Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Lahendi tegemise aeg ja koht
23.05.2013.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-14890
Tsiviilasi
V M , S K , P Ä , E N ja A P avaldus OÜ AL pankroti väljakuulutamise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
V M , ik xxxx, elukoht xxxx S K , ik xxxx, elukoht xxxx P Ä , ik xxxx, elukoht xxxx E N , ik xxxx, elukoht xxxx A P , ik xxxx, elukoht xxxx VÕLGNIK OÜ AL, rk 10157139, asukoht Rakvere, Narva 24, juhatuse liige I L , ik xxxx; [email protected], [email protected] AJUTINE PANKROTIHALDUR Tiia Kalaus- Fortuuna 1-II korrus, Tartu; [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
23.05 2013.
avaldus rahuldada
Kuulutada välja OÜ AL, reg.kood 10157139, pankrot 23.05.2013 kell 14.00. Pankrotimenetlus on algatatud Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr. 1346/2000 artikkel 3 lõike 1 alusel ning selle suhtes kohaldatakse Eesti Vabariigi seadust. Kinnitada ajutise halduri, Tiia Kalaus, tasu 592.60 /viissada üheksakümmend kaks 60/ eurot + sotsiaalmaks 195.56 eurot ja mõista see välja OÜ AL pankrotivarast, kandes selle Tiia Kalause kontole 1100897293 Swedbangas.
Kinnitada pankrotimenetluses tehtud kulud 142.08 /ükssada nelikümmend kaks 08/ eurot, s.h. käibemaks ning mõista see välja OÜ AL pankrotivarast, kandes selle summa OÜ Civilex kontole 221055387366 Swedbangas. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes jäävad võlgniku kanda TsMS § 172 lg 1 alusel. Halduriks nimetada Tiia Kalaus- tel. 7407 662, 504 6694; [email protected]. Pankrotiseaduse § 85 kohaselt kohustada võlgnikku andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. PankrS § 89 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus kohaldada kohustatud isikute suhtes sundtoomist või aresti, kui võlgniku kohustatud isikud takistavad pankroti menetlust PankrS § 85-88 sätestatud kohustuste rikkumisega. PankrS § 90, § 19 lg 1 ja 3 alusel loetakse pankrotimenetluses kohustatud isikuks juhatuse liige. Käesolevas menetluses on kohustatud isikuks juhatuse liige I L , keda ülalnimetatud kohustuste tekkimisest teavitada käesoleva määruse saatmisega. Korraldada võlausaldajate esimene üldkoosolek 19.06.2013 kell 12.00 Rakveres, Rohuaia 8 , saalis nr.2. Võlgnik on kohustatud andma võlgniku vande 19.06.2013 kl 12.00 Kohustada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema võlgniku juhatuse liiget. Võlausaldajatel teatada haldurile hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg 1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 23.05.2013 kell 14.00.
Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale. Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud Viru Maakohtu menetlusse saabus 03.04.2013 töötajatest võlausaldajate avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning vara ei kata kohustusi. Töötajatest võlausaldajate nõuded on rahuldatud töövaidluskomisjoni otsustega ja sundkorras täitemenetluses nende täitmine 3 kuu jooksul õnnestunud ei ole. Nõuete kogusumma on 5400.76 eurot. 27.03.2013 seisuga on võlgnikul maksuvõlg 136 217.60 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 72 902.63 eurot. Võlgnik ei ole isutngile ilmunud. Ajutise halduri aruanne Ajutine haldur on kohustatud andma vastavalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt; puuduvad võlgniku poolt esitatud materjalid ning võlgnikult saadavad selgitused. I Võlgniku üldandmed: Osaühing AL, äriregistri kood 10157139 (ettevõtteregistri nr 59009870), juriidiline aadress Narva mnt 24, Rakvere, esmakanne 31.03.1997 (lisa 1 – äriregistri väljavõte). Äriühingu ainuosanikuks on A L (i.k. xxxx) ja osakapitali suurus registri andmetel 24 887,00 eurot. Võlgniku juhatusse on tegevuse jooksul kuulunud ja kuuluvad: A L (31.03.1997 – 08.11.2012); S L (i.k. xxxx) (05.08.2010 – 8.11.2012); I L (i.k. xxxx) (5.08.2010 – k.a.). Juhatuse liikmelt pole ajutine haldur seisuga 20.05.2013.a. dokumente saanud. Võlgniku esindajana juhatuse liige I L ei ole ilmunud halduri poolt pakutud kohtumistele Rakveres 13.mai 2013 kell 15.00 ega ka hiljem Tartusse. Võlgnikule järelepärimise andis ajutine haldur üle 6.05.2013 võlgnikule kuuluval kinnistul, aianduskaupluses Niine t Rakveres. Järelpärimise võttis allkirja vastu T K , kes tema selgituste kohaselt töötab keskuste juhina (lisa 2 – ajutise halduri päring). I L ei saanud ajutise halduriga 13.05.2013 kohtuda väidetavalt haiguse tõttu.
