Marinstaden AB hagi OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammeri vastu ujuvmajade L4:1 ja L4:3 omandiõiguse tunnustamiseks, pankrotivarast välistamiseks ja valdusest väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 05. veebruari 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marinstaden AB määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Määruskaebuse esitaja (hageja): Marinstaden AB (Rootsi registrikood: 5565562716), esindajad vandeadvokaat Triin Raudsepp ja advokaat Martti Peetsalu Vastustaja (kostja): OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammer
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 05. veebruari 2013 määrus ja teha asjas uus määrus.
2.Rahuldada Marinstaden AB taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks.
3.Tagastada Marinstaden AB poolt hagiavalduse esitamisel enam tasutud riigilõiv summas 9 219 eurot 25 senti (üheksa tuhat kakssada üheksateist eurot 25 senti) Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ arveldusarvele nr 17000681438 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis.
4.Määrus saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
ASJAOLUD
1.Marinstaden AB (hageja) esitas 06.10.2010 Tartu Maakohtule hagiavalduse OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammeri (kostja) vastu omandiõiguse tunnustamiseks, pankrotivarast välistamiseks ja valdusest väljanõudmiseks nelja ujuvmaja L4:1, L4:2, L4:3 ja L4:4 osas (I kd tl 3-6). Hageja määras tsiviilasja hinnaks, s.o nelja ujuvmaja väärtuseks, 10 000 000 krooni (639 116,48 eurot), kuivõrd ujuvmajade väärtus on vähenenud ja kaks ujuvmaja ei ole lõplikult valmis ehitatud, ning tasus 22.11.2011 hagiavalduselt riigilõivu 19 173,49 eurot (300 000 krooni) (I kd tl 137, 146). Kohus määras 28.11.2011 määrusega (I kd tl 147-149) tsiviilasja hinnaks 1 237 204 eurot (kostja bilansis kajastatud nelja ujuvmaja ehitamise hind), jättis hagi käiguta ning määras hagejale tähtaja 14 päeva määruse jõustumisest alates järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: täiendava riigilõivu 17 942,63 eurot tasumiseks, korrektse hagiavalduse esitamiseks, kus on mh märgitud õige kostja, ja selgitamiseks, kas hageja jääb menetlusabi taotluse juurde ning sel juhul välislepingu esitamiseks, mille alusel saaks hagejale menetlusabi anda, nõuetekohase menetlusabi taotluse ja taotluses toodud andmeid kinnitavate tõendite esitamiseks. Hageja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega kohus määras tsiviilasja hinnaks 1 237 204 eurot ja palus ringkonnakohtul teha uue määruse, millega määratakse tsiviilasja hinnaks 319 558,24 eurot (I kd tl 151-154). Tartu Ringkonnakohus jättis 13.03.2012 määrusega (II kd tl 3-5) hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu 28.11.2011 määruse muutmata. 12.12.2011 esitas hageja kohtule hagiavalduse tervikteksti (I kd tl 182-185), milles loobus kohtu poolt määratud ebamõistlikult suure tsiviilasja hinna tõttu kahe hagejale Rootsis üle antud ujuvmaja (L4:2 ja L4:4) suhtes omandiõiguse tunnustamise nõudest, esitades hagis nõuded vaid kahe ujuvmaja (L4:1 ja L4:3) suhtes. Seejuures teatas hageja, et ta ei soovi menetlusökonoomilistel kaalutlustel taotleda menetlusabi. Lisaks märkis hageja, et kohus on 28.11.2011 kohtumääruses määranud ühe ujuvmaja väärtuseks 309 301 eurot (1 237 204 : 4) ja seega on kahe ujuvmaja väärtus 618 602 eurot (tsiviilasja hind), millelt tuleb tasuda riigilõivu 19 173,49 eurot ja mille hageja on 22.11.2011 tasunud. Kohus jättis 15.12.2011 määrusega (I kd tl 244-245) menetlusse võtmata hageja nõuded kostja vastu ujuvmajade L4:2 ja L4:4 suhtes ning võttis 20.12.2011 määrusega (I kd tl 248-250) menetlusse hageja hagi kostja vastu omandiõiguse tunnustamiseks, pankrotivarast välistamiseks ja valdusest väljanõudmiseks ujuvmajade L4:1 ja L4:3 osas.
2.Hageja esitas 28.12.2012 kohtule taotluse (II kd tl 132-134) enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluse kohaselt nägi riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2011 kuni 30.06.2012 kehtinud redaktsioonis) hagiavalduse esitamise ajal ette antud asja tsiviilasja hinda 618 602 eurot arvestades riigilõivu summas 19 173,49 eurot. Riigilõivumäär, mille järgi hageja riigilõivu tasus, on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt 18.10.2012 otsusega tsiviilasjas nr 3-4-1-15-12 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud osas, milles tsiviilasjas hinnaga 575 204,83 eurot kuni 639 116,48 eurot tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 19 173,49 eurot. Hageja hinnangul tuleb riigilõivu suuruse määramisel lähtuda kuni 31.12.2008 kehtinud riigilõivu määradest. Seda seisukohta toetab Riigikohtu viimase aja praktika. 31.12.2008 kehtinud riigilõivumäär hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas hinnaga 618 602 eurot (9 679 018,05 krooni) oli 9 954,24 eurot (155 750 krooni). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada tagasi tasutud riigilõiv ulatuses, mis ületab enne 01.01.2009 kehtinud riigilõivu määra. Kuna hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu
19 173,49 eurot, kuid oleks pidanud tasuma 9 954,24 eurot, tuleb hagejale tagastada 19 173,49 – 9954,24 = 9 219,25 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 05. veebruari 2013 määrusega rahuldamata Marinstaden AB taotluse tagastada tsiviilasjas nr 2-10-49597 Advokaadibüroo Glimstedt OÜ kontole nr 17000681438 Marinstaden AB poolt 22.11.2011 hagiavalduselt tasutud riigilõiv enam tasutud osas, s.o summas 9 219,25 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb hageja taotlus jätta rahuldamata. Riigilõivu maksnud isikul on õigus nõuda ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu tagastamist nii tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 1 kui ka RLS § 12 lg 1 esimese lause ja § 15 lg 1 p 1 alusel. Seega on hagejal põhimõtteliselt õigus nõuda hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist, kui ta tasus seda ettenähtust rohkem. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb nii TsMS § 150 lg 6 kui RLS § 12 lg 1 teise lause järgi kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Lisaks sätestab TsMS § 150 lg 6, et riigilõivu tagastamise nõue ei lõpe siiski enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hageja tasus hagilt riigilõivu 22.11.2011 ja esitas enam tasutud riigilõivu tagastamise taotluse 28.12.2012, seega tähtaegselt. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. TsMS § 362 lg 1 sätestab, et hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Tsiviilasjas on hagi menetlusse võtmise eeltingimuseks riigilõivu tasumine (TsMS § 147 lg 1 esimene lause ja TsMS § 371 lg 1 p 10). Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 06.10.2010. Hagi esitamine on menetlustoiming, kuna hagi on menetlusdokument ning selle esitamise eeldused ja tagajärjed on sätestatud menetlusseadustikus. Kooskõlas TsMS §-ga 135 nimetas hageja tsiviilasja hinnaks 10 000 000 krooni (639 116,48 eurot). 06.10.2010 kehtinud RLS § 56 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. 06.10.2010 tuli RLS lisa 1 järgi hagilt hinnaga 10 000 000 krooni tasuda riigilõivu 300 000 krooni (19 173,49 eurot). Kohtu hinnangul ei vastanud hageja nimetatud tsiviilasja hind tegelikkusele, mistõttu määras kohus 28.11.2011 TsMS § 136 lg 1 teise lause alusel tsiviilasja hinnaks ehk nelja ujuvmaja väärtuseks TsMS § 126 lg 1 järgi 1 237 204 eurot. 12.12.2011 loobus hageja kahe temale Rootsis üle antud ujuvmaja (L4:2 ja L4:4) suhtes oma nõuetest ja esitas hagis nõude vaid kahe ujuvmaja (L4:1 ja L4:3) omandiõiguse tunnustamiseks, pankrotivarast välistamiseks ja valdusest väljanõudmiseks. Seejuures leidis hageja 28.11.2011 kohtumääruses määratud hinda arvestades, et antud tsiviilasja hind, s.o kahe ujuvmaja väärtus, on 618 602 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu 19 173,49 eurot ja millises suuruses on hageja riigilõivu tasunud. Kohus märkis, et nõustub hagejaga selles, et menetlusse võetud tsiviilasja hind on hageja nõudest (kahe ujuvmaja pankrotivarast välistamine) lähtuvalt 618 602 eurot. 06.10.2010 kehtinud redaktsiooni kohaselt tuli RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi hagilt hinnaga 9 679 018,05 krooni (618 602 eurot) tasuda riigilõivu 300 000 krooni (19 173,49 eurot). Eeltoodust järeldub, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu seaduses ette nähtud ulatuses. Seega on hagejal õigus saada enam tasutud lõiv tagasi üksnes juhul, kui lõivumäär on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks. Hageja hinnangul on riigilõivumäär, mille järgi hageja riigilõivu tasus, tunnistatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt 18.10.2012 otsusega tsiviilasjas nr 3-4-1-15-12 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas hinnaga 575 204,83 eurot kuni 639 116,48 eurot tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 19 173,49 eurot. Kohus märkis, et hageja
