Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 2 alusel OÜ Seviko Ehitus kanda.

Edasikaebamise kord

Võlgnikul on õigus määrusele esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajal on õigus määrusele esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutisel pankrotihalduril on õigus esitada määruskaebus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Tsiviilasi nr 2-13-13940 ulatuses. Seetõttu on tõenäoline, et eksisteerib ka alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu (millest ka vastav taotlus avalduse resolutsioonis). OÜ Seviko Ehitus osakapital on 2 556 eurot, kohustuste maht 245 579, 88 eurot. Oluline on ka see, et OÜ-s Seviko Ehitus puudub igasugune majandustegevus. Võlausaldajate nõuete rahuldamine on lootusetu. Kohus 03.04.2013.a määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Kohtuistungil võlgnik nõustus ajutise pankrotihalduri aruande ja seisukohtadega.

Tsiviilasi nr 2-13-13940 tegemisel (hankekonkursside üheks tingimuseks on tavaliselt maksuvõlgnevuse puudumine). 08.07.2011.a. tehtud maksuotsusega määrati Maksuameti poolt võlgnikule tasumiseks täiendav käibemaks summas 40 150,13 eurot. Maksunõue on küll vaidlustatud ( hetkel on jõudnud vaidluse lahendamine Riigikohtusse), kuid see on finantsandmetes kajastatud ja mõjutab seeläbi ettevõtte finantstulemusi. 2010.a. majandusaasta aruandes on märgitud, et ettevõte ei ole jätkuvalt tegutsev majandusüksus ja 2011 aastal tuleb asuda likvideerimisele. Ettevõtte tegevuse ja lõpetamise seisukohalt on olnud olulised ka alates 2006-st aastast toimunud erinevad menetlused seoses 2004.a. käibedeklaratsioonidega . -

-

16.06.2006.a. alustati Seviko Ehitus OÜ ja selle juhataja Viktor Kruglovi suhtes kriminaalmenetlust seoses 2004.a. juuni kuni november käibedeklaratsioonides tahtlikult maksuhaldurile valeandmete esitamise eest; 04.04.2011.a. esitas Seviko Ehitus OÜ MTA-le 2004.a. juuni-november käibedeklaratsioonide parandused; 05.04.2011.a. ja 08.04.2011.a. Pärnu Maakohtu määrustega kriminaalasjas nr. 1-10-5851 lõpetati süüdistatavate suhtes kriminaalmenetlus 08.07.2011.a. maksuotsusega nr. 12.2-3/1692-6 LMTK määras Seviko Ehitus OÜ-le tasumiseks täiendava käibemaksu summas 40 150,13 eurot 19.08.2011.a. esitas Seviko Ehitus OÜ maksuotsusele vaide. 10.10.2011.a. tegi MTA vaideotsuse , millega jäeti vaie rahuldamata. Tulenevalt MKS § 151 lg 1 ja KMS § 9 lg 3 esitas Seviko Ehitus OÜ vaideotsuse peale kaebuse halduskohtusse. Käesoleval ajal on vaidlus lahendamisel Riigikohtus.

Seviko Ehitus OÜ juhatuse liikme sõnade kohaselt oli ta arvamusel, et nii kriminaal-, kui tsiviilkohtumenetluse ajal ei tohi pankrotiavaldust esitada. Saades oma eksiarvamusest teada, esitati kohe pankrotiavaldus. Täitemenetluse registri andmetel ei ole Seviko Ehitus OÜ suhtes täitemenetlusi algatatud. Võlgnikul on avatud järgmised pangakontod: - Swedbank AS-is konto nr. 221021928416, saldo 0,00 € - SEB Pank AS –is konto nr. 10220007081012, saldo 0,00 € 2009.a. algusest olid pangakontod MTA avalduste alusel arestitud. Finantsandmed: Võlgniku poolt on viimasena äriregistrile esitatud 2011.a. majandusaasta aruanne. Ajutisele haldurile on esitatud 2009, 2010 ja 2011.a. majandusaasta aruanded ning finantsandmed seisuga 31.12.2012 ning 03.04.2013.a. Esitatud finantsandmete põhjal on ajutine haldur võlgniku peamised näitajad kokkuvõtlikult kajastanud alljärgnevas tabelis: • Võrreldavuse huvides on kõik näitajad esitatud EURODES 2008.a.

