Marinstaden AB hagi OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotihalduri Anne Tammeri vastu omandiõiguse tunnustamiseks, asjade pankrotivarast välistamiseks ja asjade valduse üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. novembri 2011 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Marinstaden AB määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Marinstaden AB (registrikood: 5565562716), esindajad vandeadvokaat Triin Raudsepp ja advokaat Martti Peetsalu Vastustaja (kostja): OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammer
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
28.novembri 2011 määrus muutmata.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
ASJAOLUD
1.Marinstaden AB esitas hagi OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotihalduri Anne Tammeri vastu omandiõiguse tunnustamiseks, asjade pankrotivarast välistamiseks ja asjade valduse üleandmiseks. Marinstaden AB palus tunnustada Marinstaden AB omandiõigust OÜ Pakri Invest (pankrotis) ja Marinstaden AB vahel 31.05.2007 sõlmitud lepingu esemeks olevatele neljale ujuvmajale; välistada OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotivarast OÜ Pakri Invest (pankrotis) ja äriühingu Marinstaden AB vahel 31.05.2007 sõlmitud lepingu esemeks olevad neli ujuvmaja; välja nõuda OÜ Pakri Invest (pankrotis) valdusest OÜ Pakri Invest (pankrotis) ja Marinstaden AB vahel 31.05.2007 sõlmitud lepingu esemeks olevad kaks ujuvmaja Marinstaden AB valdusse. Hagiavalduses hindas hageja ujuvmajade väärtuseks 639 116,49 eurot (10 000 000 krooni) ning esitas 23.11.2011 kohtule maksekorralduse riigilõivu 19 173,49 eurot (300 000 krooni) tasumise kohta. Tartu Maakohtu 28. novembri 2011 määrusega määrati tsiviilasja hinnaks 1 237 204 eurot, jäeti hagiavaldus käiguta ja anti Marinstaden AB-le puuduste kõrvaldamiseks aega 14 päeva määruse jõustumisest. Tartu Maakohus jättis 15. detsembri 2011 määrusega menetlusse võtmata Marinstaden AB nõude OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotihalduri Anne Tammeri vastu tunnustada omandiõigust OÜ Pakri Invest (pankrotis) ja Marinstaden AB vahel 31.05.2007 sõlmitud lepingu esemeks olevatele ujuvmajadele L4:2 ja L4:4, ning nõude välistada OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotivarast OÜ Pakri Invest ja Marinstaden AB vahel 31.05.2007 sõlmitud lepingu esemeks olevad ujuvmajad L4:2 ja L4:4. Kohtumääruse kohaselt teatas hageja 13.12.2011 avalduses, et loobub kahe hagejale Rootsis üle antud ujuvmaja (L4:2 ja L4:4) suhtes omandiõiguse tunnustamise avaldusest ning esitab hagiavalduses toodud nõuded vaid kahe ujuvmaja (L4:1 ja L4:3) suhtes. Tartu Maakohus võttis 20. detsembri 2011 määrusega hagiavalduse menetlusse ujuvmajade L4:1 ja L4:3 osas.