Pärast seda lubas ta halduriga ise ühendust võtta ja täiendava aja kohtumiseks kokku leppida telefoni teel 14.05 (haldurile ise ei helistanud) ja 15.05. kell 9-10 vahel (ei helistanud). Pärast
Kinnistu prognoositav realiseerimisväärtus arvestades selle asukohta ja olukorda on ca 100 000 eurot.
Ajutine haldur on vara prognoositava väärtuse hindamisel lähtunud asjaolust, et võlgniku vara suhtes on algatatud täitemenetlus ja võlgnik ise ei ole turuväärtuses oma vara püüdnud või suutnud realiseerida. Alati tuleb vara sundmüügil arvestada (seda nii täite- kui ka pankrotimenetluses), et vara hind ei vasta kiirmüügi puhul selle turuväärtusele, vaid olenevalt objektist võib selle realiseerimisväärtus kujuneda kuni 50% ja enam madalamaks kui võimalik turuväärtus. Samuti ei ole ajutisele haldurile käesoleval ajal teada, kas mõni vara on koormatud üüri- või rendilepinguga. Juhul, kui see nii on, siis vähendab sellise koormise olemasolu 3.isiku kasuks veelgi võimalust saada vara eest kõrgemat hinda. Kinnistusraamatu andmetel on hüpoteegiga koormatud 5 kinnistut. Hüpoteegikannete suurus kokku on 858 000,00 eurot ja hüpoteegipidajaks on AS SEB Pank.
alates 2012.aastast erinevate kohtutäiturite ja maksu- ja tolliameti nõuded, mille alusel on konto juba eelnevalt arestitud. Panga andmetel on kontol broneeringuid kokku summas 616 884,68 eurot. Konto aktiivne kasutamine on lõppenud alates 19.04.2013. Ajutine haldur on analüüsinud kontot perioodi kohta 1.01.2012 – 19.04.2013 (lisa 16a eraldi fail aruande juures) ning tuvastanud, et kontolt on teostatud väljamakseid hankijatele, töötajatele, pangale. Ei ole tuvastatud nimetatud perioodil sularaha väljavõtmist seotud isikute poolt või suuri raha ülekandeid. Ülekanded jäävad tavapäraselt alla 1000 euro. Kontole laekumised on peamiselt ostjatelt ning ostjate poolt kaardiga tasumised. OÜ AL omab kontot nr 1120081144 Swedbank’is, kontol rahaliste vahendite jääk 25,60 eurot (lisa 17 – Swedbank vastus). Kontol on allkirjaõiguslikuks isikuks S L . Kontolt on teostatud tavapärase majandustegevuse raames ülekandeid. Sularaha väljavõtmist ei ole tuvastatud. Sularaha vahendeid on kontole kantud kassast ca 2000 -2500 eurot korraga. Alates 17.12.2012 on kontole laekumised kinni peetud maksu- ja tolliameti korralduse täitmiseks (lisa 17a – eraldi fail konto väljavõte 1.1.12 – 3.05.2013). Eeltoodust lähtudes on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on pangakontodel teinud tavapäraseid majandustegevusest tulenevaid tehinguid ja toiminguid. Ajutisel halduril puuduvad andmed, kui palju moodustab käesoleval ajal aktiivne sissetulek, kuid võib eeldada, et kuna alates 3.05.2013 on mõlemad kontod arestitud ning võlgnik ei ole ajutiselt haldurilt küsinud nõusolekut oma vara käsutamiseks, siis on ta ilmselt rikkunud kohtu korraldust vara käsutamiseks ainult ajutise halduri nõusolekul. Tulenevalt päringute vastustest ei ole võlgnik teistes krediidiasutustes klient. Kassas rahaliste vahendite kasutamise kohta andmed puuduvad. 2.2.4 Nõuded kolmandate isikute vastu Puuduvad andmed, kas võlgnikul on nõudeid 3.isikute vastu. Seega, ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul on prognoositavalt varasid ca 805 000 euro väärtuses. III Andmed võlgniku kohustuste kohta:
täitemenetluste osas, siis omab võlgnik kohustusi teadaolevalt alljärgnevate hankijate ees kokku summas 95 666,72 eurot: Julianuse Õigusbüroo OÜ – 9 706,00 eurot; Shetelig EV AS – 3 617,95 eurot; Pristis AS – 465,91 eurot; Vipex AS – 21 843,28 eurot; Sakret OÜ – 6 207,10 eurot; ASB Greenworld OÜ – 2 591,05 eurot; Sõmeru Vallavalitsus – 400,00 eurot; Espank AS – 15 103,68 eurot; G M – 345,12 eurot; Efipa AS – 1 999,87 eurot; Eesti Autorite Ühing MTÜ – 675,56 eurot; Riigi Tugiteenuste keskus – 500,00 eurot; Foefanis OÜ – 32 211,20 eurot;
Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et OÜ-l AL on teadaolevaid sissenõutavaks muutunud kohustusi seisuga 20.05.2013.a kokku summas 713 240,70 eurot. IV Võlgniku kohustuste analüüs ning tasumise väljavaated Käesolevas aruandes on ajutisel halduril olnud võimalik välja tuua ainult need sisenõutavaks muutunud kohustused, mis on teada läbi kolmandate isikute. Puuduvad andmed võlgniku majandusnäitajate kohta. Pole teada, kui palju moodustavad jooksvad kohustused hankijatele ning kui paljud neist on maksetähtaja ületanud. Teadaolevad kohustused on juba vähemalt aasta olnud võlgnikult sissenõutavad, sest need võlausaldajad on oma nõude sissenõudmiseks pöördunud kohtusse ning nad omavad täitedokumenti oma kohustuse sissenõudmiseks. Võib eeldada, et käesoleval ajal on äriühingul ka jooksvalt tekkinud kohustusi hankijate ees, kuid võlausaldajate nõuded ei ole olnud sissenõutavad rohkem kui 6 -12 kuud. Analüüsides võlgniku vastu esitatud nõudeid, mis on kohtutäiturite menetluses, tuleb asuda seisukohale, et võlgnik ise pole midagi ette võtnud oma olukorra parandamiseks ja taastamiseks. Käesolevas olukorras on selge, et võlgnik suudab juba sissenõutavaks muutunud kohustusi täita ainult läbi vara müügi. Kuivõrd nõuded on täituritel, siis toimub vara müük kiirmüügina ning võlgnik ei saa arvestada vara turuväärtustega. Olenevalt objektist võivad ka ajutise halduri poolt prognoositud realiseerimishinnad veelgi väheneda. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kui sissenõudjaks on tavavõlausaldaja, kelle nõue ei ole tagatud pandiga, siis täidetakse ju esmajärjekorras vara müügist saadud tulemist ikkagi esmajärjekorras vastavalt kinnistusraamatusse kantud hüpoteegipidaja nõue, kusjuures tulemist arvatakse maha kõigepealt kohtutäituri menetluskulud ja –tasu. Seega, ühe tavavõlausaldaja nõue ei pruugi üldse saada rahuldatud esmase vara müügi korral. Ajutise halduri arvates on võlgniku olukord selline, mis võib võimaldada tasuda vara arvelt kõik võlausaldajate nõuded, kuid varast ei pruugi ka jätkuda. Kui võlgniku vara realiseeritakse täitemenetluses võlgade katteks, siis lõpptulemuseks on ilmselt tegevuse lõppemine. Arvestada tuleb ka sellega, et täitemenetluste korral ei peatu ühegi võlausaldaja kõrvalnõuete arvestamine, jätkub näiteks nii maksu- ja tolliameti kui ka panga viiviste lisandumine. Seega, on tõenäoline, et vara müügi korral läbi täitemenetluse, jätkab küll võlgnik oma tegevust, kuid kogu protsessi juures ei ole garanteeritud, et võlausaldajate ring jääb samaks, eelduslikult tekib neid juurde ning mingil ajahetkel enam vara väärtus ei kata võlausaldajate nõudeid enam ka matemaatiliselt. V Vara tagasivõitmise võimalused: Ajutise halduri poolt asjas kogutud materjali kohaselt tagasivõitmise aluseid ei ole tuvastatud. VI Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused: Antud pankrotiavalduse menetluses on tegemist pikaajaliselt tegutseva ettevõttega. Äriregistri kohaselt on ettevõttel esitamata 2011.a. majandusaasta aruanne, mistõttu puuduvad ka raamatupidamislikud andmed võlgniku majandusliku olukorra hindamiseks. 2010.a. majandusaasta tegevusaruande kohaselt on ettevõtte põhiliseks tegevusvaldkonnaks ehitus- ja aiakaupade jae- ja hulgimüük. Juba 2010.a. on mainitud, et hoonetekompleksi kuuluv külalistemaja (Narva mnt. 24) on antud rendile. Pole teada, kas rendileping veel käesoleval ajal kehtib (visuaalsel vaatlusel ei toimu majas pikemat aega tegevust). Lähtudes sellest, et võlgniku suhtes on käimas erinevad täitemenetlused erinevate kohtutäiturite juures, siis võib eeldada, et juhatusel puudub ülevaade tekkinud olukorrast. Arvestades võlgniku tegevust ja olemasolevaid varasid, oleks korrektne juhtkond pööranud ammu kogu oma tegevuse tekkinud olukorra likvideerimisse. Antud juhul jääb mulje, et juhtorgani liikmed kas ei saa aru toimuvast või ei adu käesoleva ajani tekkinud olukorra tõsidust.