poolt viidatud lahendis on tegemist RLS § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2011 kuni 30.06.2012 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduslikkuse kontrolliga, samas kui hageja tasus riigilõivu 06.10.2010 hagi kohtusse esitamise ajal kehtinud RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 redaktsiooni järgi. Kohtule teadaolevalt ei ole Riigikohtu poolt tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2009 kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis) osas, mis nägid ette, et tsiviilasjas hinnaga 9 000 000 kuni 10 000 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 300 000 krooni. Hageja ise ei ole käesoleva menetluse kestel taotlenud tasutud riigilõivumäära põhiseaduse vastaseks tunnistamist ega keeldunud sel põhjusel lõivu maksmisest. Kohus selgitas, et asjaolud, et hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 22.11.2011, kohus määras tsiviilasja hinna 28.11.2011 ja hageja esitas 12.12.2011 kohtule hagiavalduse tervikteksti kahe ujuvmaja (L4:1 ja L4:3) suhtes, ei muuda hagi kohtusse esitamise aega, mil tuli tasuda ka riigilõiv. Kuivõrd RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2009 kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis) osas, mis nägid ette, et tsiviilasjas hinnaga 9 000 000 kuni 10 000 000 krooni tuli tasuda riigilõivu 300 000 krooni, ei ole põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud, jättis kohus rahuldamata hageja taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja tuginemine antud kohtuasjas Riigikohtu 18.10.2012 otsusele tsiviilasjas nr 3-4-1-15-12 ei ole asjakohane.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Marinstaden AB esitas määruskaebuse, milles taotleb tühistada Tartu Maakohtu 05. veebruari 2013 määruse ja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 (01. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis), mis nende koostoimes olid põhiseaduse vastased osas, milles hagiavalduselt tsiviilasja hinna puhul 9 000 000 krooni kuni 10 000 000 krooni oli ette nähtud riigilõiv summas 300 000 krooni; tagastada Marinstaden AB poolt tsiviilasjas nr 2-10-49597 tasutud riigilõivust summa 9 219,25 eurot Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ arveldusarvele nr 17000681438 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivumäär materiaalselt vastuolus põhiseadusega ja seega tuleb see tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta riigilõivu tagastamise avalduse lahendamisel kohaldamata. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 18.10.2012 otsusega tsiviilasjas nr 3-4-1-15-12 põhiseadusega vastuolus olevaks RLS § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2011 kuni 30.06.2012 kehtinud redaktsioonis) osas, milles tsiviilasjas hinnaga 575 204,83 eurot kuni 639 116,48 eurot tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 19 173,49 eurot. RLS redaktsiooni, mis kehtis 1.01.2009 kuni 31.12.2010, § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi tuli hagiavalduselt tsiviilasja hinna puhul 9 000 000 krooni kuni 10 000 000 krooni tasuda riigilõivu summas 300 000 krooni, mis eurodesse konverteeritult on sama võrreldes 01.01.2011 kuni 30.06.2012 kehtinud RLS redaktsioonis kehtestatud riigilõivumääradega. Kaebaja märgib, et 01.01.2011 kuni 30.06.2012 kehtinud RLS redaktsiooniga muudeti põhjusel, et Eesti Vabariik võttis krooni asemel kasutusel euro ja sellest lähtuvalt konverteeriti kõik seaduses sätestatud rahaühikud eurodesse. Seega on RLS redaktsioon, mis kehtis 01.01.2009 kuni 31.12.2010, formaalselt küll kehtiv, kuid materiaalselt PS-iga vastuolus. PS § 152 järgi jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Seega on kohtul kohustus jätta kohaldamata põhiseadusega vastuolus olev õigusakt. Kui kohus oleks tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks RLS redaktsiooni, mille järgi kaebaja tasus riigilõivu, siis oleks kohus pidanud rahuldama kaebaja taotluse. Põhiseadusega vastuolus olevaks tuleb tunnistada alates 01.01.2009 kuni 31.12.2010 kehtinud RLS § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinna puhul 9 000 000 krooni kuni 10 000 000 krooni tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 300 000 krooni. Selle sätte puudumisel või väiksema lõivu kehtimisel ei oleks hageja pidanud tasuma nii suures määras riigilõivu.
