Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja nende põhjendused Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse AL vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt 18.11.2002 sõlmisid AS Swedbank ja AL laenulepingu nr XXX summas 9 593 eurot, mille sihtotstarve oli korteriomandi ost asukohaga XXX, Tallinn. 15.04.2009 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX LISA, mille kohaselt leppisid pooled kokku kokku kehtestada laenuleping uues sõnastuses. 07.09.2009 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX LISA, mille kohaselt leppisid pooled kokku kehtestada laenuleping uues sõnastuses. 15.04.2009 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX LISA, mille kohaselt leppisid pooled kokku kokku kehtestada laenuleping uues sõnastuses. 15.04.2009 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX LISA, mille kohaselt leppisid pooled kokku kokku kehtestada laenuleping uues sõnastuses. Lepingu punkti 4.3 kohaselt oli laenuvõtja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 15. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor + 4.000% aastas tagastamise lõpptähtajaga 15.08.2011. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste punktist 7.1. oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste (va intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate kostja kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Hageja saatis kostjale lepingu tähtaja saabumise kohta teatisi. Hageja palus kostjal tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Lepingu tähtaeg saabus 15.08.2011. Kostja võlgneb hagejale põhiosa 44 790,60 eurot, intress 213,76 eurot, lepingutasu 51,13 eurot, viivised 999,10 eurot, lepingutasu viivised 1,90 eurot, kokku 46 056,49 eurot. Käesolevaga nõuab hageja kostjalt 12 780 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 12 780 eurot. Hageja palub kohtul mõista kostjalt AS-i Swedbank kasuks välja 12 780 eurot ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda (sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 550 eurot). Hageja palub mõista kostjalt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 14.11.2012 esitas hageja kohtule täiendava seisukoha. Hageja selgitab, et kui leping oleks varem võlgnevuse tõttu üles öeldud, oleks hageja võinud müüki korraldada ka täitemenetluse korral, kuid antud juhul nõustus hageja võimaldama kostjal ise, omal käel tagatisega koormatud esemele ostja leida. Hageja juhib kohtu ja kostja tähelepanu sellele, et hageja tegelik nõue kostja vastu on summas 46 056,49 eurot, millest tegelik põhivõlgnevus on 44 790,60 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu hagi üksnes summas 12 780 eurot ehk 33 276,49 euro võrra väiksemas summas kui tegelik nõue. Seega isegi kui arvestada, et kostja on nõudega nõus, kui hageja arvab oma nõudest maha 17 895 eurot, peaks kostja seda enam olema hagiga nõus olukorras, kus hageja on esitanud oma nõude 33 276,49 euro võrra väiksemas ulatuses, kui oli tegelik nõue. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja on osaliselt hagiga nõus. Kostja leiab, et Swedbank suhtus kostja poolt tagatiseks oleva vara müüki pahatahtlikult ja põhjustas sellega nii kostajale kui ka endale kahju. Hageja sundis

kostjat hirmutades kiirelt tagatiseks olnud vara alla turuhinna realiseerima, väites, et kui kostja seda ise ei tee, siis nemad müüvad veel odavamalt laenu tagatiseks olnud vara. Sellega põhjustati kostjale kahju 17 895 eurot. Swedbank AS-il puudus huvi tagatise müügist saada võimalikult suurt hinda, kuna Swedbank AS esindaja ütles ka kohtumistel, et ülejäänud summa nõutakse nii ehk nii kostajalt sisse. Hageja ülesandeks on võimalikult kiirelt saada raha tagasi, olenemata sellest, et pikema müügi ajaga oleks Swedbank AS saanud suurema summa. Seoses sellega tuleb arvestada Swedbank AS-i taotletavast summast maha 17 895 eurot. Maakler andis kostjale mitmeid kordi teada, et kostja kannab Swedbank AS-i nõude tõttu vara kiirelt realiseerides suurt kahju. Kostja andis seda ka Swedbak AS-ile kohtumistel teada, kuid hagejat see ei huvitanud, vaid hageja väitis vastu, et kui kostja seda ei tee paari kuu jooksul, siis hakkab hageja korterit müüma ja tõenäoliselt veel väiksema summa eest. Kostja võttis ühendust müüki teostanud maakleriga, et saada kirjalik vastus vara maksumusest vara realiseerimise ajal. Menetluskulude jagamise osas palub kostja teha kohtul õiglane hinnang. Kohtuistung Kohtuistungil selgitas hageja, et palub kostjalt välja mõista üksnes põhivõlgnevuse 12 780 eurot. Põhiosa oli 44 790,60 eurot, millele lisandub intress ja viivised, summa oli kokku 46 056,49 eurot. Seega ei saa kostja öelda, et hageja ei oleks kostjale vastu tulnud. Hageja täpsustas täiendavalt, et on kogu võlgnevusest maha võtnud üle 33 000 eurot, mida kostja käest ei nõuta. Kostja leidis, et hageja hakkab ülejäänud 33 000 eurot hiljem kostja käest sisse nõudma, millest tulenevalt ei võtnud kostja hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Poolte vahel puudub vaidlus, et 18.11.2002 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXXsummas 9 593 eurot, mille sihtotstarve oli korteriomandi ost asukohaga XXX, Tallinn (tl 5-10). 15.04.2009 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX LISA, mille kohaselt leppisid pooled kokku kokku kehtestada laenuleping uues sõnastuses (tl 11-17). 07.09.2009 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX LISA, mille kohaselt leppisid pooled kokku kehtestada laenuleping uues sõnastuses (tl 18-21). 15.04.2009 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX LISA, mille kohaselt leppisid pooled kokku kokku kehtestada laenuleping uues sõnastuses (tl 22-25). 15.04.2009 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX LISA, mille kohaselt leppisid pooled kokku kokku kehtestada laenuleping uues sõnastuses (tl 26-33). Lepingu tähtaeg saabus 15.08.2011 (tl 46). Laenulepingu punkti 4.3 kohaselt oli laenuvõtja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel (tl 28). Vastavalt laenulepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 15. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor + 4.000% aastas tagastamise lõpptähtajaga 15.08.2011 (tl 26). Tulenevalt lepingu tüüptingimuste punktist 7.1. oli

hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste (va intressi) täitmisega viivitamisel viivist (tl 32). Laenulepingust tulenevate kostja kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn (tl 34-43). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingu alusel võlgnevuse summas 12 780 eurot. Kostja oli osaliselt hagiga nõus, kuid leidis, et realiseeris tagatiseks olnud vara alla turuhinna, kuna hageja sundis kostjat vara kiiresti müüma, väites, et vastasel juhul müüb hageja tagatiseks oleva korteri veelgi odavamalt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks kostjat kuidagi survestanud tagatiseks olevat vara realiseerima. Antud juhul otsustas kostja ise laenulepingu tagatiseks oleva vara müüa, et selle arvelt vähendada lepingust tulenevat võlgnevust. Kostja on esitanud hinnangu korteri asukohaga XXX Tallinn kohta, mille kohaselt oli objekti väärtuseks 850 000 krooni (tl 94). Kohus märgib, et hinnang antakse visuaalsel vaatlusel, hindajale esitatud informatsiooni, normide ja hindaja praktikast tulenevate kogemuste põhjal. Hinnangu näol ei ole tegemist eriteadmistega isiku poolt antava arvamusega. Antud hinnangust ei nähtu sisulist ja põhjalikku selgitust selle kohta, kuidas on kujunenud korteri väärtuseks 850 000 krooni, millest tulenevalt jätab kohus nimetatud hinnangu tõendina tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub välja mõistmisele lepingu alusel võlgnevus summas 12 780 eurot. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta täies ulatuses kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.