1.Harju Maakohtu 05.05.2008 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.06.10.2006 esitas Aave Volmer kohtusse hagi Irina Sahnenko vastu kaasomandi lõpetamiseks.
2.Pooltele kuulub kaasaomandisse korteriomand Tallinnas, Xxxxx xx-x suurusega 87,7 m2 , millest hagejale kuulub 5156/10000 ja kostjale 4844/10000. Pooled ei suuda omandit ühiselt vallata ja kasutada.
3.Korteriomandit ei ole võimalik jagada reaalosadeks. Hageja palus lõpetada poolte kaasomand selliselt, et korteriomand jääks hageja ainuomandisse ja hageja maksab kostjale omandi kaotamise eest 1 200 000 krooni.
4.Alternatiivina taotles hageja korteriomandi müümist poolte vahelisel enampakkumisel ja kaasomanik, kes saab korteri, maksab teisele tema omandi suurusele vastava rahasumma.
5.Kolmanda alternatiivina palus hageja kaasomandi jagamiseks korteriomandi müümist avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamist vastavalt kaasomandi suurusele. Kostja vastuväited ja vastuhagi
6.Kostja vaidles hagile vastu. Korter on olnud kostja koduks pikka aega ja kostja ei soovi kaasomandi lõpetamist. Hageja pakutud kaasomandi lõpetamise viis ei võimalda jätkata kaasomandi kasutamist koduna. Korteri turuväärtus on oluliselt suurem kui hageja pakutud hüvitis.
7.Kostja ettepanek oli kaasomand jagada selle reaalosadeks jagamise teel. Kui see ei ole võimalik, soovib kostja hageja kaasomandiosa hagejalt välja osta.
8.10.12.2007 esitas kostja vastuhagi. Kostja küll ei soovi kaasomandi lõpetamist, kuid kuna see lõpetatakse tema arvamusest hoolimata, taotles ta kaasomandi jagamist reaalosadeks. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
9.05.05.2008 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus otsustas lõpetati Aave Volmeri ja Irina Sahnenko kaasomand Tallinnas, Xxxxx xx-s asuvale korteriomandile omanikevahelisel enampakkumisel müümise teel. Parim pakkuja on kohustatud hüvitama teisele kaasomanikule omandi suurusele vastava osa rahas. Menetluskulud jäid kostja kanda.
10.Kaasomandi jagamine ei ole võimalik asja jätmisega hagejale ja kostjale hüvitise maksmisega tema omandi kaotamise eest. Selleks, et tagada Põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandi puutumatus, tuleks võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga. Hageja, kui nõude esitaja, pidanuks tõendama asja tegelikku väärtust, kuna kostja on vaidlustanud hageja pakutud hüvitise suurust 1 200 000 krooni kogu menetluse vältel.
11.Kohus ei saa kaasomandit lõpetada kostja ettepandud viisil, kuna peab olema võimalik mõlema tekkiva korteriomandi kasutamine vastavalt sihtotstarbele ja olemusele. Kui kaasomand lõpetataks vastuhagis taotletud viisil, peaks hageja oma ühtedest ruumidest teise pääsemiseks minema läbi ühiskasutuses oleva esiku või tualettruumi.
12.Kostja on vastuses hagile märkinud, et soovib ise hageja omandiosa välja osta. Kuigi vastuhagis kostja sellist alternatiivnõuet ei esitanud, oleks selline kaasomandi lõpetamise viis kõige õigem ja õiglasem, kuna vastab mõlema kaasomaniku huvidele 2(5)
ja tahtele ning võimaldab mõlemal poolel enampakkumisest osa võtta. Nimetatud kaasomandi lõpetamise viis võimaldab kostjal säilitada eluruumi, mille kasutamist alates 1949 ta on rõhutanud, juhul kui ta enampakkumise võidab. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
13.Irina Sahnenko esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsuse täielikult.
14.Kostja on kohtule esitanud terve hulga erinevaid dokumente, kuid kohtuotsuse põhjenduse osas on läbi vaadatud ainult üks plaan. Kohtuotsuse põhjenduse osas puuduvad õigusaktid. Lisaks oli otsuse põhjenduse osas valesti kasutatud KOS § 7 lg 3.
