinnistule asukohaga Ristiku tn 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8, 19 ja kinnistud asukohaga Ritsika tn 3, 7, 10, 12 on varustatud elektriga. Punkti 4 järgi leppisid pooled kokku muuta laenulepingu nr 3459 punkti 2 alapunkti 2.1 ning anda laenusaajale täiendavalt laenu summas 2 880 000 krooni sihtotstarbega kaheksa elamu ehitamine laenusaajale kuuluvatele kinnistutele asukohaga Kurena küla Are vald Pärnu maakond. Laenusumma 1 500 000 krooni väljastatakse enne ühishüpoteegi seadmist ja 1 380 000 krooni pärast ühishüpoteegi seadmist. 29.06.2007 laenulepingu nr 3459, 5.04.2006 osalise muutmise kokkuleppe punkti 2 alusel lepingu pooled kinnitavad, et laenulepingu nr 3459 alusel on laenusaajale väljastatud 4 992 000 krooni. Ülejäänud osa laenusummast suuruses 2 388 000 krooni on laenusaajale kokkuleppe sõlmimise hetkeks väljastamata. Punkti 3 järgi on pooled kokku leppinud, et eelpoolnimetatud väljastamata laenusummas 1 588 000 krooni ei kuulu laenusaajale väljastamisele ja laenusaaja ei oma mingeid pretensioone panga suhtes väljastamata jäänud laenusumma osas ega nõua laenusumma osa hilisemalt väljastamist. Punkti 4 alusel ülejäänud osa väljastamata laenusummast suuruses 800 000 krooni väljastatakse laenusaajale: 400 000 krooni väljastatakse tingimustel, et Ristiku tn 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 16 ja Ritsika tn 3, 7, 12 kinnistud on varustatud elektriga; 200 000 krooni väljastatakse üksnes tagatiseks olevale ja laenusaajale kuuluvale kinnistule elamu ehitamiseks, kui on valmis maja vundament, karkass, katus; 200 000 krooni väljastatakse, kui laenusaajale kuuluvale kinnistule, mis on tagatiseks, ehitatud elamu on valmis. Laenusumma osad väljastatakse laenusaaja kirjalike avalduste ja esitatud arve alusel vastavalt teostatud ehitustöödele, kusjuures iga laenusaaja poolt esitatud ehitustööde arve tasumisel on panga finantseering 70% ja ülejäänud 30% arvest kohustub tasuma laenusaaja ning tingimusel, et on kontrollitud eelnevalt väljastatud laenusumma osa sihtotstarbeline kasutamine. 10.03.2008 sõlmitud laenulepingu nr 3459 kohaselt andis hageja laenusaajale laenu 3 789 970 krooni intressiga 6 kuu euribor + 4,5% aastas tähtajaga 15.09.2008. 5.04.2006 laenulepingu nr 3459 sõlmimine ja selle muutmine kokkulepetega on vastu võetud hageja

krediidikomitee istungitel 22.03.2009, 17.05.2006, 12.09.2006. Laenulepingu 3459 laenukonto väljavõtte kohaselt on hageja väljastanud laenusaajale kokku 4 880 000 krooni ehk 311 888,84 eurot, millest laenusaaja on tagastanud 1 202 030 krooni ehk 76 823,72 eurot. Laen summas 892 000 krooni ehk 57 009,19 eurot on väljastatud vastavalt laenusaaja avaldustele ja arvetele. Kostja II väited, et hageja on laenusaajale väljastanud laenu summas 1 200 000 krooni, täitmata 19.09.2006 kokkuleppe punkti 3 tingimusi, on alusetud ja tõendamata, puudub alus arvata, et hageja ei ole kontrollinud lepingu tingimusi. Lisaks laenu väljastamisel oli laenusaajal võimalus laen tagastada, kui laenusaaja leidis, et laen on väljastatud tingimusi täitmata. Kostja II oli 19.09.2006 kokkuleppe sõlmimisel ja laenu kandmisel laenusaaja arvele laenusaaja juhatuse liige ning käesoleval ajal märkida, et laen on kantud laenusaaja arvele kokkuleppe tingimusi täitmata, on alusetu. Samuti ei vabasta see kostjaid vastutusest, kuna laenusaaja on laenu saanud. Laenulepingu lõppemisel 15.09.2008 laenusaaja laenu ei tagastanud, mistõttu teavitas hageja laenusaajat ja kostjaid 19.11.2008 võlgnevusest ning otsusest hakata võlgnevust sisse nõudma täitemenetluses. Täitemenetlus algatati 4.12.2008, kuid täitemenetlusest laekunud summad ei katnud kogu laenusaaja võlgnevust, millest laenusaajat ja kostjaid on teavitatud 4.03.2011. Käesolevaks ajaks ei ole laenusaaja ja kostjad võlgnevust tasunud. Kuna laenusaaja on registrist kustutatud ning kostjate kui käendajate käenduse maksimumsumma on 47 933,74 eurot, siis kuulub kostjatelt vastavalt hagi nõudele solidaarselt hageja kasuks välja mõistmisele 47 933,74 eurot. Apellatsioonkaebus Kostja II X X esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja II jätta hageja kanda. 5.04.2006 sõlmitud laenulepingu nr 3459 (edaspidi laenuleping) punktist 2.1. oli OÜ-le Hesberon väljastatud laenusummaks 4 500 000 krooni, mida ei väljastatud OÜ-le Hesberon ühekordse maksena, vaid laenusumma kasutusse andmine toimus osade kaupa. Laenulepingu täitmise tagamiseks seati laenulepingu punktis 2.11. nimetatud kinnistutele hageja kasuks ühishüpoteegid ning lisaks tagasid laenu hageja, kostja II ja kostja I vahel sõlmitud käenduslepingu alusel antud käendused summas 750 000 krooni. Hageja ja OÜ Hesberon on 19.09.2006 sõlminud laenulepingu muutmise kokkuleppe, mille punktis 2 kinnitasid hageja ja OÜ Hesberon, et laenulepingu alusel on OÜ-le Hesberon väljastatud 2 880 000 krooni. Ülejäänud osa laenusummast 1 620 000 oli OÜ-le Hesberon eelnimetatud kokkuleppe sõlmimise hetkel väljastamata. Pooled leppisid punktis 3 kokku muuta laenulepingu punkti 2 alapunkti 2.6 selliselt, et laenusummast 1 220 000 krooni väljastatakse üksnes pärast seda, kui „Ristiku“ kinnistute jagamise tulemusena moodustatud kinnistud on varustatud veega ning valmis on ehitatud juurdepääsuteed. Laenusumma väljastatakse üksnes pärast hageja esindaja poolset kontrolli teostamist ning uue hindamisakti esitamist hagejale, mille kohaselt peab moodustatud kinnistute turuväärtuseks olema vähemalt 5 500 000 krooni. Laenusummast 400 000 krooni väljastatakse OÜ-le Hesberon kirjalike avalduste alusel üksnes pärast seda, kui kinnistutele asukohaga Ristiku 1, 2, 3, 4, 6, 7, 8 ja 19 ja kinnistud asukohaga Ritsika 3, 7, 10 ja 12 on varustatud elektriga. Seega eeldas 19.09.2006 kokkulepe OÜ Hesberon rahaliste vahendite väljastamiseks hagejapoolset eelnevat kontrolli kokkuleppes nimetatud tingimuste täitmise kohta ning ta pidi võtma ka uue hinnapakkumise Ristiku kinnistu turiväärtuse tuvastamiseks vähemalt kokkuleppes toodud ulatuses. Hageja tegevus oli vajalik, et tuvastada, kas OÜ-le Hesberon täiendavalt väljastatud laenusumma on tegelikkuses tagatud või mitte. Kuivõrd kostja II ei osalenud alates kevadest 2006 ettevõtte reaalses juhtimises, vaid sellega tegeles X X, ei olnud kostja II teadlik, kas

hageja oma kohustused enne täiendava laenu väljastamist täitis või mitte. Seetõttu tundub väär ja ebaõige kohtu seisukoht, kes on oma otsuses leidnud, et hageja poolt raha OÜ Hesberon arveldusarvele ülekandmisega oli selge, et hageja on oma kohustused täiendava rahaliste vahendite laenamise osas täitnud. Siiski ei ole hageja oma kokkulepitud kohustusi täitnud. Näiteks ei olnud laenulepingu lõpetamisel Ristiku kinnistud varustatud toimivate vee- ja kanalisatsioonitrassidega ning enamus kinnistuid oli laenulepingu lõppemisel ilma elektrienergiata. Samuti ei ole hageja hinnanud, kas täiendavate rahaliste vahendite väljastamisel oli Ristiku kinnistute turuväärtus kokkulepitud mahus ehk 5 500 000 krooni. Kostja II on seisukohal, et hageja on põhjendamatult väljastanud OÜ-le Hesberon täiendavad rahalised vahendid, ilma et hageja oleks omapoolseid kokkulepitud tegevusi täitnud. Täiendavate rahaliste vahendite väljastamisega on hageja rikkunud käenduslepingust tulenevat usaldussuhet, mis on põhjustanud olukorra, kus hilisema kinnistute realiseerimise käigus ei ole jätkunud piisavaid vahendeid hageja nõuete täitmiseks, mis omakorda on tinginud nõude esitamise kostja II vastu. Antud juhul on hageja võtnud endale laenu väljastamisel teatud kohustusi, millede järgimine kostja II suhtes on ülimalt oluline, et kostjal II oleks võimalik mõista ja üheselt aru saada, et krediidiasutus on kontrollinud kolmanda isiku kohustuse täitmist täiendava laenusumma saamisel. Käendajale ei tohi laskuda vastutust, kui krediidiasutus