2009.a.

2010.a.

2011.a.

2012.a.

03.04.2013

Käibevara

157 591

63 157

57 893

57 706

63 551

63 551

Põhivara

46 810

4 (10)

Tsiviilasi nr 2-13-13940 Lühiajal.kohust.

165 237

127 194

165 577

166 247

245 580

246 391

Pikaajal.kohust.

Aruandeaasta kasum (-kahjum) Omakapital

24 658

-103 201

-43 647

-857

-73 488

-811

39 164

-64 037

-107 684

-108 541

-182 029

-182 840

204 401 1 280 754

63 157 207 904

57 893 1 621

57 706 3 120

63 551 1 193

63 551

Bilansimaht Äritulu

• 2008.a. olid käibevarana kajastatud peamiselt nõuded ning väheses ulatuses varud. Järgmistel aastatel varusid ei olnud ning käibevara moodustus nõuetest ja ettemaksetest • 2008.a. oli põhivarana kajastatud Swedbank Liising AS-i vahendusel liisitud HAKI ehitustellingud. Võlgnevuste tõttu võttis liisinguandja vara tagasi ning rohkem põhivara ettevõttel ei olnud. • 2011-2012.a. tegevust ei toimunud, kuid ärituluna on kajastatud tulud edasirenditud liisinguvara Citroen Jumper eest. Võlgnik püüdis liisingulepingut lõpetada. Võlgniku esindaja sõnul nõudis liisingufirma vara tagamist kuid liisingumaksete jätkamist kuni vara realiseerimiseni liisingufirma poolt. Võlgnik pidas mõistlikuks varale ostja leidmiseni liisingumakseid edasi tasuda. Makseteks vahendite saamiseks rentis ta kaubiku edasi ning saadud rendimaksed kajastuvadki ärituludena. 2.2 Võlgniku võlad ja varad Võlgniku võlad ja kohustused, samuti varad, on kajastatud ajutisele pankrotihaldurile esitatud materjalide ning ajutise halduri poolt täiendavalt kogutud andmete alusel. Ajutine haldur on esitanud/teostanud päringud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale, registriosakonnale, maanteeametile, täitemenetluse registrile ning Maksu- ja Tolliametile, samuti Eesti Vabariigis tegutsevatele krediidiasutustele ja välismaiste krediidiasutuste filiaalidele, suurematele liisinguettevõtetele ning teadaolevatele võlausaldajatele. Ajutise halduri päringule vastanud isikute nimekiri on esitatud käesoleva aruande punktis nr. 2, kuid lepinguliste suhete/varade/ kohustuste puudumist kinnitavaid teatisi ei ole käesolevale aruandele lisatud, vaid need on vajadusel kättesaadavad ajutise halduri toimikust. 2.2.1.Võlgniku võlad ja kohustused

kokku:

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu / s.h. põhinõue 89 429,53 € ja arvestuslik intress 81 860,23 €) Swedbank Liising AS (liisinguvara müügikahjum) SEB Pank AS ( teenustasu) Optimera Estonia AS (tasumata arved 2009-st aastast ja viivis) Plekikoda OÜ (tasumata arved 2009-st aastast) Töölepingutest tulenevad kohustused ( 30 töötajat, vastavalt lisale 10 ) AS Renet (pankrotis) V.K. ( majanduskulud jm) 15 398,51 € Bauhof Group AS Võlgnevus tekkis AS-le Devest, mis on 05.05.2011.a. registrist kustutatud, kuna ühines AS-iga Ehitus Service, praeguse nimega Bauhof Group AS. •