Kuigi võlgnikul on varasid, siis on seda hämmastavam, et käesoleva ajani ei ole ta suutnud tasuda ka väiksemaid võlgu (näiteks pankrotiavalduse esitanud töötajate nõuded). Kas on normaalne, et jätkusuutlik ettevõte laseb alla 1000 euroseid nõuded sisse nõuda täituril. On äärmiselt taunitav, et pankrotiavalduse esitanud töötajatele ei ole võlgnik suutnud oma kohustusi täita mitme kuu jooksul. Tegemist on töövõtjatega, kes on igas suhtes nõrgem pool võrreldes muude võlausaldajatega. Ajutine haldur on seisukohal, et Osaühingul AL on tekkinud ajutised majandusraskused juba 2011.aastal ning 2012.aastal on need ainult süvenenud. 2013.a. aasta alguseks on juba suur osa võlausaldajaid jõudnud täitedokumendini. Seega, on kahe viimase aasta jooksul makseraskused ainult süvenenud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku tegevus võiks jätkuda, kuid sellisel juhul tuleks valida ainult üks haru. Tegevust kahes valdkonnas – ehitus ja aiandus – ei ole ta suuteline jätkama, seda juba sellel põhjusel, et osa varast, mis on tegevuse aluseks, müükase sundkorras ning need tuleb paratamatult sulgeda. Ajutine haldur peab võimalikuks, et isegi pankroti väljakuulutamisel ei pruugi see olla likvideerivaks menetluseks ja on võimalik, et üks harudest võib tegevust jätkata, kuid selleks on vajalik saada ülevaade võlgniku kohustustest ning need fikseerida. Vältida tuleks igal juhul kõrvalkohustuste suurenemist ning tagada kõikide võlausaldajate, ka nende, kelle nõue ei ole tagatud täitedokumendiga, võrdne kohtlemine. Kui vara müüb täitur, siis ta täidab reeglina ühe võlausaldaja nõuet ning vara müügist saadud tulemi jagamine, mis läheb võlgnikule, ei ole garanteeritud proportsionaalse jagamisega võlausaldajate vahel. Tulenevalt eelnevast on ajutine haldur seisukohal, et Osaühing AL maksejõuetus on kas juba välja kujunenud või kohe välja kujunemas. Kui järgneva poole aasta jooksul jätkub veel sundviisil vara müük, siis selle perioodi jooksul võib suureneda uute kohustuste summa sedavõrd, et ettevõtte likvideerimine on vältimatu ja saanud paratamatuseks. VII Juhatuse liikme vastutusest: Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku juhatuse tegevust. Arvestades asjas kogutud materjale on ajutine haldur seisukohal, et juhtorgani liige ei ole antud olukorras võimeline tagama ettevõtte normaalset jätkusuutlikku tegevust. Kui vara müüakse läbi täitemenetluse, siis selle protsessi juures pole võimatu, et tekkivate ja jooksvate kohustuste arvelt kasvab tema kohustuste summa veelgi. Majandusaasta aruande esitamata jätmine tegutseva ettevõtte puhul näitab kahtlemata selle juhtorgani liikme (te) hoolsuskohustuste täitmata jätmist. Tekib küsimus, kas juhatuse liikmel on üldse ettekujutust ja ülevaadet tema juhtida oleva ettevõtte tegevusest täies ulatuses, kas on ülevaadet ettevõtte kohustustest ja varadest. Juhtorgani liige on ka käesolevas pankrotiavalduse menetluses jätnud täitmata nii kohtu kui ka ajutise halduri korraldused. Juba eelnevalt on ajutine haldur selgitanud, et juhatuse liige ie ole kordagi ajutise halduriga kohtunud ega esitanud mingeid andmeid oma ettevõtte tegevuse, vara ja kohustuste kohta. Seda saab kvalifitseerida kui äriühingu vara varjamist pankrotimenetluses. Samuti ei ole ta täitnud kohtu keeldu vara käsutada ilma ajutise halduri nõusolekuta. Pole reaalne, et kogu ajutise halduri tegevuse perioodi jooksul ei ole võlgnik teinud ühtegi maksekorraldust, kuid ühtegi nõusolekut ajutisele haldurilt selleks ei ole küsitud. Võlgnik ei ole ilmselt aru saanud sellest, et ka kassas rahaliste vahendite kasutamine käib antud vara käsutuse keelu alla ning jooksvate arvete (muude kohustuste) tasumiseks oli alates 3.maist 2013 vajalik ajutise halduri nõusolek. VIII Kokkuvõte
Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on välja kujunemas püsiva iseloomuga maksejõuetuseks. Võlgnikul puudub jooksvate likviidsete vahendite arvelt võimalus katta oma sissenõutavaks muutunud kohustusi ning kohustuste täitmiseks on vajalik vara müük. Juba eelnevalt on ajutine haldur analüüsinud võimalust, et võimaliku pankroti väljakuulutamisel ei pruugi see olla likvideeriv pankrotimenetlus. Küll aga on ajutise halduri arvates äriühing käesoleval ajal seisukorras, kus vara müük läbi täitemenetluse ei pruugi tagada kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamist ning samuti ei taga see võlausaldajate võrdset kohtlemist, sest täiturid ei täida võlausaldajate nõudeid, kellel puudub täitedokument. Samuti on oht, et tavapärase majandustegevuse jätkumisel ilma pädeva kontrollita, ei suudeta tagada jooksvate kohustuste täitmist korrektselt ning sellest tulenevalt tekivad uued kohustused. Pankroti väljakuulutamisel on võimalik tagada kõikide olemasolevate kohustuste ülevaade ning kõrvalkohustuste (viivised, intressid) arvestus lõpetatakse. Eeltoodut arvestades ning võttes arvesse äriühingu juhatuse liikme käitumist, on ajutine haldur seiuskohal, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele. Juhatuse liige võlgniku esindajana ei ole vastanud pankrotiavalduse esitanud isikute pankrotihoiatusele, samuti ei ole tõendanud ajutisele haldurile mitte millegagi, et äriühingul on ainult ajutised makseraskused ega esitanud mingeid ettepanekuid olukorra normaliseerimiseks. Tuginedes PankrS § 31 lõikele 1 teeb ajutine haldur Viru Maakohtule ettepaneku: kuulutada välja Osaühing AL pankrot; nimetada pankrotihalduriks Tiia Kalaus; määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht; mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest on ilmne, et võlgnik ei suuda katta oma varaga kohustusi ja ehkki majandustegevus mingil määral jätkub, on siiski ka ebareaalne vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et võlgniku nõuete täitmiseks toimuvad täitemenetlused ja nende raames sundmüügi kaudu vara realiseerimine ei võimalda saada varast turuhinda. Vara realiseerimine turuhinna alusel (kui sundmüüke ei toimuks) on pigem oletuslik ja nõuaks eelnevalt kinnisvara hindamist, mis omakorda on pankrotimenetlust arvestades liialt kulukas protseduur. Ajutise halduri kinnitusel tugineb küll kinnisvara väärtuseks aruandes nimetatu- 755000 eurot2012 aastal Uus Maa Kinnisvarabüroo poolt tehtud hindamistele, kuid need tehti suunitlustega krediidiasutuse jaoks ja ei arvestanud kinnisasjadel olevaid kolmandate isikute õigusi. Kahetsusväärselt ei ole võlgniku seaduslik esindaja ilmutanud vähimalgi määral hoolivust toimuva menetluse osas ja on seeläbi jätnud täitmata pankrotimenetlusest tulenevad kohustused.
Aeg, millal hoolsustkohustust nõuetekohaselt täitev juhatuse liige pidanuks juba hindama äriühingu maksejõulisust, on kohtu hinnangul ja tuginedes aruandele, hiljemalt 2012 lõpus2013 alguses. Ainuüksi juba asjaolu, et juhatus on eiranud majandusaasta aruande esitamise tähtaegse esitamise kohustust, annab alus järeldada, et äriühingu raamatupidamislikust olukorrast ja finantsseisust puudub juhtorganil pädeva ja asjakohane ülevaade. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul. Võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab Tiia Kalaus. Taotlus ajutise halduri tasu ja kulude kinnitamiseks kuulub rahuldamisele võlgniku pankrotivara arvel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse.
Kohtunik
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Leimann
Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Irina Golubev
Kohtumäärus jõustus 12.juunil 2013.a Nooremreferent
Irina Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.