Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. mai 2013 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-11945
Tsiviilasi
OÜ Polven Foods hagi OÜ Tallerbalt vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 2362,84 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 6. novembri 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Tallerbalt apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Tallerbalt (RK: 10798163); lepinguline esindaja Andres Kuusk Vastustaja (hageja): OÜ Polven Foods (RK: 11481468); esindaja advokaat Margus Kiir
esindajad
Jätta Viru Maakohtu 6. novembri 2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Tagastada OÜ-le Tallerbalt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid: OÜ Polven Foods 5. mai 2010 kiri nr PF 01-7/20-2010/4 ja AS Eesti Post 30. aprilli 2010 kiri nr 7.1-5/1071
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Tallerbalt kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses
ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.OÜ Polven Foods (hageja) esitas hagi OÜ Tallerbalt (kostja) vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse 2362,84 eurot ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 1. juunil 2010 äriruumide üürilepingu nr 6. Lepingu alusel anti üürnikule tasu eest kasutamiseks Maleva 25C Kohtla-Järve linnas asuvad äriruumid pinnaga 73,83 m2, üürisummaga 353,89 eurot kalendrikuus. Hageja ütles lepingu üüritasu maksmata jätmise tõttu 15. detsembril 2011 erakorraliselt üles alates 1. jaanuarist 2012. Hagejale tagastati äriruumid vastavalt ülesütlemisavalduses esitatud nõudele, kuid kostja esindajad ise ruume üle andma ei ilmunud ning hagejale edastati kolmandate isikute vahendusel ruumide võtmed. Kostja võlgnevus hageja ees moodustub perioodil juuli kuni detsember (kaasa arvatud) tasumata maksetest üüri ja kõrvalkulude eest (elektri-, vee- ja soojusenergia tarbimine). Kostjale on võlgnevusest järjepidevalt teatatud ja hoiatusi edastatud. Võlgnevuse arvestus on järgmine: Arve nr 1106008 (juuni 2011): kõrvalkulud 11,73 eurot, üüritasu 353.89 eurot, kokku 365,62 eurot. Kostja poolt tasutud 442,87 eurot. Seega enamtasutud 77,25 eurot. Arve nr 1107021 (juuli 2011): kõrvalkulud 14,35 eurot, üüritasu 353,89 eurot, kokku 368,24 eurot. Kostja võlgnevus arve alusel (kostja enamtasutu osaline tasaarvestus 368,24 eurot – 77,25 eurot = 290,99 eurot) 290,99 eurot. Arve nr 1108031 (august 2011): kõrvalkulud 15 eurot, üüritasu 353,89 eurot, kokku 368,89 eurot. Kostja võlgnevus 368,89 eurot. Arve nr 1109040 (september 2011): kõrvalkulud 15,62 eurot, üüritasu 353.89 eurot, kokku 369,51 eurot. Kostja võlgnevus 369,51 eurot. Arve nr 1110053 (oktoober 2011): kõrvalkulud 73 eurot, üüritasu 353.89 eurot, kokku 426,89 eurot. Kostja võlgnevus 426,89 eurot. Arve nr 1111068 (november 2011): kõrvalkulud 91,97 eurot, üüritasu 353.89 eurot, kokku 445,77 eurot. Kostja võlgnevus 445,77 eurot. Arve nr 1112074 (detsember 2011): kõrvalkulud 106,90 eurot, üüritasu 353.89 eurot, kokku 460,79 eurot. Kostja võlgnevus 460,79 eurot. Kokku kostja põhivõlgnevus on 290,99 eurot + 368,89 eurot + 369,51 eurot + 426,89 eurot + 445,77 eurot + 460,79 eurot = 2362,84 eurot. Lepingu punktis 3.6 on pooled kokku leppinud tasumisele kuuluva viivise määras 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Hageja poolt esitatud viimane tasunõue muutus sissenõutavaks alates 10. jaanuar 2012 (hageja esitatava viivise arvestuse algustähtpäev). Võlgnevuselt 2362,84 eurot kuulub tasumisele viivis 3, 54 eurot kalendripäevas. Seisuga 21. mai 2012 on kostja võlgnevuse tasumisega viivituses 132 päeva ja tasumisele kuulub viivis 3,54 eurot päevas x 132 päeva = 467,28 eurot
teostada kosmeetilist remonti ja paigaldada täiendavaid turvaelemente. Kostja teavitas hagejat oma soovist kosmeetilise remondi ja täiendavate turvaelementide paigaldamiseks. 17. juuni 2010 kirjaga esitas hageja korralduse, milles lubas teostada remonti ja paigaldada turvaelemente üksnes pärast hageja sellekohase kirjaliku nõusoleku saamist. Hageja nõudis projekti koostamist ühes arhitektuurilise kirjeldusega ning hoiatas kostjat, et nõuete mittetäitmisel on hageja sunnitud üürilepingu katkestama. Selle tagajärjel ei saanud kostja üüritud ruume kasutada alates juunist 2010 kuni detsembrini 2010, s.o kuue kuu jooksul. Kauplemispinna kasutamise takistused ilmnesid pärast üürilepingu sõlmimist ja ruumide üleandmist ning välistasid üüritud asja sihtotstarbelise kasutamise. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 4. oktoobri 2010 kirjast tuleneb, et hageja nõue on ebaseaduslik ja remonttööd ei vaja hageja poolt nõutud kooskõlastusi.