15.Ainult plaani läbivaatamise ja viitega KOS §-le 7 on tehtud vale otsus, millega on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtteid. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Aave Volmer palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata Vastuapellatsioonkaebus
17.Aave Volmer esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega lõpetada poolte kaasomand selliselt, et korteriomand läheb Aave Volmeri ainuomandisse ning Aave Volmer kohustub Irina Sahnenko osa eest tasuma viimasele kuuluva kaasomandi väärtuse. Menetluskulud jätta Irina Sahnenko kanda.
18.Kohus on küll hagi rahuldanud, kuid ei ole seda teinud hageja esimese alternatiivina soovitud viisil. Hageja on märkinud, et on nõus maksma kostjale talle kuuluva kaasomandi osa eest 1 200 000 krooni. See on enam kui turuhind. Hageja on tõendanud seda vastavate müügikuulutustega. Kostja on kahelnud hinnas, kuid vastavaid tõendeid esitanud ei ole. Sellise tõendusliku baasi olemasolul on ebaõige maakohtu seisukoht, et hageja ei ole kostja osa väärtust tõendanud. Vastuväide ei ole see, kui kostja lihtsalt kahtlustab, et hind ei ole õige. Kostja oleks pidanud vastuväitena esitama omapoolse hinna, mida aga kostja teinud ei ole. Vastus vastuapellatsioonkaebusele.
19.Irina Sahnenko ei pea vastuapellatsioonkaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Tsiviilkolleegium kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
21.Apellatsioonimenetluses ei tugine kumbki pool enam avaliku enampakkumise läbiviimisele kui kaasomandi lõpetamise võimalusele, seetõttu on ringkonnakohtul võimalik valida kolme ülejäänud maakohtus käsitletud kaasomandi lõpetamise viisi vahel.
22.Õige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et KOS § 7 lg 3, mille kohaselt ei ole korteriomanikul õigust nõuda temale kuuluva kaasomandiosa eraldamist reaalosana, ei ole käesolevas vaidluses asjakohane säte. Käesolev vaidlus on ühe korteriomandi kaasomanike vaheline vaidlus kaasomandi lõpetamise üle, mitte korteriomanike vaheline vaidlus nende kaasomandis oleva osa üle. Ehkki maakohus põhjendavas osas
3(5)
eelpoolnimetatud sättele viitab, ei ole kohus sidunud vastuhagi rahuldamata jätmist selle sättega.
23.Kohus jättis vastuhagi rahuldamata põhjusel, et korteriomand, mille suhtes hagid on esitatud, ei ole kostja poolt taotletud viisil reaalosadeks jagatav, kuna reaalosa esemesse kuuluvad eluruumid ei moodustaks ühtset tervikut, mis ei võimalda korterit kasutada vastavalt sihtotstarbele ja olemusele. Kolleegium selle seisukohaga nõustub, kuivõrd ei ole võimalik rääkida kaasomandi lõpetamisest ja omaette korteri moodustamisest, kui keset ühele isikule kuuluvat korterit jääb üldkasutatav ruum, mis tähendab, et sisuliselt jäävad naabrid hageja korterist läbi käima. Olukord ei erineks millegi poolest praegusest, kus korter on kaasomandis ja ruumide kasutuskord on kokku lepitud. Selline olukord hagejat aga ei rahuldanud, mille tõttu ta esitaski hagi kaasomandi lõpetamiseks.
24.Asjaolu, et ehitusekspert on andnud põhimõttelise nõusoleku kostja poolt pakutud viisil korteri jagamiseks ning AS Hansapank hüpoteegipidajana ja Nõmme Linnaosa Valitsus ei oma jagamisele vastuväiteid, eelpoolnimetatud põhjust ei kõrvalda. Seetõttu ei ole kostja poolt apellatsioonkaebuses viidatud tõendid, mis kinnitavad nende isikute nõusolekut kahe korteriomandi moodustamiseks, käesoleval juhul asjakohased ega anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.
25.Kohus määras kaasomandi lõpetamise viisiks kaasomanike vahelise enampakkumise arvestades kostja sooviga, kuna kostja pidas tähtsaks kodu säilitamist just selles majas ning märkis vastuses hagile, et juhul, kui kohus ei pea kaasomandi jagamist reaalosadeks võimalikuks, on ta ise nõus hagejalt tema osa välja ostma.
26.Kolleegium möönab, et hagejal on märkimisväärne huvi kostjalt kaasomandi osa ära osta, kuna hagejale kuulub ka esimesel korrusel asuv korteriomand ning kostja osa väljaostmisel jääks kogu maja hageja ainuomandisse. