Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Edasikaebe kord Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 sätestatust ja poolte kokkuleppest on pooled kompromissi kinnitava ja kohtumenetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest loobunud, mistõttu käesolev määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. Kohtumäärus saata jõustumisel riigilõivu osaliseks tagastamiseks täitmisele Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 05.12.2012 esitas Jeld-Wen Eesti AS Viru Maakohtusse hagi A N` vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja TLS § 109 lg 4 alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses hüvitise nõudes.

Menetluse käik 06.12.2012 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ja väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks. 31.12.2012 esitatud vastuses (koostatud 28.12.2012) kostja hagi ei tunnistanud, esitades samas vastuses oma nõuded tööandja vastu.

04.01.2013 jättis maakohus kostja avalduse käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et juhul, kui kostja soovib esitada hageja vastu omapoolseid nõudeid, tuleb esitada vastuhagiavaldus ning tasuda ettenähtud ulatuses riigilõivu. Kostja täpsustas oma avaldust kahel korral, märkides 21.01.2013 avalduses, et tegemist on „kirjaliku vastuse ning vastuhagi avaldusega Jeld-Wen Eesti AS-i vastu”. Vastuhagiavalduses esitatud nõueteks on: 1) jätta AS Jeld-Wen Eesti AS hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ja tunnistada tööleping nr 4103 Jeld-Wen Eesti AS-ga lõpetatuks TLS § 91 lg 1, lg 2 p 1 ja 3 alusel 05.11.2012; 2) jätta rahuldamata Jeld-Wen Eesti AS` nõue kahe kuu ulatuses hüvitise väljamõistmiseks; 3) jätta menetluskulud hageja kanda; 4) välja mõista Jeld-Wen Eesti AS`lt saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu; 5) välja mõista Jeld-Wen Eesti AS`ilt TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis kolmekordse keskmise töötasu ulatuses; 6) välja mõista Jeld-Wen AS`ilt perioodil 06.11.2012 kuni 06.12.2012 A N töötuna viibitud aja eest töötasu 50% ulatuses keskmisest töötasust, mida ta oleks saanud töötuna arvele võetuna Töötukassast, ning isiklike töörõivaste ja talvejalanõude kasutamise eest kompensatsioon (90 eurot). 31.01.2013 võttis kohus Andes Niin` esitatud vastuhagi menetlusse ja väljastas selle tutvumiseks ning vastuse esitamiseks hagejale - Jeld-Wen Eesti AS`ile. Jeld-Wen Eesti AS oma kirjalikus arvamuses töötaja vastuhagis esitatud nõuetega ei nõustunud. 02.04.2013 eelistungil määras kohus asja läbivaatamiseks kohtuistungil 24.05.2013. Samal eelistungil selgitas kohus pooltele TsMS § 230 tulenevat kohustust tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited, samuti selgitas, et esitatavad tõendid peavad olema asjakohased. Kohus andis kostjale ka võimaluse leida endale õigusteadmistega esindaja, samuti määras pooltele tõendite esitamise tähtajaks 26.04.2013. 13.04.2013 teatas kostja A N kohtule, et tema lepinguliseks esindajaks on jurist Inge Veso. 26.04.2013 laekus kostja esindajalt avaldus nõuete sõnastuse osalisest muutmisest (vastuhagiavalduse p-d 1 ja 6) ja taotlus tõendite vastuvõtmiseks ja kogumiseks. Kostja esitatud muudetud sõnastusega nõudeks jäi punktis 1: Jätta hageja Jeld-Wen Eesti AS hagi A N` vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes rahuldamata ning lugeda tööleping erakorraliselt üles öelduks 05.11.2012 tööandjast tulenenud mõjuval põhjusel; ja punktis 6: Välja mõista Jeld-Wen AS`ilt perioodil 06.11.2012 kuni 06.12.2012 töötuna viibitud aja eest kahjuhüvitisena 50% keskmisest töötasust, mida A N töötuna arvelevõetuna oleks saanud Töötukassast, ning isiklike töörõivaste ja talvejalanõude kasutamise eest kahjuhüvitis 90 eurot või muus kohtu poolt õiglaseks ja mõistlikuks peetavas summas. Hageja esitas 15.05.2013 vastavalt kostja taotlusele tõenditena kohtule järgmised dokumendid: isikukaitsevahendite arvestusdokumendi, tööriiete administreerimise juhendi, töölepingu lisad. Kostja nõuete sõnastuse muutmisele hageja vastuväiteid ei esitanud. 24.05.2013 kohtuistungil jõudsid pooled läbirääkimiste käigus vaidluse lahendamise osas kompromissile, mille esitasid samal istungil kirjalikult vormistatud kompromisslepinguna kohtule kinnitamiseks. Vastavalt kompromissile, ei käsitleta kumbagi poolt protsessi kaotanud poolena. Hageja (Jeld-Wen Eesti AS) loobub kõigist nõuetest kostja vastu ning kostja (A N) loobub kõigist oma nõuetest Jeld-Wen Eesti AS vastu. Õigusrahu huvides tasub kostja (A N) hagejale 50 eurot. Pooled kinnitavad, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. Vastuhagilt tasutud riigilõivust (60 eurot) palub kostja kompromissi sõlmimisega menetluse lõpetamisel talle 1⁄2 tagastada.

Õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid ning poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus

kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 578 lg 1 kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavad õiguslikud tagajärjed on kohtuistungil pooltele selgitatud. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Kohtukulude jaotus TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastuhagi esitanud A N` taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks kuulub rahuldamisele, sest TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastuhagi esitamisel on A N tasunud maksekorralduse nr 133 alusel 19.01.2013 riigilõivu summas 60 eurot. Seega, TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub käesolevas asjas tagastamisele (60 : 2) = 30 eurot, milline summa kuulub vastavalt taotlusele ülekandmisele A N` arvelduskontole. TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib kohus hagimenetluses määruskaebuse esitamise tähtaega poolte kokkuleppel lühendada, samuti võivad pooled määruskaebuse esitamise õigusest loobuda. Kohus leiab, et vastavalt poolte kokkuleppele määruskaebuse esitamise õigusest loobumises ja selles osas ka õiguslike tagajärgede selgitamisele, võib käesolevas asjas määruse jõustada selle kättesaamisel. Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 27. mail 2013. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.