üürilepingu ja kinnitas ruumide üleandmiseaktis ruumide sobivust sihtotstarbeliseks kasutuseks. Juhul, kui ka varasema lepingu alusel kasutusel olnud ruumides oli vaja röövimise tagajärjel tekkinud kahjustusi kõrvaldada, siis oli kostjal 1. juuni 2010 sõlmitud lepingu p-i 5.5 järgi kohustus võtta tarvitusele abinõud edasise kahju ärahoidmiseks või tagajärgede likvideerimiseks. Hageja esindaja kinnitas, et 17. juuni 2010 kiri kostjale oli tingitud sellest, et hagejale ei olnud selge, millist remonti, milliseid parendusi või turvameetmeid kostja soovib paigaldada. Kui üürnik esitab viis päeva pärast üüritud ruumide üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist, kus kinnitas, et ruumid sobivad nende sihtotstarbeliseks kasutamiseks, üürileandjale suulise taotluse mingisuguse remondi, parenduse või täiendavate turvameetmete paigaldamiseks, võis hagejale jääda mulje, et kostja üürnikuna soovib teha remonti või parendusi, mis tuli vastavalt lepingu p-dele 5.10 ja 5.11 kooskõlastada üürileandjaga. Sel juhul tuleb lugeda põhjendatuks vastava projekti ja selle seletuskirja nõudmine kostjalt. Seda hageja väidet kinnitab ka hageja seadusliku esindaja 26. novembri 2010 kiri peale seda, kui ta oli saanud kostjalt Kohtla-Järve Linnavalitsuse 4. oktoobri 2010 kirja koos lisadega, paludes kostjalt üksnes kirjalikku selgitust kostja poolt soovitavate tööde kohta ja tööeskiisi ning nõustus remonttöödega. Kohus leidis, et iseenesest oleks üüri ettemakse võimalik, kui kostja oleks oma arvetele, millega ta üüri tasus, vastava selgituse (näit üür juuli 2011 eest) lisanud. Selliseid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Kohus ei pidanud usaldusväärseks 18. juuni 2010 kirja, sest hageja esindaja seletuste kohaselt ei ole hageja sellist kirja kunagi saanud, kohtule on esitatud üksnes võimaliku kirja tõlge, mis on allkirjastatud kostja lepingulise esindaja poolt. Antud juhul ei saa kostja poolt märgitud perioodil teostatud üürimakseid lugeda hagis nõutava üürivõlgnevuse perioodi ettemakseks, sest kostja ei ole tõendanud oma väidet, et tegemist oli ettemaksuga. Kuna kostja hagis esitatud viivisearvestust ei vaidlustanud, tuleb hageja viivisenõue rahuldada.
