Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Tiit Kollom, Mare Merimaa ja Ülle Jänes
Määruse tegemise aeg ja koht
31.05.2013 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-12-44523
Tsiviilasi
A Fi (pankrotis) hagi pankrotihaldur Andres Tootsmani, AS SEB Pank, OÜ Tallinna Õigusbüroo, E Vi ja V Vi vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.02.2013 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A Fi (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A F (pankrotis, IK xxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxx) Kostja pankrotihaldur Andres Tootsman (Roseni 7, 10111 Tallinn); Kostja AS SEB Pank (RK 10004252, Tõnismäe 2, 15010 Tallinn), lepinguline esindaja Maire Saare Kostja OÜ Tallinna Õigusbüroo (RK 11016576, Maakri 44-20, 10145 Tallinn), seaduslik esindaja Veiko Väli Kostja E V (IK xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv. Urmas Ustav Kostja V V (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv. Urmas Ustav
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 04.02.2013 määrus tsiviilasjas 2-12-44523 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale saab vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud A F esitas 02.11.2012 Harju Maakohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Tsiviilasjas nr. 2-12-21268 on kuulutatud välja hageja pankrot, pankrotihalduriks on määratud Andres Tootsman. Enne enampakkumist hageja esitas kompromissettepaneku, mille pankrotihaldur jättis tähelepanuta ning korraldas enampakkumise, millel sai 19.10.2012 müüdud E Vile ja V Vile hagejale kuuluv kinnisasi aadressil xxxxxxxxx Pankrotimenetluse tulem jaotatakse AS SEB Pank ja OÜ Tallinna Õigusbüroo vahel. Tegemist on hageja kodu puutumatuse põhiõiguse riivega ja kui kohus asub seisukohale, et mõni säte takistab hagi menetlusse võtmist või rahuldamist, kaaluda selle sätte kohaldamata jätmist vastuolu tõttu põhiseadusega. Pankrotimenetluse läbiviimisel riivati ebaproportsionaalselt hageja põhiõigust kodu puutumatusele. Hageja on saanud enampakkumisel müüdud maja koos maaga pärimise teel, majas elab hageja perekond, tegemist on hageja ja tema perekonna jaoks äärmiselt olulise asjaga. Sellega oli võimalik arvestada pankrotimenetluse läbiviimisel ja mitte kiirustada hageja kodu müügiga, kuna selle müük ei kiirendaks menetlust. Asjas on vaja veel vaielda nõuete tunnustamise üle. Vaidluse jooksul oli võimalik jätta vaidlusaluse maatüki müümata. See annaks hageja perekonnale võimaluse koguda raha ja osaleda hilisemal enampakkumisel, et osta maatüki ja vältida sellega suguvõsakodu kaotamist. Pankrotimenetluse eesmärgid ei õigusta ja ei kaalu üle hageja kodu puutumatuse põhiõigust. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamine on ainus vahend, mis võimaldaks kaitsta hagejal oma kodu. Võimalik kahju hüvitamise nõue halduri vastu hagejale suguvõsakodu ei tagastaks. Kodu müümise edasilükkamine võimaldaks hageja sugulastel koguda vahendid hiljem korraldaval enampakkumisel osalemiseks ja maatüki perekonna kätte jätmiseks. Hageja palub tunnistada enampakkumine kehtetuks, kuna see riivab ebaproportsionaalselt hageja ja tema perekonnaliikmete kodupuutumatuse põhiõigust ja muud õiguskaitsevahendid ei oleks antud olukorras efektiivsed. Maakohtu määrus Maakohus keeldus menetlusse võtmast A Fi (pankrotis) hagiavaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg. 2 p. 1 alusel. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 136 lg. 1 järgi toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Seega peab pankrotihaldur pankrotivara enampakkumisel müües järgima täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimusi, arvestades pankrotiseaduses sätestatud erisusi. PankrS § 136 lg. 1 ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes. Just sellisel õiguslikul alusel on aga käesolev hagi esitatud. Tõlgendust, mille kohaselt saaks ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõuda, ei toeta ka PankrS § 136 lg. 1 sõnastus ega pankrotiseaduse mõte. Pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele, kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, ei saa anda pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga
oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul. Eelmärgitu ei tähenda siiski seda, et haldur võib korraldada enampakkumise seaduses sätestatud tingimusi eirates. Kui pankrotihaldur rikub enampakkumist korraldades oluliselt enampakkumise korda, võivad võlausaldaja ja võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Just see on õiguskaitsevahend hagis nimetatud väidetavate rikkumiste puhuks. Pankrotihaldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle PankrS § 63 lg. 1 järgi hüvitama. Ülalmärgitu kohaselt näeb pankrotiseadus ette järelevalve pankrotihalduri tegevuse üle enampakkumise korraldamisel ning pankrotihalduri vastutuse. Seega ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg. 2 p. 1 alusel. Samadele seisukohtadele sarnases kaasuses on jõudnud ka Riigikohus lahendis nr. 3-2-1-39-12 (lahendi punktid 16 ja 18). Määruskaebus Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja võtta hagi menetlusse. Kuigi A F (pankrotis) on viidanud hagis PankrS § 135 lõikele 1, on kohus kaldunud kõrvale hagi alusest ning viidanud oma seisukoha põhjendamisel PankrS § 136 lõikele 1. Ka PankrS § 136 lg. 1 sõnastus ega mõte ei välista enampakkumise vaidlustamist. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 ütleb, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Enampakkumise läbiviimisega rikuti hageja õigusi. Hageja tehtud kompromissettepanekule vaatamata võõrandas pankrotihaldur Andres Tootsman 19.10.2012 mõlemad hagejale kuuluvad kinnistud, rikkudes seega selgelt PankrS § 134 lg. 1 tingimusi. Hagejal oli ja on vaieldamatu õigus kompromissettepaneku esitamiseks ning selle välistamine või ebaoluliseks tunnistamine pole võimalik. Kompromissettepaneku esitamine oli seotud ka hageja elukoha säilitamisega, mis on samuti Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev põhiõigus. Pole võimalik, et mõne seaduse või kohtumäärusega välistatakse põhiõiguste kasutamist. Kompromissettepaneku ja/või hagi esitamisega ei kahjustata võlausaldajate huve. Maakohus on arvamusel, et enampakkumise korra rikkumise tulemusena esitatud hagi menetlusse võtmisest tuleks keelduda, kuivõrd see takistaks efektiivse pankrotimenetluse läbiviimist. Jääb mulje, et maakohus aktsepteerib seaduse rikkumist efektiivse pankrotimenetluse läbiviimise nimel. Efektiivsuse põhimõtte juures on jäetud tähelepanuta A Fi (pankrotis) võlausaldajate huvid ja õigused. PankrS § 55 lg. 1 ütleb, et pankrotihaldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Lähtuvalt eeltoodust on selge, et lisaks efektiivsusele on olulised ka kõigi võlausaldajate ja võlgniku õiguste kaitse ning majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse tagamine. Kompromissettepaneku tähelepanuta jätmisega kahjustati ka võlausaldajate huve. Pankrotivara müümise teel saaksid rahuldatud üksnes AS SEB Pank ja OÜ Tallinna Õigusbüroo nõuded ning sedagi vaid osaliselt. Ülejäänud võlausaldajate nõuded jääksid täielikult rahuldamata. Kompromissettepaneku esitamisega oli hageja valmis rahuldama ka teiste võlausaldajate nõudeid, mistõttu tuleb kompromissettepaneku tähelepanuta jätmist pankrotihalduri poolt pidada selgelt kahjulikuks, mis tõi omakorda kaasa ka võlausaldajate
õiguste rikkumise. Enamus võlausaldajatest pole hageja kompromissettepanekut näinud, kuivõrd pankrotihaldur ei edastanud seda neile. Lisaks eeltoodule tuleb pidada kahetsusväärseks seda, et hageja jäeti sisuliselt ilma õigusest advokaadi abile. Eesti Advokatuuri määratud advokaadi osavõtmatu suhtumise tõttu puudus hagejal võimalus hagi täiendamiseks või edasise tsiviilmenetluse mõjutamiseks. On selge, et juriidiliste teadmisteta isikuna ei suuda hageja kaitsta oma õigusi piisavas ulatuses. Määratud advokaadi roll ei peaks piirduma üksnes negatiivsete kohtumääruste edastamisega. Vandeadvokaat Natalia Lausmaa roll on piirdunud üksnes paari e-kirja saatmisega, millest esimeses teavitab ta enda määramisest ja kohtupoolsest menetluse keeldumisest ja teisega edastab maakohtu kohtumääruse. Vastus määruskaebusele Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. TsMS § 371 lg-s 2 sätestatu peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi või avalduse menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole ka mõistlik pidada kohtuprotsessi, mille negatiivne tulemus hageja või avaldaja jaoks on kohtule selge juba menetluse algatamisel. Hagi või avalduse õigusliku perspektiivituse tõttu tagasilükkamist saab vaidlustada määruskaebe korras, kusjuures hagi või avalduse menetlusse võtmata jätmise või läbi vaatamata jätmise määruse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab edasi kaevata Riigikohtule. Seega on tagatud, et vajadusel hindavad õiguse kohaldamist nendel juhtudel kõik kolm kohtuastet. Lähtuvalt eeltoodust õigustab kohtu poolt TsMS § 371 lg. 2 kohaldamist menetlusökonoomia põhimõte. Seetõttu ei ole tegemist ka kaebaja poolt viidatud PS § 15 sätestatud põhiõiguse rikkumisega. Maakohus on selgitanud, et pankrotiseadus ei anna pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele, kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Juhul, kui hageja leiab, et pankrotihaldur on rikkunud enampakkumise korda, võib ta PankrS § 67 alusel kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Samuti võib hageja esitada pankrotihalduri vastu kahju hüvitamise nõude PankrS § 63 lg. 1 alusel. Analoogilises asjas on samase seisukoha võtnud, s.o. andnud selgituse, Riigikohus (Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-3-2-1-30-12).
Määruskaebuse menetlemise kulud tuleb jätta kaebaja kanda.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Ülle Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.