2.OÜ Pakri Invest pankrotihaldur Anne Tammer leidis 09.11.2011 seisukohas, et nelja ujuvmaja väärtuse määramisel tuleb aluseks võtta OÜ Pakri Invest (pankrotis) bilansis kajastatud hind 1 237 204 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus määras 28. novembri 2011 määrusega tsiviilasja hinnaks 1 237 204 eurot, jättis hagiavalduse käiguta ja määras tähtaja 14 päeva määruse jõustumisest täiendava riigilõivu tasumisest summas 17 942,63 eurot. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ Pakri Invest (pankrotis) 31.05.2007 lepingu, mille kohaselt kohustus kostja ehitama neli ujuvmaja ja hageja kohustus nende eest tasuma 13 000 000 SEK-i. Hageja hindas hagiavalduses ujuvmajade väärtuseks 10 000 000 Eesti krooni, sest ujuvmajade väärtus on vähenenud ja kaks ujuvmaja ei ole lõplikult valmis ehitatud. Kostja seiskoha kohaselt on OÜ Pakri Invest (pankrotis) 06.10.2009 bilansi järgi võlgnikul lõpetamata toodang summas 19 358 036,64 krooni, selle all on kajastatud nelja ujuvmaja ehitamise kulud. Kaks ujuvmaja on valmis ehitatud, antud vastavalt lepingule üle ja asuvad Rootsis. Kaks ujuvmaja on samuti faktiliselt valmis, kuid hagejale üle andmata ja asuvad
Miiduranna sadamas. Kuna hageja on kasumit taotlev äriühing ja tellis ujuvmajad nende edasimüügiks Rootsis, siis ei saa OÜ Pakri Invest (pankrotis) bilansis kajastatud ujuvmajade ehitamise hind olla väiksem nende tegelikust turuväärtusest. 12.01.2011 e-kirjas esitatud kompromissettepanekus on hageja hinnanud Miiduranna sadamas asuvaid ujuvmaju oluliselt väärtuslikumaks kui hagis märgitud. Kohus leidis, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele ning käesoleva tsiviilasja hinnaks on põhjendatud määrata vähemalt 1 237 204 eurot. Kohus jõudis sellisele järeldusele, arvestades TsMS § 126 lg-t 1, ujuvmajade eest OÜ-le Pakri Invest (pankrotis) lepingu järgi maksmisele kuulunud hinda ning kostja seisukohas, hageja esindaja 12.01.2011 e-kirjas ja OÜ Pakri Invest (pankrotis) bilansis toodut. Tsiviilasjalt hinnaga 1 237 204 eurot tuleb TsMS § 139 lg 3, RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 37 116,12 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 19 173,49 eurot, seega ettenähtust 17 942,63 eurot vähem. Hagejal tuleb tasuda täiendav riigilõiv 17 942,63 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Marinstaden AB esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. novembri 2011 määruse tühistamist osas, millega maakohus määras tsiviilasja hinnaks 1 237 204 eurot ja uue määruse tegemist, millega määratakse tsiviilasja hinnaks 319 558,24 eurot. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) esitas hageja hagiavalduse omandiõiguse tunnustamiseks nelja ujuvmaja suhtes ja määras tsiviilasja hinnaks 639 116,48 eurot, millelt tasus riigilõivu 19 173,49 eurot. Hageja lähtus tsiviilasja hinna määramisel hüve väärtusest, mida ta oleks õigustatud eeldatavalt saama hagi rahuldamise korral. Maakohus määras tsiviilasja hinnaks 1 237 204 eurot. Maakohus lähtus tsiviilasja hinna määramisel pankrotivõlgniku kohta koostatud ajutise halduri aruandes toodud ujuvmajade bilansilisest väärtusest. Kohus on rikkunud menetlusõiguse normi, kui ta leidis, et tuvastushagi hind määratakse asja bilansilise väärtuse järgi, mitte hüve väärtuse järgi. Kuna kaebajal ei olnud majanduslikel põhjustel võimalik tasuda maakohtu määratud tsiviilasja hinnalt riigilõivu summas 37 116,12 eurot, siis loobus kaebaja kahe ujuvmaja (Rootsis hagejale üle antud ujuvmajad) suhtes omandiõiguse