263 701,91 € 171 289,76 € 15 538,90 € 0,19 € 35 191,20 € 2 411,80 € 21 077,23 € 312,22 € 2 482,10 €

Maksunõude üle toimuv vaidlus on lahendamisel Riigikohtus. Isegi juhul, kui 5 (10)

Tsiviilasi nr 2-13-13940

•

vaidluse tulemusena selgub, et maksunõuded on alusetud, on võlgniku vastu suunatud nõuete summa 92 412,15 € Ajutine haldur ei ole aruandes kohustusena kajastanud võlgnevust Monoliit Ehitus OÜ ees summas 1 278,23 €, kuna võlausaldaja on 03.12.2008.a. ilma õigusjärgluseta registrist kustutatud.

Turuväärtus kokku:

0€

- nõue YIT Ehitus OÜ vastu summas 619,56 € 0,00 € Pankrotiavalduses on nimetatud summa ekslikult märgitud ainukeseks reaalselt laekuvaks summaks. Tegelikkuses on tegemist rohkem kui 3 aastat tagasi esitatud arvega, mida YIT Ehitus AS ei tunnista ning seega lootusetu nõudega - nõue Lavandia OÜ vastu summas 3 515,13 € 0,00 € Ühingul on maksuvõlg summas 39 130,86 € ning arvestusliku intressi võlg 28 325,86 €. Teadaolevalt ettevõte ei tegutse ning sellele on äriregistrisse kantud kustutamishoiatus. Võlgnevust ei ole kohtu kaudu asutud sisse nõudma, kuna Seviko Ehitus OÜ-l puuduvad vajalikud vahendid ning tegemist on lootusetu nõudega. - nõue Viki Ehitus OÜ vastu summas 61 619,20 € 0,00 € Nõude aluseks on teostatud ehitustööde eest esitatud arved. Ühingul on maksuvõlg 12 283,38 € ning arvestusliku intressi võlg 9 831,05 €. Kohtu kaudu ei ole võlgnevust asutud sisse nõudma. Võlgniku juhatuse liikme sõnul ( kes on ühtlasi ka Viki Ehitus OÜ juhatuse liige) loodi Viki ehitus OÜ kinnisvara arendusfirmana. Majanduslanguse saabudes ei suudetud laene tagasi maksta ning soetatud kinnisvara realiseeriti hüpoteekidega tagatud pangalaenude katteks. Vara müügist saadud vahenditest Maksuameti ning ehitaja nõuete tasumiseks ei jätkunud. • Ajutine haldur ei ole varade hulgas kajastanud nõudeid Leviehitus OÜ ja Ermet Ehitus AS vastu, kuna mõlemad on pankrotimenetluse lõppedes ilma õigusjärgluseta registrist kustutatud ( kustutatud vastavalt 10.04.2012 ja 15.07.2011). • OÜ-le Seviko Ehitus ei kuulu ega ole ka kuulunud osalusi teistes ettevõtetes, viimase viie aasta jooksul ei ole tema omandis, ega vastutavas kasutuses olnud transpordivahendeid ega kinnisasju jm. materiaalset vara. 2.2.3 Esialgne hinnang võlgniku varade ja võlgade seisule Võlgnikul on võlgu vähemalt 263 701,91 € suuruses summas. Võlgnikul varad puuduvad. Lähtudes eelnevast on haldur seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnevused on vähemalt 263 701,91 €, kuid pankrotimenetluse läbiviimiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vajalikud varad puuduvad. Äriühingu tegevus on lõppenud juba 2009.a. lõpus ning seega puudub rahavoog kohustuste täitmiseks. 2.3 Ajutise halduri arvamus tagasivõtmise võimaluste kohta • Kinnistusregistri väljavõttest nähtub, et Seviko Ehitus OÜ on võõrandanud talle kuulunud kinnisasja, asukohaga Merimetsa 105, Pärnus 28.06.2006.a. 6 (10)