kirjaliku nõusoleku saamist. Veelgi enam, hageja nõudis sanitaarremondi teostamiseks ja turvavõrede paigaldamiseks projekti koostamist ühes arhitektuurilise kirjeldusega. Samas kirjas teavitas hageja kostjat, et nõuete mittetäitmisel on nad sunnitud katkestama pooltevahelised üürisuhted. Sellise käitumisega lõi hageja (üürileandja) VÕS §-s 278 kirjeldatud olukorra, kus üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal olukord, kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, mistõttu üürnik võib nõuda üürileandjalt takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule; 5) on üüri ettemaksel selgituse andmine absurdne. Üürnik ei teadnud, kui kaua hageja poolt kunstlikult loodud takistus kestab. Sellise selgituse nõue ei tulene seadusest ega poolte vahel välja kujunenud tavast. Üürnik tugines oma ettemaksete tegemisel 18. juuni 2010 kirjale ja oli huvitatud hilisema tasaarveldusest. On väär tugineda üksnes hageja kinnitusele, et nemad ei ole kirja saanud. 18. augusti 2010 e-kiri ja ning pöördumine tõendavad kogumis, et kostja reageeris tervikuna õigesti; 6) on paljasõnaline hageja seisukoht, et ta ei ole 18. juuni 2010 kirja varem näinud. Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et kostja 18. juuni 2010 kirja on allkirjastanud kostja lepinguline esindaja ja esitatud on üksnes võimaliku kirja tõlge. Võrreldes kostja seadusliku esindaja allkirju kostja kirjal (tl 79) ja rendilepingul (tl 26) on üheselt selge, et need on samased. Pealegi on kostja kiri esitatud originaalina, mitte aga tõlkena; 7) on ebaõige kohtu väide, et kostja ei vaidlustanud hagiavalduses toodud üürivõlgnevuse ja viivise arvestust. Kostja ei tunnistanud hagi tervikuna. Kostjal puudub viiviste tasumise kohustus, kuna puudub võlgnevus hageja ees. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et kogu üürisuhte jooksul ei ole üüri hind muutunud. Kostja tasus perioodil 1. juunist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 üürimakseid summas 2477,26 € (üürimakse ilma kõrvalkuludeta), mida ta luges ettemakseks tulevaste perioodide eest, hageja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja nõuab kostjalt sama perioodi eest üürimakseid summas 2362,84 €. Seega tasus kostja 415,79 € enam, kui on hageja poolt esitatud võlgnevus.
5) tuleb apellandile tagastada kaebusele lisatud tõendid, kuna tõendid ei ole asjakohased ning väidetav põhjus nende eelneva esitamise takistuse kohta on põhjendamatu ja paljasõnaline; 6) on paljasõnaline apellandi väide, et ta tugines ettemakse tegemisel 18. juuni 2010 kirjale ja oli huvitatud hilisemast tasaarvestusest. Antud kirja ei ole üürileandjale edastatud, väide huvist hilisema tasaarvestuse kohta on paljasõnaline ning ilmnenud alles kohtumenetluses. Esmakordselt sai vastustaja teada kohtumenetluse kestel, et apellandi 2010 jooksvad üüri ja kõrvalnõuete tasud ei olnud jooksvate arvete katteks vaid olid tulevaste perioodide katteks. Samuti jääb vastustajale arusaamatuks väide enamtasunud 415,79 euro ettemaksuna arvestamise kohta. Versioon väidetavast ettemaksust ja enamtasutust on paljasõnaline ning alusetu. Ettemaksu tasaarvestamine on välistatud ka tulenevalt VÕS § 200 lg-st 4 ning lisaks ei ole tänaseni esitatud ka tasaarvestusavaldust.
või mitte. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks takistanud sanitaarremonti ja turvaelementide paigaldamist kostja kasutuses olevates ruumides. Kui kostja väidab end olevat saatnud 18. juunil 2010 hagejale kirja ja hageja seda eitab, siis on kostja tõendamiskohustus oma väidet tõendada, kuid kostja ei ole seda teinud. Ka ei ole kostja tõendanud, et ta on tasunud 415.79 eurot enam, kui on hageja poolt esitatud võlgnevus. Vastustaja on selle väite oma vastuses vaidlustanud. Kuna kostjal oli kohustus tasuda üüri kogu üürilepingu kehtivuse perioodi ning kohtu arvamuse kohaselt ettemakseid kostja ei teinud, siis ei saa kostjal olla ka 415.79 eurot suuremat ettemaksu perioodil juuni – detsember 2010. Hagi nimetatud perioodi üüri ei puuduta. Põhjendatud ei ole samas ka vastustaja seisukoht, et ettemaksu tasaarvestamise välistab VÕS § 200 lg 4.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.