2-10-49597/52 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Marinstaden AB (hageja) ja OÜ Pakri Invest (pankrotis) (pankrotivõlgnik) sõlmisid 31.05.2007 töövõtulepingu nelja L4 tüüpi ujuvmaja (L4:1, L4:2, L4:3 ja L4:4) ehitamiseks 13 000 000 rootsi krooni eest. 05.12.2007 sõlmisid pooled töövõtulepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt läheb ujuvmajade omandiõigus hagejale üle juhul, kui ta on tasunud pankrotivõlgnikule pool (50%) ujuvmajade maksumusest. Pool kokkulepitud nelja ujuvmaja hinnast moodustab 6 500 000 rootsi krooni. Hageja on tasunud temale esitatud arvete alusel pankrotivõlgnikule 10 805 570 rootsi krooni. Seega on poolte vahel sõlmitud kokkuleppe järgi omandiõigus neljale ujuvmajale hagejale üle läinud, mistõttu on OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammer (kostja) arvanud ebaõigesti hageja omandis olevad ujuvmajad pankrotivarasse. Kuna hagejale on kaks L4 tüüpi ujuvmaja (L4:2 ja L4:4) üle antud, siis esitab hageja kostja vastu vara välistamise hagi kahe L4 tüüpi ujuvmaja (L4:1 ja L4:3) suhtes. Hageja palub hagi rahuldada, tunnustada tema omandiõigust L4:1 ja L4:3 ujuvmajale, välistada nimetatud ujuvmajad pankrotivarast ja nõuda need pankrotivarast hageja valdusse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja lisas avaldusele 06.10.2009 väljatrüki pankrotiteatest, koopia ajutise halduri 22.09.2009 aruandest tsiviilasjas nr 2-09-20689, koopia 31.05.2007 lepingust koos tõlkega inglise ja eesti keelde, koopia 05.12.2007 kokkuleppest koos tõlkega inglise ja eesti keelde, koopiad perioodil 12.10.2007 kuni 18.09.2008 esitatud arvetest koos nimekirjaga, koopiad väljavõtetest arvete tasumise kohta ja koopia 12.12.2009 avaldusest vara välistamiseks pankrotivarast (I kd tl 187242). Kostja vastus hagile Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt ei tunnusta kostja hageja omandiõigust kahele vaidlusalusele ujuvmajale. Hageja väitel sõlmis ta pankrotivõlgnikuga 05.12.2007 töövõtulepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt läheb ujuvmajade omandiõigus hagejale üle juhul, kui ta on tasunud pankrotivõlgnikule pool (50%) ujuvmajade maksumusest. Kostja hinnangul ei ole hageja 05.12.2007 töövõtulepingu muutmise kokkuleppe sõlmimist usaldusväärselt tõendanud, kuivõrd esitamata on kokkuleppe algdokument. Kui kohus leiab, et kokkulepe on sõlmitud, siis on kostja seisukohal, et ujuvmajade omandiõigus ei ole hagejale ikkagi üle läinud, sest tegemist ei ole asjaõigusliku kokkuleppega, samuti ei ole hagejale üle antud ujuvmajade valdust. Pooled ei ole leppinud kokku ka kaudse valduse (väljanõudeõiguse) andmises hagejale. Lisaks eeltoodule ei nõustu kostja hageja väitega selles, et tasutud on üle poole ujuvmajade hinnast. Seoses ujuvmajade ehitamise ja täiendavate tööde tegemisega on pankrotivõlgnik esitanud hagejale arveid, mida hageja ei ole enda arvestuses märkinud ja mis on tasumata. Võlgnevuse tõttu on pankrotivõlgnik õigustatud keelduma kahe ujuvmaja üleandmisest hagejale. Pankrotivõlgnikul 2(7)

on õigus keelduda vara väljaandmisest ka vastunõude olemasolu tõttu. Pankrotivõlgnikul on hageja vastu nõue summas 286 242,49 eurot, millest põhivõlg on 144 169,66 eurot (18.08.2005 ja 31.05.2007 töövõtulepingujärgne tasu), täiendavad kulutused seoses ehitusprojekti kontrollimise ning üüriga kokku 96 576,99 eurot ja 31.12.2011 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 45 495,84 eurot. Kostja märgib, et tal ei ole võimalik ujuvmaju hagejale üle anda veel seetõttu, et laevade remondi ellingu üürileandja OÜ Miiduranna Tehnopark teostab ujuvmajade suhtes pandiõigust, kuivõrd pankrotivõlgnik ei ole tasunud üüri. 23.10.2012 kohtuistung Hageja lepinguliste esindajate selgituse kohaselt sisaldub 05.12.2007 kokkuleppes nõuetekohane asjaõiguslik kokkulepe omandi üleandmise kohta. Kuivõrd nelja ujuvmaja hinnast on tasutud üle poole, siis on omandiõigus ka pankrotihalduri valduses olevale kahele ujuvmajale üle läinud hagejale ilma valduse faktilise üleandmiseta. Pankrotivõlgnik on tsiviilasjas nr 2-08-58514 kinnitanud vaidlusaluse kokkuleppe olemasolu ja tunnistanud hageja omandiõigust ujuvmajadele. Hageja nõuab omandiõiguse tunnustamist kahe hagejale teadaolevalt Miiduranna sadamas asuva ujuvmaja L4:1 ja L4:3 suhtes ning nende väljanõudmist pankrotivarast hageja valdusse. Hageja hinnangul ei ole asjakohased kostja poolt hageja vastu esitatud rahalised nõuded, mis on esitatud ka tsiviilasjas nr 2-10-16700. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud pankrotihalduri kanda. Kostja seletuse kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et 05.12.2007 kokkuleppe sõlmimine ei ole tõendatud, kuna hageja ei ole esitanud selle algdokumenti. Kostja hinnangul ei piisa teises tsiviilasjas esitatud dokumentidest ega pankrotivõlgniku väidetest, mis olid ilmselt valitud tema soovist saada vara arestist vabaks tsiviilasjas nr 2-08-58514. Kui kohus leiab, et kokkulepe on sõlmitud, siis ei ole ujuvmajade omandiõigus hagejale üle läinud, sest tasutud ei ole üle poole ujuvmajade hinnast, samuti ei ole tegemist asjaõigusliku kokkuleppega ja valdust pole üle antud, lisaks ei ole toimunud ujuvmajade väljanõudeõiguse loovutamist hagejale. Isegi kui kohus tuvastab hageja omandiõiguse, siis on kostjal õigus hagejale kuuluvaid ujuvmajasid kinni pidada, kuna pankrotivõlgnikul on hageja vastu rahaline nõue. Seega oleks ujuvmajade valduse väljaandmise nõude rahuldamine võimalik vaid tingimuslikult. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

5.AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi teise lõike järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Vindikatsioonihagi esitamise eelduseks on seega, et omandiõigus on hagejal olemas, kuid kostja seda ei tunnusta. Hageja leiab, et omandiõigus ujuvmajadele on temale üle läinud tulenevalt 05.12.2007 töövõtulepingu muutmise kokkuleppes ette nähtud kohustuse täitmisest. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole vaidlusaluse kokkuleppe sõlmimist usaldusväärselt tõendanud, kuivõrd esitamata on kokkuleppe algdokument. Hageja on koos hagiga esitanud kohtule koopia 05.12.2007 kokkuleppest, mis on 31.05.2007 hankeprotokolli lisa, koos tõlkega inglise ja eesti keelde (I kd tl 210-212). Samuti on hageja 13.11.2012 esitanud kohtule põhistuse, miks algdokumenti ei saa esitada (II kd tl 41-42, lisad põhistusele II kd tl 43-85). TsMS § 273 lg 5 kohaselt kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Kohus märgib, et lähtudes hageja esitatud põhistusest ei ole kohtul alust kahelda vaidlusaluse dokumendi olemasolus ega koopia vastavuses selle originaalile. Kohtu hinnangul ei saa kord jaatada ja kord eitada sama dokumendi olemasolu ainuüksi valitud õiguslikku positsiooni arvestades. Üldjuhul ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ja tõendeid hindab kohus nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt igas konkreetses asjas (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2). Kuivõrd kohus on seisukohal, et hageja ja pankrotivõlgnik sõlmisid 05.12.2007 töövõtulepingu muutmise kokkuleppe, siis tuleb kohtul hinnata, kas selles sisaldub kokkulepe omandi ülemineku kohta ning kas hageja esitatud väide omandiõiguse üleminekus 05.12.2007 kokkuleppe järgi on tõendatud või mitte. 05.12.2007 hankeprotokolli lisast (I kd tl 210-212) nähtub, et Rootsi seaduste ja AB 04 tavapäraste standardnõuete järgimine ei ole võimalik, sest AB 04 on kohaldatav töövõttudele teiste kinnisasjadel, aga käesolev töövõtt puudutab merel asuvate elamute ehitamist ja sisustamist. Tellija omandiõiguse järk-järguline üleminek töövõtuobjektile AB 04 kohaselt ei saa käesoleva töövõtulepingu puhul kehtida. Pooled on seetõttu pärast protokolli allkirjastamist kokku leppinud, et poolte vahel reguleeritakse töövõtuobjekti omandiõiguse küsimusi alljärgnevalt: töövõtu kulgemist peab vastavalt kokkuleppele pidevalt kontrollima. Pärast iga heakskiidu saanud ülevaatust makstakse välja osa töövõtutasust – 13 miljonist kroonist ilma käibemaksuta; kui töövõtt on jõudnud niikaugele, et Marinstaden AB on 50% kokkulepitud töövõtutasust Pakri Invest OÜ-le ära maksnud, läheb töövõtuobjekti Marinvillan L4 omandiõigus Pakri Invest OÜ-lt üle Marinstaden AB-le. Poolte arvates täidab selline kokkulepe omandiõiguse ülemineku reguleerimise eesmärki nii, nagu on sätestatud eeskirjas AB 04. Kohtu arvates sisaldub 05.12.2007 hankeprotokolli lisas asjaõiguslik kokkulepe omandi ülemineku kohta. Selle kohaselt on pooled kokkuleppinud, et ujuvmajade omandiõigus läheb hagejale üle juhul, kui ta on tasunud pankrotivõlgnikule pool (50%) ujuvmajade maksumusest, kusjuures eelnevalt kontrollitakse töövõtu kulgemist ehk tasumisele eelneb ujuvmajade etapiviisilise ehitamise ja valmimise kontroll ning tehtud tööde heakskiit. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nelja ujuvmaja maksumus on 13 000 000 rootsi krooni ilma käibemaksuta. Hageja väitel on tema tasunud pankrotivõlgnikule ujuvmajade eest 10 805 570 rootsi krooni, mis on üle poole kokkulepitud tasust. Oma väite kinnitamiseks on hageja esitanud kohtule arvete koondtabeli (I kd tl 213), pankrotivõlgniku poolt hagejale esitatud 4(7)

temal õigus keelduda ujuvmajade väljaandmisest vastunõude summas 297 776,06 eurot olemasolu tõttu. Kostja märgib, et pooltel on suured erimeelsused hageja võla ning kostja vastunõude üle ja seetõttu ei ole menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt otstarbekas hakata tõendama kostja vastunõuet (ega hageja võlga) ning sellest tulenevat ujuvmajade väljaandmisest keeldumise õigust, kuniks pole selge, kas hageja on üldse vaidlusaluste ujuvmajade omanik. VÕS § 110 lg 1 lubab võlgnikul oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Nimetatud sätte rakendamiseks tuleb hinnata, kas on täidetud VÕS § 110 kohaldamise eeldused ning kui on, siis kohaldada VÕS § 110 lg-t 5. Kohus märgib, et isegi VÕS § 110 lg-s 1 sätestatud eelduste olemasolu korral ei oleks antud juhul põhjendatud ujuvmajade väljaandmise nõude rahuldamine tingimuslikult. Kuigi VÕS §s 110 ei sisaldu VÕS § 111 lg 3 sarnast piirangut, tuleneb üldisest hea usu põhimõttest (VÕS § 6 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138), et oma kohustuse täitmisest ei või keelduda juhul, kui teine lepingupool on oma kohustused täitnud suuremas osas või oluliste puudusteta. Kohus on seisukohal, et kostjal ei ole ujuvmajade väljaandmisest keeldumise õigust. Kostja on kohtumenetluses korduvalt kinnitanud, et Miiduranna sadamas asuvad ujuvmajad L4:1 ja L4:3 on faktiliselt valmis. Kohus tuvastas kohtu põhjenduste p-s 5, et hageja on tasunud pankrotivõlgnikule 83% kokkulepitud töövõtutasust. Seega on töövõtulepingu pooled oma lepingulised põhikohustused suuremas osas täitnud ning seetõttu on ujuvmajade väljaandmisest keeldumine kui õiguskaitsevahend ebaproportsionaalne võrreldes rikkumise raskusega (kokkulepitud töövõtutasust on maksmata 17%). Kohus arvestab siinjuures veel asjaolu, et tegemist on vara välistamise nõudega pankrotimenetluses ning et pankrotivõlgniku ja OÜ Miiduranna Tehnopark vahel 10.09.2007 sõlmitud rendilepingust (II kd tl 184-185) tulenevad käesoleval ajal kohustused hagejale (Tartu Maakohus on 28.12.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-14710 tunnustanud 10.09.2007 rendilepingust tulenevat rendileandja pandiõigust kahele vaidlusalusele ujuvmajale). Lisaks vajab märkimist, et Tartu Maakohtu menetluses on Marinstaden AB hagi OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammeri vastu nõude tunnustamiseks OÜ Pakri Invest (pankrotis) pankrotimenetluses summas 22 295 397,91 eesti krooni ehk 1 424 935,64 eurot (tsiviilasi nr 2-10-16700, hagiavalduse terviktekst II kd tl 157-168), kus pankrotivõlgnik on esitanud hageja vastu vastuhagi 286 242,49 euro väljamõistmiseks. Sisuliselt on vastuhagis tegemist antud kohtumenetluses esitatud vastunõudega (31.12.2011 seisuga on vastunõude suurus 286 242,49 eurot ja 31.12.2012 seisuga 297 776,06 eurot). Kohtu arvates ei oleks õiguslikult põhjendatud otsuse tegemine ka VÕS § 110 kohaldamise eelduste täitmisel VÕS § 110 lg 5 järgi, so kostja kohustamine ujuvamajade valdust üle andma üksnes juhul, kui hageja on oma kohustuse kostja suhtes täitnud, kuna selliselt oleks sisuliselt lahendatud vastuhagi tsiviilasjas nr 2-10-16700, samas kui lahendamata on põhihagi ja teoreetiliselt ei ole välistatud nõuete tasaarvestamine (vastunõuet ei pruugi olla). Kuivõrd kohus on seisukohal, et kostjal ei ole õigust keelduda ujuvamajade väljaandmisest hea usu põhimõttest tulenevalt, tuleb kostja taotlus vaheotsuse või osaotsuse tegemiseks hageja omandiõiguse kindlaks tegemiseks jätta rahuldamata.