Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Ulvi Loonurm ja Ele Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
17.05.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-28076
Tsiviilasi
A V hagi I S vastu kaasomandi lõpetamiseks ja I S vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.12.2012 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A V määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A V (IK xxxxxxx, aadress xxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv. Indrek Lillo Kostja I B (endine perekonnanimi S, IK xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 13.12.2012 määrus tsiviilasjas 2-06-28076 jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab otse Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohus rahuldas 05.05.2008 otsusega A V hagi I S vastu ja jättis rahuldamata I S vastuhagi. Menetluskulud jäeti kostja kanda. I S esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ja A V esitas vastuapellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.02.2009 otsusega maakohtu 05.05.2008 otsuse muutmata ning apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
I S esitas ringkonnakohtu 13.02.2009 otsusele kassatsioonkaebuse Riigikohtule. 05.06.2009 esitas A V Riigikohtule vastukassatsioonkaebuse. 28.10.2009 kohtuotsusega Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2009 otsuse vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise ja menetluskulude osas ja saatis asja selles osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata. Maakohtu otsuse resolutsioon jäeti muutmata I S vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Kassatsioonkaebus jäeti rahuldamata, vastukassatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus jättis 16.02.2011 otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning rahuldas hageja vastuapellatsioonkaebuse. Harju Maakohtu 05.05.2008 otsus kaasomandi jagamise viisi ja menetluskulude jaotuse osas tühistati ja tehti uus otsus. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. 18.03.2011 esitas I S Riigikohtule kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2011 kohtuotsusele. 20.06.2011 kohtumäärusega jättis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kassatsiooniastme menetluskulud jäeti I S kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2011 kohtuotsus jõustus 20.06.2011. 20.07.2011 esitas hageja maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks kassatsioonimenetluses kantud lepingulise esindaja kulud 843, 64 eurot. Kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskulud koosnevad hageja esindaja poolt 22.03.2011 tehtud toimingust – kostja kassatsioonkaebuse ja selle koosnevad lisadega tutvumine (2, 25 tundi); 22.02.2011 tehtud toimingust – vastukassatsioonkaebuse vajalikkuse ja perspektiivi hindamine (1, 75 tundi); 23.03.2011 tehtud toimingutest – kliendiga kohtumine ning konsulteerimine kostja kassatsioonkaebusega seoses (1, 5 tundi), Riigikohtu kodulehel päringute tegemine menetlusse võtmise osas (0, 25 tundi). Seega kokku ajaliselt 5, 75 tundi, mille eest tasuti koondtasuna 843, 64 eurot (koos käibemaksuga). Kostja palus jätta avalduse rahuldamata, kuna Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2011 otsusega jäeti menetluskulud poolte endi kanda ning Riigikohus ei võtnud kassatsiooni arutamiseks. Esimese astme kohtu määrus Maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad menetluskulud hageja esindaja poolt 22.03.2011 tehtud toimingust – kostja kassatsioonkaebuse ja selle lisadega tutvumine (2, 25 tundi); 22.02.2011 tehtud toimingust – vastukassatsioonkaebuse vajalikkuse ja perspektiivi hindamine (1, 75 tundi); 23.03.2011 tehtud toimingutest – kliendiga kohtumine ning konsulteerimine kostja kassatsioonkaebusega seoses (1, 5 tundi), Riigikohtu kodulehel päringute tegemine menetlusse võtmise osas (0, 25 tundi). Seega kokku ajaliselt 5, 75 tundi, mille eest tasuti koondtasuna 843, 64 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohus jättis 20.06.2011 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Riigikohus kostja kassatsioonkaebust hagejale ei edastanud ning sellele vastata ei palunud. Kuna Riigikohus kassatsioonkaebust ei menetlenud, lõppes hagimenetlus Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2011 kohtuotsusega ning hageja esindajal puudus vajadus kostja kassatsioonkaebusega tutvumiseks, kliendiga kohtumiseks ning konsulteerimiseks, Riigikohtu kodulehele päringute tegemiseks ning vastukassatsioonkaebuse vajalikkuse ja perspektiivi
