Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavaks- 31. mai 2013 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-12-42289

Tsiviilasi

OÜ Investhaus Pluss hagi M.U. vastu põhivõla ja kõrvalnõuete nõudes summas 400.00 eurot

400 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ Investhaus Pluss, registrikood 10900035, asukoht Kirde 14, Talllinn, seaduslik esindaja Ivar Roosme esindajad Kostja M.U., isikukood x, elukoht x Tsiviilasja hind

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

Rahuldada OÜ Investhaus Pluss hagi M.U. vastu. Välja mõista M.U.lt (isikukood x) 03.05.2012 sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlg 200 (kakssada) eurot, intress 40 (nelikümmend) eurot ning viivis 160 (ükssada kuuskümmend) eurot, kokku summas 400 (nelisada) eurot OÜ Investhaus Pluss (registrikood 10900035) kasuks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja M.U. kanda. Välja mõista M.U.lt menetluskuludena riigilõiv summas 75 (seitsekümmend viis) eurot OÜ Investhaus Pluss kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hageja nõue ja kostja vastuväide

Tsiviilasi nr 2-12-42289 OÜ Investhaus Pluss esitas Pärnu Maakohtule hagi M.U. vastu põhivõla ja kõrvalnõuete nõudes summas 400 eurot (hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla laenulepingu alusel summas 200 eurot, intressi 40 eurot ja viivis 160 eurot, kokku 400 eurot. Samuti palub hageja menetluskulud (75 eurot riigilõiv) jätta kostja kanda. Kostja on kinnitanud, et võttis hagejalt laenu summas 200 eurot. Kostja tunnistab maksekäsu kiirmenetluse vastuväites võlgnevust, kuid ei pea põhjendatuks suuri kõrvalnõudeid. Kostja on nõus tasuma põhivõla 200 eurot ning intressi summas 50 eurot, seega kokku 250 eurot osamaksetena. Haigusest taastudes ja ravikulude tõttu ei ole ta võimeline suuremaid summasid tasuma. Hagimenetluses kostja sisulist vastust ei esitanud, märkides 14.02.2013 saadetud ekirjas vaid seda, et ei ole saanud kokkuleppele hagejaga tasumistingimuste osas ning hetkel töötuna olles ei suuda ta kõnealust summat ühe osana tasuda enne töökoha leidmist. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus kohtuotsuse põhjendava otsuse lihtsustamise korras käesoleval juhul õigusliku põhjenduse ja tõenditega, millele on rajatud kohtu järeldused. Asjas puudub vaidlus selles, et poolte vahel sõlmiti laenuleping (tl 33-39), mille kohaselt sai kostja laenu 200 eurot, mille kohustus tagastama ühe kuu jooksul (19.07.2012) koos intressiga, mis lepingu kohaselt oli 40 eurot. Kostja laenu tagastanud ei ole, mistõttu on põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 396 lg 1 alusel välja mõista saadud laen 200 eurot ning lepingujärgne intress 40 eurot vastavalt VÕS § 397 lg 1 teisele lausele. Sisuliselt kostja neile nõuetele vastu ei vaidle. Mis puutub viivise väljamõistmisse, siis on see samuti põhjendatud (VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 viimane lause). Hagi esitamise seisuga (14.01.2013) oli kostja laenu tagastamisega viivituses juba ligemale 6 kuud, mis lepingujärgse intressimäära (20% kuus) järgi arvutatuna ületaks põhivõla, kuid hageja nõuab kõrvalnõuetena (viivise ja intressina) kokku põhivõlaga võrdset summat, mis on kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga analoogsetes küsimustes (nt lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05). Kostja ei ole hagimenetluses esitanud tõendeid, mis annaksid aluse viivise vähendamiseks, sest sellise vastuväite puhul peaks kohus kaaluma VÕS § 162 lg 1 kohaselt (mis kohaldub läbi VÕS § 113 lg 8) kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Vaidlus puudub selles, et kohustus laen tagastada on võlgniku poolt täielikult täitmata. Viivise vähendamise aluseks ei ole poolte vahel kokkuleppele mittejõudmine, käesolev otsus ei välista kokkulepet ka pärast seda.