2-12-26023
Kohtuasja number
2-12-26023
Määruse tegemise aeg ja koht
22.mai 2013, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Pille Aver S L pankrotimenetlus
Kohtuasi Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine, vabastamise menetluse algatamine
võlgniku
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Võlgnik:
Pankrotihaldur:
Hillar Villers
kohustustest
2-12-26023
lõpetamisest
raugemise
tõttu
väljaandes
Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. 2(10)
2-12-26023 Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu 21.augusti 2012 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku S L pankrot. Pankrotihaldur esitas kohtule taotluse S L pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, taotluse S L võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks ja usaldusisiku nimetamiseks, taotluse halduri tasu ja kulutuste hüvitise määramiseks ning menetlusabi taotluse. Taotlus menetluse lõpetamiseks Taotluse kohaselt pankrotihaldur annab kohtule teada, et S L (pankrotis) pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, mistõttu palub pankrotihaldur S L (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetada raugemisega vastavalt PankrS § 157 p 2 ja § 158. Pankroti väljakuulutamise seisuga 21.08.2012 rahalisi vahendeid summas 0 eurot, laekumisi pankrotivarasse summas 0 eurot. Rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole tasutud menetluskulusid vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 146 lg 1 p 3. Puuduvad PankrS § 146 lg 1 p 1 ja 2 loetletud kulud. Massikohustused PankrS § 146 lg 1 p 3 ja § 148 järgi puuduvad. Vastavalt PankrS § 158 lg 3 andmed vastavalt pankrotiseaduse § 162 lg 2 ja 3. Vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 1: Realiseeritav pankrotivara on puudunud. Laekumised seetõttu puuduvad. Pankrotivara saldo 0 eurot. Vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 2: Puuduvad PankrS § 146 lg 1 p 1 kulud. Puuduvad PankrS § 146 lg 1 p 2 kulud. Puuduvad PankrS § 146 lg 1 p 3: Masskohustused (PankrS § 148). PankrS § 146 lg 1 p 4: Pankrotimenetluse kulud (PankrS § 150): summas 1298,83 eurot (ajutise pankrotihalduri tasu, sots maks ajutise halduri tasult ajutise menetluse bürookulud), mis kõik maksmata. Jaotusettepaneku kinnitamise määrusega on kohus kinnitanud pankrotimenetluse kulud PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 alusel seisuga 22. aprill 2013 summas 1298,83 eurot. Vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 3: Jaotusettepanek on koostatud ja kohtu kinnitatud. Jaotise väljamakse tegemiseks rahalised vahendid puuduvad. Vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 4: Panditud vara puudus. 3(10)
2-12-26023 Vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 5: Müümata pankrotivara puudub, teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 6: Pankrotimenetluse käigus on haldur kontrollinud võlgniku tegevusega seonduvat, selgitanud välja pankrotivaraga seonduva, selgitanud välja võlausaldajad, kontrollinud esitatud nõudeavaldusi. Haldur valmistanud ette ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, analüüsinud võlgniku tegevust ja nõuete esitamise võimalusi, teostanud pankrotivara arvestust. 11.09.2012 toimus S L (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek. Üldkoosolekule ei ilmunud ükski võlausaldaja ja kohus rahuldas ajutise halduri taotluse jätta pankrotitoimkond moodustamata. Nõuete kaitsmise koosolek 06.12.2012, kaitstud nõudeid summas 19867,23 eurot, koosolekul ükski võlausaldaja ei osalenud. Pankrotihaldur ja võlausaldajad enne koosolekut vastuväiteid ei esitanud. Kohtuvaidlusi nõuete tunnustamise osas käimas ei ole. Vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 7: Pankrotimenetluses jäänud teostamata väljamakseid alljärgnevates tunnustatud nõuetes: Jaotise saaja Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskus kaudu Elion Ettevõtted AS Swedbank AS Eesti Energia AS
Järk II II II II
Tunnustatud nõue (eurot)
138,97 19134,10 274,16 19 867,23
Vastavalt PankrS § 162 lg 2 p.8: Haldur ei ole esitanud hagisid ega kavatse ka esitada. Vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 9: Menetluskulud ja ajutise halduri vajalikud kulutused väljamaksmata pankrotimenetluse kuludena summas 1 298,83 eurot. Puuduvad kohtukulud. Pankrotimenetluse väljamaksmata kulud kokku vastavalt PankrS § 146 lg 1 (kõik toodud käesoleva ettekande esitamise seisuga): PankrS § 146 lg 1 p 1: vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded – hetkel puuduvad, kuna puuduvad vara välistamise taotlused ja tagasivõitmise hagisid ei ole esitatud. PankrS § 146 lg 1 p 2: Makstavad elatised võlgnikule ja tema ülalpeetavatele puuduvad. PankrS § 146 lg 1 p 3. Massikohustused puuduvad PankrS § 146 lg 1 p 4 pankrotimenetluse kulud 1298,83 eurot. Pankrotimenetluse kulud on suuremad kui olemasolev pankrotivara, mistõttu tuginevalt PankrS § 158 tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemisega. Menetluse lõpetamata jätmise alused puuduvad, kuna võlausaldajad ei ole nõus menetluse läbiviimist finantseerima. Seoses võlgnikul rahaliste vahendite puudumisega ning asjaoluga, et tegemist on füüsilisest isikust võlgnikuga, haldur esitab taotluse riigi vahenditest menetlusabi korras hüvitise saamiseks. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitas võlgnik avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankrS § 162 lg 3: Hinnang maksejõuetuse tekkimise põhjustele. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad kinnisvaraturu olukorra muutumisega ja sellest tuleneva võlgniku suutmatusega tasuda tagasi laene. Laenu tagatiseks oleva tagatisvara müük ei katnud laenukohustusi. 4(10)
2-12-26023
Pankrotihaldur palub:
2-12-26023 menetlusabi selle tagastamise kohustusega, kusjuures määraks kindlaks tähtaja võlgnikule antava menetlusabi tagastamise osas, näiteks osamaksena, osaliselt või perioodiliste maksetena järgnevate aastate jooksul peale pankrotimenetlust lõpetava määruse jõustumist. Pankrotihaldur palub: määrata võlgniku pankrotihaldurile tasuks 540 eurot (koos käibemaksuga) ja kulutuste hüvitis summas 991,47 eurot (koos maksudega); mõista välja halduritasu ja kulude hüvitis võlgnikult; anda võlgnikule menetlusabi seoses pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitisega; menetlusabi andmise korras mõista välja riigi vahenditest pankrotihalduri tasu 540 eurot (koos käibemaksuga) ja kulutuste hüvitis summas 991,47 eurot: välja mõistetud summad Riigi Tugiteenuste Keskusel välja maksta JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood 12412334, asukoht Sompa 3, Jõhvi 41533) arvelduskontole nr XXX. Taotlus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks ja usaldusisiku nimetamiseks Pankrotihaldurile on teada, et võlgnik on pankrotiavalduses esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotihaldurile ei ole teada PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolu olemasolu, mis välistaks võlgade vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 172 lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 11.09.2012 toimunud võlausaldajate esimesele üldkoosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat, mistõttu kohus jätab kohus usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kontrollib, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihaldur palub: otsustada võlgniku võlgades vabastamise menetluse algatamine; jätta usaldusisiku määramine kohtu otsustada, kohustades võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi või nimetades usaldusisikuks N L. Kohus leiab, et võlgnik suudab ise täita usaldusisiku kohustusi ja usaldusisiku määramine pole põhjendatud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. 6(10)
2-12-26023 Kohus leiab, et S L pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Hillar Villers halduri ülesannete täitmisest. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulud PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotihalduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 5 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 90 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 450 eurot, lisandub käibemaks. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 991,47 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu 450 eurot (lisandub käibemaks 90 eurot) eurot ja halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 991,47 eurot (koos maksudega) pankrotimenetluses on põhjendatud täies ulatuses. 7(10)
2-12-26023 Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused tuleb mõista välja võlgnikult. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitisega. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitisega. Kohus asub seisukohale, et taotlus on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, samuti ei ole pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha tasunud. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse menetlusabi andmiseks pankrotihalduri tasu summas 540 (koos käibemaksuga) eurot ja halduri kulutuste summas 991,47 eurot hüvitamisel. Lähtuvalt TsMS § 180 lg 1 p 2 menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohus leiab, et menetlusabi saaja suudab tasuda kohtukulud osamaksetena, kohus ei vabasta teda halduri tasu ja kulude tasumise kohustusest. Kohus määrab S L menetlusabi andmist kohustusega tasuda väljamõistetud menetluskulud kokku summas 1531,47 eurot 5 osamaksena 5 aasta jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Võlgniku kohustusest vabastamine Vastavalt PankrS § 169 võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Lähtuvalt PankrS § 170 lg 1 võlgniku kohustusest vabastamise avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku avaldusele haldur ega võlausaldaja vastuväiteid esitanud ei ole. Pankrotihalduri kinnituse kohaselt ei ole haldurile teada PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. 8(10)
2-12-26023 Kohus leiab, et S L avaldus kohustusest vabastamisest menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankrS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 172 lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. S L võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat, mistõttu puudub võlausaldajate otsus usaldusisiku suhtes. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, üksnes jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
Pankrotihaldur kinnitas, et ei soovi olla usaldusisikuks ning pakkus kohtule usaldusisiku kandidaadina N L, juhuks, kui kohus ei määra usaldusisiku kohustusi võlgnikule endale. Pankrotihalduri hinnangul võlgnik on suuteline täitma ja saab aru usaldusisiku kohustustest. Kohus leiab, et usaldusisik tuleb jätta määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik peab ise hoolitsema selle eest, et ta täidab ise seaduses usaldusisikule pandud kohustusi. PankrS § 172 lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 172 lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Digitaalne allkiri Pille Aver 9(10)
2-12-26023 Kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.