hindamiseks. Seega on hageja lepingulise esindaja nimetatud toimingud olnud kohtumenetlusega seonduvalt põhjendamatud ja mittevajalikud ega kuulu seetõttu kostja poolt hüvitamisele TsMS § 175 lg. 1 alusel. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega määrata A V poolt kantud menetluskulud kindlaks 843, 64 eurot ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal kuni kohustuse täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg. 1 lauses 2 sätestatud määras. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et hageja kantud menetluskulud ei ole kohtumenetlusega seonduvalt põhjendatud ja vajalikud ega kuulu kostja poolt hüvitamisele. Tulenevalt asjaolust, et 18.03.2011 edastas kostja esindaja hageja esindajale kassatsioonkaebuse ja selle lisad, pidas hageja esindaja vajalikuks nendega tutvuda, et välja selgitada, mida kostja on vaidlustanud. Nimelt oli hagejale kohe pärast ringkonnakohtu otsusega tutvumist selge, et see ei ole kooskõlas TsMS-is sätestatud menetluskulude jaotuse regulatsiooniga. Ringkonnakohus tegi otsuse küll täielikult hageja kasuks, kuid jättis menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab aga, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tekkis hageja esindajal kohe küsimus, kas esitada ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebus või vastukassatsioonkaebus. Hageja otsustas, et ise ta Riigikohtusse ei pöördu. Juhul, kui kostja seda aga teeb, siis kaalub hageja kindlasti ka vastukassatsioonkaebuse esitamist. Kostja esitaski kassatsioonkaebuse. Seejärel mõtles ka hageja vastukassatsiooni esitamisele ning hindas põhjalikult selle eduväljavaateid. Sellest tulenevalt oli hagejal tarvis oma esindajaga kõik võimalikud variandid läbi arutada. Hageja huve silmas pidades püüdis hageja esindaja võimalikult kiiresti välja selgitada ka seda, kas kassatsioonkaebus on menetlusse võetud või mitte, kuna sellest olenes hageja edasine käitumine käesolevas menetluses (täitmisavalduse esitamine, kassatsioonkaebusele vastuse koostamine jne). Seega on kõik hageja esindaja osutatud õigusteenused käesolevas menetluses täiesti põhjendatud ja vajalikud. TsMS § 673 lg. 4 sätestab, et vastustaja võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisest alates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kostja edastas kassatsioonkaebuse hagejale 18.03.2012. TsMS §-st 337 tuleneb, et kui mitut menetlusosalist esindab menetluses advokaat, saadab advokaat kohtule edastatavad dokumendid ja nende lisad ise teiste menetlusosaliste advokaatidele ja teavitab sellest kohut. Sel juhul eeldatakse, et dokumendid on teistele menetlusosalistele kohtule teatatud ajal kätte toimetatud. Dokumentide edastamise või sellest kohtu teavitamise kohustust rikkunud advokaati võib kohus trahvida. Sellest tulenevalt on hagejale kassatsioonkaebus kätte toimetatud 18.03.2011. Seega oli hageja vastukassatsiooni esitamise tähtaeg 01.04.2011. Hageja ei saanud riskida olukorraga, kus kohus otsustab kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtta, kuid hageja vastukassatsiooni esitamise tähtaeg on selleks ajaks juba möödunud. Seega oli hagejal tingimata vajalik kostja kassatsioonkaebusega tutvuda ning läbi arutada vastukassatsiooni esitamine. Kostja kassatsioonkaebusega tutvumise ning oma esindaja asja arutamise järel jõudis hageja esindaja küll seisukohale, et ei soovi vastukassatsiooni esitada, kuid sellise otsuse tegemiseks tuli tal teha möödapääsmatuid menetlustoiminguid, mille eest tasus hageja 843, 64 eurot. Riigikohus tegi küll 20.06.2011 määruse (rohkem kui 3 kuud pärast kassatsioonkaebuse saamist), millega jättis kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kuid hageja pidi igal juhul arvestama võimalusega, et Riigikohus võib kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtta.
Edasine menetluse käik Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 6 alusel kohtunikule. Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium leiab, et Harju Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kolleegium nõustub määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist. Hageja ei ole Riigikohtusse esitanud ei kassatsioonkaebust ega vastukassatsioonkaebust. Riigikohus on kostja kassatsioonkaebuse 20.06.2011 määrusega otsustanud jätta menetlusse võtmata TsMS § 679 lg. 2 alusel, s.o. ilma kostja kassatsioonkaebust hagejale saatmata ja vastust nõudmata. Seega ei olnud hagejal kostja kassatsioonkaebuse põhjal vajadust menetlustoiminguid teha. Samuti ei kuulu teiselt menetlusosaliselt väljamõistmisele advokaadi tasustamine (õigusabikulu) aja eest, mis advokaat kulutas otsusele jõudmiseks, et menetlustoimingut (antud juhul omapoolset kassatsioonkaebust) ei esitata TsMS § 175 lg 1 alusel.
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.