Tsiviilasi nr 2-13-13940 Arvestades tehingu toimumise aega ei oleks tagasivõitmine võimalik isegi siis, kui tehinguga oleks rikutud võlausaldajate huve. Arvestades, et veel 2008-l aastal tegutses ettevõte kasumlikult, võib eeldada , et tehinguga ei rikutud võlausaldajate huve. • 2008.a.–l aastal võlgniku bilansis kajastatud varad olid liisitud ning seega ei olnud varad võlgniku omandis. Varad on tagastatud liisingufirmast omanikule, kuna liisinguleping öeldi ennetähtaegselt üles. Käesolevaks ajaks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud , et võlgnik oleks teostatud PankrS § 110-114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe PankrS §109 lg 1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi. 2.4 Tagasivõetav vara Ajutisele haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. 2.5 Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud oma maksejõuetuse põhjuseks üldisest majanduslangusest tingitud müügitulu olulist vähenemist, maksuvõlgnevusest tingitud ehituspakkumistel osalemise võimatust ja tellijate poolt tasumata arveid. Ajutise halduri hinnangul on Seviko Ehitus OÜ maksejõuetuse peamiseks põhjuseks üldine majanduslangus, mis eriti tugevalt kajastus ehitussektoris. Majanduslanguse tõttu vähenes võlgniku tööde maht sellisel määral, et ta ei olnud võimeline teenima oma kohustuste täitmiseks vajalikke vahendeid. Maksejõuetuse tekkimist mõjutas olulisel määral ka mitmete ostjate maksejõuetus, mille tulemusena on võlgnikul praeguseks jäänud saamata ~83 000 eurot. Maksu- ja Tolliameti nõue mõjutas maksejõuetuse tekkimist eelkõige seetõttu, et võlgnikul ei olnud võimalik osaleda uutel ehitus-pakkumistel ning konto aresti tõttu kasutada oma pangakontosid. Juhul, kui võlgnikul oleks tegutsenud nt. 2008.a. tasemel, siis oleks maksuvõlgnevuse ( selle tunnistamise korral) tasumine olnud võlgnikule jõukohane ja seetõttu ei ole maksunõue otseselt maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Esitatud andmetele tuginedes on ajutise halduri hinnangul OÜ Seviko Ehitus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2010.a. algus, kui tegevus oli lõppenud ja ei teenitud täiendavaid vahendeid võlgnevuste tasumiseks. Tulenevalt PankrS § 22 lg 5 esitab ajutine haldur aruandes arvamuse selle kohta, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, siis märgib kohus seda lahendis. Tulenevalt Äriseadustiku § 180 lg 51 peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleval juhul on OÜ Seviko Ehitus juhatuse liige Viktor Kruglov esitanud äriühingu pankrotiavalduse seaduses ettenähtud tähtajast oluliselt hiljem. Võlgniku juhatuse liige on pankrotiavalduse esitamisega hilinemist põhjendanud sellega, et ta ei olnud teadlik kohtumenetluste toimumise ajal võlgniku pankrotiavalduse esitamise võimalusest. Saades 7 (10)

Tsiviilasi nr 2-13-13940 teada, et pooleliolev kohtuvaidlus MTA-ga pankrotiavalduse esitamist ei takista, täitis ta koheselt oma kohustuse. Ajutise halduri hinnangul võib taoline selgitus olla ka põhjendatud. Juhul, kui pankrotimenetluse tulemusena ettevõte registrist kustutatakse, siis kaob kohtumenetluses üks osapool ja menetlus tuleb lõpetada. Samas võib selline menetluse lõpetamine tuua kaasa nõudeid kolmandate isikute vastu. Ajutise halduri arvamuse kohaselt tekkimisega muudel alustel.