Selline riigilõiv riivab PS § 15 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise õigust ning PS § 24 lg-st 5 tulenevat õigust kohtu otsuse peale edasi kaevata. Kuigi Marinstaden AB oli sunnitud asja menetlemiseks tasuma ettenähtud riigilõivu, siis selline riigilõiv ei võimalda isikul tõhusalt realiseerida oma õigusi kohtus ning seega on tegemist ebaproportsionaalse ja põhiseadusevastase riigilõivuga. (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi 17.07.2009 otsus asjas nr 3-4-1-6-09, p 22). Ebamõistlikult kõrge riigilõivu tõttu oli Marinstaden AB sunnitud haginõudest osaliselt loobuma. Ka on sellises ulatuses riigilõivu tasumise kohustus vastuolus PS §-ga 32. Samuti ei esine asjaolusid, mille tõttu peaks kohus otsustama teisiti kui Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 18.10.2012 lahendis nr 3-4-1-15-12, sest valuutaühiku ümberkonverteerimine ei muuda asjaolu, et samas määras riigilõivumäärad on PS-iga vastuolus olevaks tunnistatud. Kuna riigilõivumäär, mille järgi määruskaebuse esitaja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu, on põhiseadusega vastuolus, tuleb riigilõivu suuruse määramisel lähtuda kuni 31.12.2008 kehtinud riigilõivu määradest. Seda seisukohta toetab Riigikohtu viimase aja praktika (Riigikohtu üldkogu 29.11.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-22-11 (p 34), Riigikohtu üldkogu 6.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-11 (p 29), Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi 7.05.2012 otsus asjas nr 3-4-1-7-12 (p 45)). 31.12.2008 kehtinud riigilõivumäär hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas hinnaga 618 602 eurot (9 679 018,05 krooni) oli 155 750 krooni, s.o 9954,24 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu 05. veebruari 2013 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab Marinstaden AB taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks ning tagastab Marinstaden AB-le hagiavalduse esitamisel enam tasutud riigilõivu summas 9 219 eurot 25 senti.
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata Marinstaden AB taotluse enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Iseenesest õige on maakohtu seisukoht, et TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi, samuti on maakohus õigesti viidanud TsMS § 362 lg-le 1, kuid samas on kohus jätnud tähelepanuta selle, et kostjale on kätte toimetatud hagi, millise hageja esitas maakohtule 23.12.2011 ning, millise maakohus võttis ka menetlusse (I kd tl 183-250). Kuna menetlusse on võetud 23.12.2011 maakohtule esitatud hagi, siis TsMS § 6 järgi kuulus riigilõivu tasumisel kohaldamisele hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 (01.01.2011 kuni 30.06.2012 kehtinud redaktsioonis). Viidatud sätte kohaselt tsiviilasjas hinnaga 618 602 eurot tuli tasuda riigilõivu summas 19 173,49 eurot. Marinstaden AB on tasunud riigilõivu summas 19 173,49 eurot 22.11.2011 (I kd tl 137, 146). Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18. oktoobri 2012 otsusega kohtuasjas nr 3-4-1-15-12 on tunnistatud, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1 (01. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) olid põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga 575 204 eurot 83 senti kuni 639 116 eurot 48 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 19 173 eurot 49 senti. Seega on riigilõivumäär, mille järgi hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu, Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.10.2012 otsusega tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ning seetõttu on õige Marinstaden AB väide, et ta on tasunud hagiavalduse esitamisel nõutust enam riigilõivu.
7.Ringkonnakohtul tuleb kindlaks määrata, milline oli põhiseaduspärase lõivu suurus hageja hagiavalduselt (Riigikohtu lahend nr 3-4-1-17-11). Riigikohtu üldkogu lahendi nr 3-3-1-22-11 (punktid 31 – 34) seisukohtade kohaselt lähtuti proportsionaalse riigilõivu määramisel enne
01.jaanuari 2009 kehtinud lõivumääradest. Et neid määrasid ei ole ühegi kohtulahendiga
põhiseadusevastaseks tunnistatud, peab ringkonnakohus põhjendatuks põhiseaduspäraste lõivumäärade leidmisel nendest määradest ka lähtuda. RLS lisa 1 enne 01. jaanuari 2009 kehtinud redaktsiooni kohaselt oleks hagejal tulnud tasuda hagilt hinnaga 618 602 eurot (9 679 018,05 krooni) riigilõivu 9 954,24 eurot (155 750 krooni). Kuna hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 19 173,49 eurot, kuid oleks pidanud tasuma 9 954,24 eurot, tuleb hagejale tagastada 19 173,49 – 9 954,24 = 9 219,25 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Seega on Marinstaden AB-l õigus riigilõiv enam tasutud osas tagasi saada.
6.TsMS § 150 lg 4 lause 1 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Marinstaden AB on riigilõivu tagastamist taotlenud, tsiviilasi on ringkonnakohtu menetluses, seega on viidatud normi kohaldamise eeldused täidetud. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Marinstaden AB on märkinud riigilõivu tagastamise avalduses arvelduskonto numbri, millele riigilõiv tagastada. TsMS § 150 lõikes 6 sätestatud õigust lõpetav tähtaeg (riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist) ei ole veel möödunud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.