Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused AS Elisa Mobiilsideteenused sõlmis kostjaga 06.08.2007 liitumislepingu nr 1624233 ja 19.10.2007 liitumislepingu nr 1635909, mille alusel AS Elisa Mobiilsideteenused kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ning kostja kohustus tasuma saadud teenuste ja/või kaupade (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 30.09.2010 nõude põhisummas 89,22 eurot kostja vastu OÜ-le Julianus Inkasso koos õigusega nõude kõrvalnõudeid. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgmised summad: põhivõlgnevus 89,22 eurot ja viivised 89,17 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tähtajast 18.04.2008 ning viivis perioodi 18.04.2008-27.03.2012 eest on kokku 192,58 eurot. Tegutsedes heas usus, on hageja vähendanud viivise nõuet põhivõla summani ning palub kostjalt välja mõista viivised summas 89,17 eurot. Eeltoodu alusel palub hageja välja mõista kostjalt enda kasuks põhivõlgnevuse 89,22 eurot ja viivise summas 89,17 eurot, kokku 178,39 eurot. Kostja vastuväited Kostja on e-kirjaga kohtule teatanud 12.03.2013, et ta on töötu ning omab juhuslikku sissetulekut oma hobi arvelt (joonistamine). Kostja leibkonnas on tema vabaabielu naine ja kaks lasteaiaeelset last. Pere sissetuleku allikaks on vaid sotsiaaltoetused. Kostja palub arvestada tema rasket majanduslikku olukorda ning lubada tal maksta AS-ile Elisa tasumata jäetud põhivõla summa 89 eurot kahes osas, ilma Julianus Inkasso OÜ poolt lisatud tasudeta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus lahendab hageja nõuet tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud kohtule AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja vahel 06.08.2007 sõlmitud liitumislepingu nr 1624233 ja 19.10.2007 liitumislepingu nr 1635909 rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on arvete mittetasumisega jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata ning rikkunud lepingust tulenevat kohustust tasuda ostetud teenuse eest. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Võlgnetava summa suurust kostja vaidlustanud ei ole, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 89,22 eurot põhivõla katteks. VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on jätnud oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma ning asjaolu, et kostjal on raske majanduslik olukord, ei ole aluseks

viivise tasumisest vabastamiseks. Kostja viiviste vähendamist taotlenud ei ole. Kostja on olnud põhivõla tasumisega viivituses alates 18.04.2008 ning viivise väljamõistmine põhivõla ulatuses on proportsionaalne. TsMS § 445 lg 1 annab kohtule õiguse otsuses poole taotlusel määrata kindlaks täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja on oma kirjalikus vastuses märkinud, et soovib tasuda põhivõla osamaksetena. Kohus leiab, et kostja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 111,84 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot) ja õigusabikulud 95,87 eurot. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ning kohus loeb hageja tasutud riigilõivu põhjendatud kuluks. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 35 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku seega 146,84 eurot (riigilõiv 111,84 eurot + õigusabikulu 35 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.