tuvastamise nõudest. Seega on käesoleval juhul asjakohane tsiviilasja hinna määramine kahe pankrotihalduri valduses oleva ja valmis ehitamata ujuvmaja suhtes; 2) määratakse TsMS § 125 esimese lause kohaselt tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Hüve väärtus ja asja bilansiline väärtus on oma olemuselt erinevad mõisted. Asja bilansiline väärtus on raamatupidamislik väärtus, mis ei näita asja väärtust ega ole hüve, mida kaebaja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Ujuvmajade väärtust ja seega eeldatava hüve väärtust vähendab asjaolu, et ujuvmajad on valmis ehitamata ja asuvad Eestis. Seega ei ole ujuvmajade projektijärgne ehitusmaksumus ja kokkulepitud ostuhind see hüve, mis kaebaja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Pooleliolevate ujuvmajade väljanõudmisega ebaseaduslikust valdusest ei rikastu hageja bilansilise väärtuse võrra, vaid üksnes ujuvmajade tegeliku väärtuse võrra. Seetõttu on TsMS § 125 esimese lause õigeks kohaldamiseks kohtul vajalik hinnata, milline on tegelik hüve väärtus, mis hageja hagi rahuldamise korral on õigustatud saama; 3) on maakohus lähtunud ajutise halduri hinnangust, kes on märkinud, et nelja ujuvmaja bilansiline väärtus 2009 oli 19 358 036,64 krooni. Hageja on seisukohal, et seeläbi on määratud ebaõigesti hüve väärtus, mida hageja on õigustatud saama. Ajutine haldur ei ole aruandes eristanud, mis oli hagejale üleantud ja valmisehitatud ujuvmajade bilansiline väärtus ja palju sellest moodustas hagejale üleandmata ja pooleliolevate ujuvmajade
bilansiline väärtus. Ilmselgelt ei saa olla pooleliolevate ujuvmajade bilansiline väärtus sama, mis on valmisehitatud ujuvmajadel. Ujuvmajad on tänaseks seisnud viimistlemata ja konserveerimata kaks aastat sadamas, mistõttu ei saa nende väärtus olla võrdne bilansilise väärtusega 2009. aastal. Pankrotihaldur ei ole ujuvmajade bilansilist väärtust ümber hinnanud, kuigi raamatupidamise hea tava näeb seda ette. Kui materiaalse põhivara objekti kaetav väärtus võib olla langenud alla tema bilansilist väärtust, viiakse läbi vara väärtuse test ning hinnatakse vajadusel vara alla. Maakohus ei ole arvestanud sellega, et ujuvmajade hinna sees oli ka pankrotivõlgniku kohustus omal kulul transportida ujuvmajad Rootsi ja pooleliolevate ujuvmajade valmisehitamiseks peab hageja tegema kulutusi. Võrdluseks olgu siinkohal märgitud, et ainuüksi kahe L4 tüüpi ujuvmaja transport Eestist Rootsi maksis 2 737 503 SEK. Seetõttu palub hageja lähtuda tema poolt määratud tsiviilasja hinnast, mis oli nelja ujuvmaja peale kokku 10 miljonit krooni. Kuna tänaseks on jäänud vaidlus üksnes kahe poolelioleva ujuvmaja suhtes, siis on õiglane tsiviilasja hind maksimaalselt 5 miljonit krooni ehk 319 558,24 eurot; 4) on pankrotihaldur hageja teadmata esitanud kohtule hageja 12.01.2011 e-kirja, milles hageja on teinud pankrotihaldurile esimese ettepaneku asja lahendamiseks kompromissiga. Kompromissiettepaneku kohtule edastamine on hea usu põhimõtte vastane, millest kohus ei saa lähtuda tsiviilasja hinna määramisel. Kompromissis esitatud pakkumised ei ole võrdsustatavad asja tegeliku väärtusega. Pealegi ei olnud nimetatud kompromissettepanekus määratud ujuvmajade väärtust, vaid üksnes ujuvmajade müügi puhuks võimalik vahendustasu sõltuvalt müügihinnast. Lisaks juhib hageja kohtu tähelepanu sellele, et tema 27.06.2011 saadetud lõplikus kompromissipakkumises oli pooleliolevate ujuvmajade väärtuseks hinnatud minimaalselt 100 000 eurot, mistõttu on hageja arvates väga taunitav pankrotihalduri