on pankrotiseaduse mõistes

tegemist maksujõuetuse

Ajutise halduri hinnangul ei ole Seviko Ehitus OÜ tervendamine võimalik, kuna sisuline tegevus on lõppenud enam kui 3 aastat tagasi. 2.6 Töötajad Ajutisele haldurile esitatud andmetel on kõik töölepingud 2009.a. lõpuks lõpetatud. Esitatud palgakoondi alusel on töötajatel töölepingutest tulenevaid nõudeid Seviko Ehitus OÜ vastu kokku summas 21 077,23 €, mille hüvitamiseks tuleb ajutisel halduril või halduril esitada avaldus Eesti Töötukassale. 2.7 Kokkuvõtteks Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga Võlgasid on rohkem varadest, majandustegevus on lõppenud ja selle taaskäivitamine ei ole võimalik. Käesolevas menetluses on pankrotiavalduse esitanud võlgnik. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust, võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Seviko Ehitus OÜ pankrotimenetluses on võlgnik alaliselt maksejõuetu, puuduvad varad, samuti vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ja puudub alus nõude esitamiseks juhtorgani liikme vastu. 2.8 Ajutise halduri ettepanek pankrotimenetluse jätkumise või lõpetamise osas Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 3 alusel ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 30 lg 2 alusel teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimentluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti . 8 (10)

Tsiviilasi nr 2-13-13940

Võlausaldajad peavad arvestama ka sellega, et juhul, kui pärast deposiidi tasumist kuulutatakse välja võlgniku pankrot ning menetluse käigus otsustatakse esitada nõudeid Seviko Ehitus OÜ võlgnike vastu, võib osutuda vajalikuks võlausaldajate poolt täiendavate menetluskulude tasumine. Ülaltoodu alusel ja juhindudes pankrotiseaduse §1 lg 1,2,3; §13 lg 1,2,3; §22, §23 lg 1,2,3,4; § 29 lg 1,3,4,8; § 30 lg 1 ja 2 palub pankrotihaldur:

9 (10)

Tsiviilasi nr 2-13-13940 16.06.2006.a. alustati Seviko Ehitus OÜ ja selle juhataja Viktor Kruglovi suhtes kriminaalmenetlust seoses 2004.a. juuni kuni november käibedeklaratsioonides tahtlikult maksuhaldurile valeandmete esitamise eest. 04.04.2011.a. esitas Seviko Ehitus OÜ MTA-le 2004.a. juuni-november käibedeklaratsioonide parandused. 05.04.2011.a. ja 08.04.2011.a. Pärnu Maakohtu määrustega kriminaalasjas nr. 1-10-5851 lõpetati süüdistatavate suhtes kriminaalmenetlus. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel: 1) pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi ja isikukood ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. Kui pankrotivõlgnik on füüsilisest isikust ettevõtja, siis kustutatakse ta viivitamata äriregistrist; lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab OÜ Seviko Ehitus dokumentide hoidjaks juhatuse liige Viktor Kruglov, kes on andnud sellekohase nõusoleku. Halduri tasu. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse; lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja; lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud) ja ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste suuruseks 84.- eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Ajutise pankrotihalduri poolt on esitatud tööaja ja kulude arvestus. Võlgnik vastuväiteid tööaja arvestusele ja tasu suurusele ei esitanud. Kohus rahuldab esitatud taotluse. PankrS § 23 lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Viktor Kruglov on ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused võtnud enda kanda ja kandnud Pärnu Maakohtu tagatiste kontole 02.05.2013.a ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste summa kokku x.- eurot. Seda arvestades kohus jätab ajutise pankrotihalduri tasu ja kantud kulutused kogusummas x.- eurot Viktor Kruglovi kanda (TsMS § 146 lg 1 p 2: PankrS § 23 lg 5). PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Vastavalt ajutise halduri korraldusele tuleb nimetatud summa kanda OÜ Pärnu Pinker Albert arveldusarvele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.