Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. mai 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-13068
Tsiviilasi
THSA avaldus MKpankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: THSA (registrikood XXX, asukoht XXX) Võlausaldaja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Veikko Puolakainen (Advokaadibüroo SORAINEN AS, Pärnu mnt 15, Tallinn, e-post [email protected]) ja vandeadvokaat Inga Murula Võlgnik: MK(isikukood XXX, elukoht XXX_XXX) Ajutine pankrotihaldur: Indrek Lepsoo (Roseni 7, Tallinn, epost [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
13. mai 2013.a
Avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ning Osaühing A , S Osaühing ja MK laenulepingu, mille kohaselt andis võlausaldaja võlgnikule ja Osaühingule A ning S Osaühingule laenu kokku summas 130 000 eurot. Lepingu punktide 4.1 ja 5 kohaselt kohustus võlgnik solidaarselt teiste laenuvõtjatega tagastama 130 000 euro suuruse laenu osamaksetena või ühekordse summana hiljemalt 31.12.2011. Laenulepingu p 6.6 kohaselt allub leping Šveitsi õigusele. 15.11.2012 toimetati võlgnikule kätte teade laenulepingu ülesütlemise kohta ning pankrotihoiatus. Laenuleping loeti lõppenuks alates 16.12.2012. Kuna võlgnik vastutab solidaarselt lepinguga võetud kohustuste eest, siis on võlausaldajal õigus nõuda lepingu täitmist otse võlgnikult. Võlausaldaja on esitanud mitmeid kordi nõudeid võlgnevuse tasumiseks, millele võlgnik ei ole vastanud. Sellest tulenevalt on võlausaldaja lähtuvalt PankrS § 10 lg 2 p 1 esitanud võlgnikule korduvalt pankrotihoiatusi. Pankrotihoiatus on võlgnikule isiklikult kätte toimetatud 15.11.2012. Võlgnik ei ole ka pankrotihoiatusele reageerinud. Võlausaldajal on alust arvata, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgnik on pikema aja jooksul (s.o alates jaanuarist 2012) jätnud võlausaldajale tasumata lepingust tulenevad tagasimaksed ning registritest nähtuvalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgnik ei ole mingil viisil põhjendanud laenu tagasimaksmisega viivitamist ega ole reageerinud ühelegi võlausaldaja nõudele. Avalikest registritest nähtub, et võlgnikule kuuluvad kinnistud asukohaga Tallinn, XXXja Tallinn, XXX. XXX kinnistu on koormatud hüpoteekidega AS SEB Pank kasuks ligikaudu 185 344 euro ulatuses ning on koormatud keelumärkega täielikuks käsutamiseks AS SEB Pank kasuks. XXX kinnistu on koormatud hüpoteegiga AS Swedbank kasuks ligikaudu 100 533 euro ulatuses. Kõnealused hüpoteegid on seatud 2006. ja 2007. aastal, mil kinnisvarahinnad olid oluliselt kõrgemad tänasest. Võlausaldajale ei ole teada, milline on võlgnikule kuuluva kinnisvara täpne turuväärtus käesoleval ajal. Tõenäoline on, et kinnistute väärtus on väiksem neid koormavate hüpoteekide summast. Lisaks on kohtutäitur alustanud XXX korteri sundmüüki panga nõuete rahuldamiseks alghinnaga 102 258,63 eurot. Äriregistrist nähtuvalt on võlgnik seotud Osaühinguga A , S Osaühinguga ning OÜ-ga H . Võlgnik on kõikide nimetatud ühingute juhatuses ning 100% osanik OÜ-s H ja S Osaühingus. Osaühingus A on 100% osanikuks ühing ise, mis ei ole seadusega kooskõlas. Siiski on registriandmetest näha, et Osaühing A on olnud võlgniku täieliku kontrolli all. Osaühing A ja S Osaühing on mõlemad lepingust tulenevate kohustuste eest solidaarselt vastutavad isikud. Kõigi osaühingute kohta puuduvad majandusaasta aruanded alates 2011.a ning lisaks on Osaühingul A ka kustutamishoiatus. Samuti ei nähtu avalikust internetiotsingust, et ühingud tegeleksid majandustegevusega. Nimetatud asjaolu annab tunnistust, et nimetatud äriühingutes puudub aktiivne majandustegevus ning äriühingud on ilmselt varatud, mistõttu puudub neil ka majanduslik väärtus. Seega on võlgniku osalused nimetatud ühingutes ilmselt väärtusetud. Kõike eeltoodut arvesse võttes on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mis ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning võlausaldaja palub välja kuulutada MK pankroti. Harju Maakohtu 22.04.2013 määrusega nimetas kohus MK ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. Ajutise pankrotihalduri aruanne Indrek Lepsoo esitas 09.05.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste kogusuuruseks vähemalt 757 203,16 eurot, s.h võlgnevus THSA ees 130 000 eurot. Võlgnik on ajutisele haldurile teatanud, et kavatseb nimetatud nõude osas esitada vastuväite. Võlgniku varade väärtuseks hindab haldur kokku ca 80 000 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks
muutumise põhjuseks on ajutise halduri hinnangul Osaühingu A ja S Osaühingu huvides võetud kohustused ning isiklikud laenukohustused, mida võlgnik ei olnud suuteline täitma. Maksejõuetust on süvendanud püsiva sissetuleku kaotus. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et MK pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgniku vastuväited MK vaidles pankrotiavaldusele vastu ja palus jätta tema pankrot välja kuulutamata. 14.05.2013 vastuses pankrotiavaldusele märgib võlgnik, et ta ei ole võlausaldaja väidetavat laenulepingu ülesütlemise teadet kätte saanud ning seega ei ole laenuleping üles öeldud ja võlausaldajal puudub sissenõutavaks muutunud nõue võlgniku vastu. Laenuleping on muutunud tähtajatuks. Lisaks kohaldatakse vastavalt laenulepingu p 6.7 laenulepingule Šveitsi õigust ning kõik vaidlused seoses laenulepinguga lahendatakse Šveitsis. Seega ei ole Eesti kohus pädev lahendama laenulepingu täitmisega seotud vaidlusi. Vaidlus nõude ja selle sissenõutavuse üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohtumääruse põhjendused Võlausaldaja nõue tuleneb 10.07.2007.a. võlausaldaja ning Osaühing A , S Osaühing ja MK laenulepingust, mille kohaselt andis võlausaldaja võlgnikule ja Osaühingule A ning S Osaühingule laenu kokku summas 130 000 eurot. Lepingu punktide 4.1 ja 5 kohaselt kohustus võlgnik solidaarselt teiste laenuvõtjatega tagastama 130 000 euro suuruse laenu osamaksetena või ühekordse summana hiljemalt 31.12.2011. Võlgnik on esitanud kohtule vastuväite selle kohta, et ta ei ole võlausaldaja väidetavat laenulepingu ülesütlemise teadet kätte saanud ning seega ei ole laenuleping üles öeldud ja laenuleping on muutunud tähtajatuks, mistõttu võlausaldajal puudub sissenõutavaks muutunud nõue võlgniku vastu. Kohtule esitatud poolte vahel 10.07.2007.a. sõlmitud laenulepingu p 6.6 alusel kuulub antud laenulepingust tulenevate vaidluste lahendamisel kohaldamisele Šveitsi õigus ja p-st 6.7 nähtuvalt on käesolevast lepingust tulenevate või sellega seotud kõigi vaidluste, lahkarvamuste või nõuete jurisdiktsiooni kohaks Zürich, Šveits. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 31 lg 2 alusel jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktis 6 nimetatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lõikes 3. Muuhulgas on selles lõikes sätestatu kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks asjaolu, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (p. 1), samuti asjaolu, et võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud (p. 4). Osundatud sätete koosmõjust tuleneb, et PankrS § 15 lõikes 2 sätestatud eespoolnimetatud asjaolude esinemise korral tuleb võlausaldaja pankrotiavaldus jätta rahuldamata. Kuivõrd võlgnik vaidleb pooltevahelisest laenulepingust tulenevale võlausaldaja nõudele vastu, ei ole kohus pädev hindama, kas võlgnik on kätte saanud võlausaldaja avalduse laenulepingu ülesütlemise kohta, kas laenuleping on muutunud tähtajatuks ja kas võlausaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kohtu hinnangul ei ole piisav võlausaldaja esitatud Šveitsi
advokaatide kinnitus laenu sissenõutavuse kohta. Seega ei ole võlausaldaja tõendanud sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu, mis annaks aluse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja nõue ei ole selge ja tekkinud tsiviilõiguslik vaidlus kuulub lahendamisele hagimenetluses. Võlgniku suhtes ei ole võimalik rakendada pankrotimenetlust enne, kui hagimenetluse korras on selgeks vaieldud pankrotiavalduse aluseks olev rahaline nõue. Kohtu hinnangul ei ole antud laenulepingust tulenevat vaidlust pooltevahelise laenulepingu p 6.7 alusel pädev lahendama Eesti kohus. Kohus on seisukohal, et võlgniku pankroti väljakuulutamine vaieldava nõude põhjal ei ole kooskõlas seadusega ja pankroti väljakuulutamine võib olla võlgnikule põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega. Kohus leiab, et hagimenetluses tuleb lahendada võlausaldaja nõudega seonduvad asjaolud, võlausaldajal nõude kehtivuse, olemasolu, sissenõutavuse ja muud küsimused. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Taoliselt on varemkehtinud PankrS eespoolosundatud sätetega analoogiliste sätete eesmärki tõlgendanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-150-04. Riigikohus on 6. märtsi 2002.a. otsuses asjas nr 3-2-1-17-02 punktis 10 märkinud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. PankrS § 150 lg 3 kohaselt jäävad menetluskulud võlausaldaja kanda. Ajutine haldur palub välja mõista töötasu 800 eurot, milele lisandub käibemaks summas 160 eurot ja kulutuste hüvitamiseks 34,65 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust peab kohus halduri kulutatud aega mõistlikuks. Halduri tunnitasu mahub piirmääradesse. Menetlusosalised ei vaielnud tasu ja kulutuste suurusele vastu. Kulutused moodustuvad posti, päreingute, side, transpordi ja bürookuludest. Kohus peab tasu ja kulutusi põhjendatuks ning rahuldab halduri taotluse tasu ja kulude väljamõistmiseks. Vastavalt halduri taotlusele mõistab kohus halduri kulud PankrS § 23 lg 6 alusel välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus vabastab ajutise pankrotihalduri ka tema kohustustest. 22.04.2013.a. määrusega on kohus seadnud võlgniku suhtes käsutamiskeelu ning peatanud võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. Seoses pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega tühistab kohus pankrotiavalduse tagamise abinõud. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.