poolt õigete andmete esitamata jätmine; 5) on ülikõrge tsiviilasja hinna määramine ebaõiglane ka seetõttu, et kostja on pankrotis ja tema ainuke reaalne vara on tema enda hinnangul ujuvmajad, millele omandiõigus kuulub hoopis hagejale. Ujuvmajade sadamas seismise eest on iga kuu Miiduranna sadam arvestanud hagejale teadaolevalt 20 000 eurot sadamatasusid, mis on pankrotimenetluses massikohustused. Seega on selge, et hagi rahuldamise korral hageja menetluskulusid kostjalt ei saa ning ka hagi rahuldamisel ja menetluskulude väljamõistmisel jääb ebaõiglaselt kõrge riigilõiv sisuliselt hageja kanda.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammer vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele TsMS § 125, kuna hageja ei ole esitanud tuvastushagi, vara välistamise hagi hagihinna määramisel tuleb lähtuda TsMS § 126 lg-st 1; 2) esitas kostja kohtule 12.01.2011 e-kirjaga saadetud kompromissettepaneku, kuna sellest nähtub, et hageja ise hindas Miiduranna sadamas asuvaid ujuvmaju oluliselt väärtuslikemaks, kui hagis märgitud. Hageja esindaja pöördus 2011 algul telefoni teel korduvalt kostja poole sooviga saada pankrotivara müügiõigust ning kinnitas, et ühe ujuvmaja müügist on võimalik saada vähemalt 10 miljonit krooni; 3) oli poolte vahel sõlmitud lepingu järgi nelja ujuvmaja valmisehitamise hind kokku 13 miljonit Rootsi krooni (ilma käibemaksuta), s.o 1 453 911,03 eurot (29.12.2011 Euroopa Keskpanga kurss 8,94140). Järelikult oli kahe ujuvmaja valmisehitamise hind 726 955,51 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades asjaolu, et hageja on kasumit taotlev äriühing ning tellis
OÜ-lt Pakri Invest (pankrotis) ujuvmajade ehitamise nende edasimüügiks Rootsis, siis ei saa OÜ-ga Pakri Invest (pankrotis) sõlmitud lepingus kokkulepitud hind ning bilansis kajastatud ujuvmajade ehitamise hind olla väiksem, kui nende tegelik turuväärtus. Tegelikult lisandus poolte vahel kokkulepitud hinnale veel tasu hageja poolt tellitud täiendavate tööde eest; 4) on OÜ Pakri Invest (pankrotis) 06.10.2009 bilansi järgi võlgnikul lõpetamata toodang summas 19 358 036,64 krooni (1 237 204,03 eurot). Selle all on kajastatud kokku nelja ujuvmaja ehitamise kulud. Kaks ujuvmaja asuvad Rootsis ja kaks ujuvamaja Miidurannas. Rootsis asuvad ujuvmajad ehitati OÜ Pakri Invest (pankrotis) poolt valmis ja anti üle vastavalt lepingule. Miiduranna sadamas asuvad ujuvmajad on samuti faktiliselt valmisehitatud, kuid jäänud hagejale üle andmata võla tõttu ehitustööde eest. Kuna majad olid ühesugused, siis on kahe ujuvmaja valmisehitamise kulud poole võrra väiksemad. Hageja väited transpordikulude kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna kohtu poolt määratud hagihind on nagunii väiksem, kui lepingus kokkulepitud ujuvmajade hind, ning bilansis kajastatud „lõpetamata toodang“ ei sisalda transpordikulu; 5) ei nõustu kostja hageja väidetega ujuvmajade kahjustuste/puuduste kohta. Ebaõige on väide, et ujuvmajad on seisnud viimistlemata ning konserveerimata sadamas. Vaatamata jää- ja lumerohketele talvedele ei ole Miiduranna sadamas asuvad ujuvmajad saanud selle tõttu kahjustada. Kindlasti ei ole kõnealusel juhul põhjust rääkida ujuvmajade olulisest kahjustamisest. Igasugu mõistlikke asjaolusid arvestades ei saa Miidurannas asuvate ujuvmajade väärtus nii palju langeda, nagu hageja märgib.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
28.novembri 2011 määrus muutmata. Tartu Maakohtu 28. novembri 2011 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks.