on rikkunud oma kohustust, kuid antud juhul see nii juhtunud on. Vastavalt 19.09.2006 kokkuleppele puudus hagejal õigus teostada OÜ-le Hesberon täiendavaid laenu väljamakseid ning väljamakse tegemisega OÜ Hesberon arveldusarvele, ilma kokkulepitud tingimusi kontrollimata ja neid täitmata, on hageja rikkunud OÜ-ga Hesberon sõlmitud laenulepingut, mille üheks lisatagatiseks oli kostja II ja hageja vahel sõlmitud käendusleping. Sellise käitumisega on hageja põhjustanud kostjale II kui käendajale otsest kahju vähemalt käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude ulatuses. Kohus on otsuse punktis 15 asunud seisukohale, et ei nõustu kostja II väidetega, mille kohaselt on 10.03.2008 sõlmitud laenulepingu nr 3459 näol tegemist uue laenulepinguga, millest tulenevad kohustused ei laiene käendajatele. Kostja II ei nõustu kohtu seisukohaga ning leiab, et hageja ja OÜ Hesberon vahel sõlmitud 10.03.2008 laenulepinguga hageja ja OÜ Hesberon leppisid kokku uutes laenulepingu tingimustes. Kostja II ei nõustu kohtu arvamusega, mille kohaselt on kostja II kinnitust allkirjastades olnud teadlik laenulepingus muudetud tingimuste sisust. Kohus ei ole kõnealust seisukohta otsuses põhjendanud ning sellest tulenevalt jääb kohtu lahenduskäik arusaamatuks. Kostja II on 12.03.2008 allkirjastanud kinnituse, mille kohaselt on ta käendajana nõus laenulepingu tingimuste muutmisega, mitte ei nõustu juba sisseviidud muudatustega, mis kajastuvad laenulepingu 10.03.2008 redaktsioonis. Kõnealuse kinnituse allkirjastamisel ei olnud kostja II tutvunud laenulepingu 10.03.2008 redaktsiooniga ega kinnitanud sellesse viidud lepingumuudatustega nõustumist. Kuna kostja II andis nõusoleku hageja ja OÜ Hesberon vahel sõlmitud laenulepingu muutmiseks, mitte ei allkirjastanud muudatusi, eeldas ta, et vastavad muudatused esitatakse talle lõplikul kujul eraldi allkirjastamiseks. Lepingumuudatusi kostjale II tutvumiseks ei esitatud ning kostja II on seisukohal, et 10.03.2008 lepingu redaktsiooni põhitingimuste ja üldtingimuste vahel sisalduv käendaja kinnitus on lisatud sinna hilisemalt, jättes mulje, justkui oleks kostja II nõustunud käendama

muudetud lepingutingimustest tulenevaid kohustusi. Harju Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale, väites, et kostja II on ise võtnud endale riski, allkirjastades kinnituse ilma kokkulepet lugemata. Kostja II allkirjastas kinnituse, millega andis nõusoleku laenulepingus muudatuste tegemiseks, mitte ei kinnitanud juba tehtud muudatusi. Hageja ja kostja II vahel 5.04.2006 sõlmitud käenduslepingu punkti 8 kohaselt lõpeb käendus käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. Kostja II ja hageja vahel 5.04.2006 sõlmitud käendusleping lõppes 10.03.2008, kui hageja ja OÜ Hesberon vahel jõustus uus laenuleping. Kostja II poolt antud kinnitus ei ole käenduslepinguks, vaid tegemist on lepingu sõlmimise eelduseks olevate oluliste tingimuste kindlaksmääramisega. Võttes aluseks hageja ja kostja II varasema käenduslepingu, on pooled täpselt määratlenud konkreetsed tingimused, mida käendaja tagab, täpsed kohustused, mida käendaja tagab, käendaja vastutuse varalise koosseisu, käenduse lõppemise tingimused, käendaja kinnituse kohustuse aluseks oleva lepinguga tutvumise võimaldamise kohta ning kinnituse kohustustest aru saamise kohta. 10.03.2008 lepingu sõlmimisel ei ole kostjale II nimetatud asjaolusid selgitatud ega ka kohustuste aluseks olevat laenulepingut tutvustatud. Kostja II on andnud nõusoleku, et on valmis sõlmima käenduslepingut, kuid antud kinnitust ei ole siiski võimalik pidada käenduslepinguks. Kostja II ja hageja vahel puudub kehtiv käendusleping, millest tulenevalt puudub hagejal kostja II vastu nõudeõigus 10.03.2008 hageja ja OÜ Hesberon vahel sõlmitud laenulepingu täitmiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja AS Eesti Krediidipank vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused TsMS § 651 lg 1 kohaselt ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja I ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ning kolleegium eelnimetatud kostja osas otsust ei kontrolli. Kolleegium, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõigusnormi rikkumist. Maalkohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu otsuses olevaid põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetele märgib kolleegium järgnevat. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et hageja ja OÜ Hesberon 10.03.2008 laenulepingu sõlmimisega käendus kostja II suhtes lõppes. Toimiku materjalide kohaselt laenulepingu nr 3459 tagamiseks sõlmiti apellandiga 05.04.2006 käendusleping, milles kostja II kohustus vastutama hageja ees OÜ Hesberon rahalise kohustuse täitmise eest 750 000 krooni ulatuses. Laenulepingut nr 3459 muudeti mitmel korral ning igakordsele laenutingimuste muutmisele andis nõusoleku ka kostja II, kusjuures käendaja vastutuse maksimumsumma ei muutunud. 10.03.2008 laenulepingu nr 3459 punktis 2.14.9 leppisid hageja ja OÜ Hesberon kokku, et sõlmivad 05.04.2006 lepingu uue redaktsiooni uues sõnastuses seisuga 10.03.2008, mis asendab 05.04.2006 lepingut. Uus redaktsioon on lepingu lahutamatu osa. Kostja II kinnitas, et on käendajana nõus kokkuleppes sätestatud laenulepingu nr 3459 tingimuste muutmisega ja

05.04.2006 käenduslepingu alusel käendus laieneb ka käesolevast kokkuleppest tulenevatele kohustustele. Apellandi poolt antud kinnitus on 10.03.2008 laenulepingu nr 3459 lahutamatu osa, mis sisaldab hageja ja laenusaaja allkirju (I kd. lk.35). Seega on apellant selgesõnaliselt kinnitanud, et ta on laenulepingu nr 3459 tingimuste muutmisega nõus ning käendaja vastutuse maksimumsummaks jäi 750 000 krooni. Seega on kostja II vastutuse rahaline maksimumsumma piiritletud. Eeltoodu põhjal tuleb asuda seisukohale, et apellandi väide on ekslik, et tema osas oli käendus lõppenud. Kostja II oli OÜ Hesberon juhatuse liige, kes ka allkirjastas hagejaga 05.04.2006 sõlmitud laenulepingu nr 3459, seega oli laenulepingu tingimustest teadlik. Asjaolu, et apellant ei olnud 10.03.2008 enam OÜ Hesberon juhatuse liige, ei tähenda, et ta ei vastuta enam käendajana osaühingu võlgade eest. Apellandil oli võimalik esitada oma vastuväited, kui ta ei nõustunud laenulepingu muudatustega. Asjaolu, et apellant ei lugenud väidetavalt laenulepingu teksti, ei vabasta teda võetud kohustusest. VÕS § 142 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja VÕS § 145 lg-te1 ja 2 järgi võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selle üle, et võlgnik OÜ Hesberon on äriregistrist kustutatud ning tema võlgnevus hageja ees oli 09.09.2011 seisuga 231 475,43 eurot, millest põhivõla jäägiks oli 129 916,80 eurot. Kostja II vastu on esitatud nõue summas 47 933, 47 eurot, mis on tunduvalt väiksem OÜ Hesberon võlast hageja ees. Apellandi väidetel ei oleks hageja tohtinud OÜ-le Hesberon laenusummat üle kanda, kuivõrd osaühing ei täitnud laenulepingut tulenevaid kohustusi. Vastutaja pöörab apellandi tähelepanu asjaolule, et isegi kui vaidlusküsimuseks oleks 1 620 000 krooni ülekandmine, siis 2 880 000 krooni (174 065,55 eurot) ülekandmata jätmiseks puudus pangal igasugune alus. Õige on, et Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27.11.2012 otsuse nr 3-2-1-136-12 punktis 24 asunud seisukohale, et professionaalsel krediidiandjal võib sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust olla VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. Samas hageja on maakohtus põhjendanud, mis asjaoludel ja millistel tingimustel laenusaajale laenu anti. Kolleegium on seisukohal, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuivõrd maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda.

Mare Merimaa

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.