7.Ebaõige on määruskaebuses esitatud seisukoht, et antud juhul on tegemist tuvastushagiga ning seetõttu kuulub kohaldamisele TsMS § 125 esimene lause, mille kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Hageja on esitanud hagi kostja vastu omandiõiguse tunnustamiseks, vara pankrotivarast välistamiseks ja asjade väljanõudmiseks kostja valdusest. Tegemist on isiku valdusest asja väljanõudmise ja kuuluvuse üle toimuva vaidlusega, mille puhul TsMS § 126 lg 1 järgi määratakse hagihind asja väärtusega. Seega ei ole asjakohased määruskaebuse esitaja poolt esitatud põhjendused seoses sellega, et hagihind oleks tulnud määrata hüve väärtuse järgi, mitte asja bilansilise väärtuse järgi.
8.Samuti ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja taotlus ringkonnakohtule määrata tsiviilasja hind kahe pankrotihalduri valduses oleva ja valmis ehitamata ujuvmaja suhtes põhjusel, et ta loobus kahe ujuvmaja (Rootsis hagejale üle antud ujuvmajad) osas omandiõiguse tuvastamise nõudest. Antud juhul on määruskaebus esitatud Tartu Maakohtu 28. novembri 2011 määruse peale, millega määrati hagihind lähtudes hageja nõudest, milleks oli nelja ujuvmaja välistamine pankrotivarast. Ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust, s.o antud juhul kontrollib ringkonnakohus seda, kas maakohus määras õigesti hagihinna lähtuvalt hageja nõudest (nelja ujuvmaja pankrotivarast välistamine). Ringkonnakohus ei määra antud menetluse staadiumis hagihinda hagis, mis on Tartu Maakohtu poolt menetlusse võetud
20.detsembril 2011 ning milles on hageja nõudeks kahe ujuvmaja välistamine pankrotivarast ja nende välja nõudmine. Määruskaebuse esitaja peaks eelkõige taotlema maakohtult menetlusse võetud tsiviilasjas hagihinna määramist, kui ta leiab, et hagihind ei ole õige, ning alles seejärel, kui ta ei nõustu maakohtuga, on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus maakohtu vastava määruse peale.
9.Vastavalt TsMS § 136 lg-le 1 võib kohus määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Vaidlustatud määruses on maakohus leidnud, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele ning määranud ise hagihinna. Maakohus on õigesti võtnud aluseks hagihinna määramisel ujuvmajade eest OÜ-le Pakri Invest (pankrotis) lepingu järgi maksmisele kuulunud hinna, kostja seisukoha hinna osas, hageja esindaja 12.01.2011 e-kirja ja OÜ Pakri Invest (pankrotis) bilansis toodu. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruses märgitud maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.
10.Nähtuvalt asja materjalidest jättis Tartu Maakohus 15. detsembri 2011 määrusega menetlusse võtmata Marinstaden AB nõude OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotihalduri Anne Tammeri vastu tunnustada omandiõigust OÜ Pakri Invest (pankrotis) ja Marinstaden AB vahel 31.05.2007 sõlmitud lepingu esemeks olevatele ujuvmajadele L4:2 ja L4:4, ning nõude välistada OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotivarast OÜ Pakri Invest ja Marinstaden AB vahel 31.05.2007 sõlmitud lepingu esemeks olevad ujuvmajad L4:2 ja L4:4. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja loobus kahe hagejale Rootsis üle antud ujuvmaja (L4:2 ja L4:4) suhtes omandiõiguse tunnustamise avaldusest ning esitas hagiavalduses toodud nõuded vaid kahe ujuvmaja (L4:1 ja L4:3) suhtes, siis on Tartu Maakohtu 28. novembri 2011 määrus hagihinna määramise osas ning selle peale esitatud määruskaebus muutunud sisutuks.
11.Vastavalt TsMS § 136 lg-le 5 ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.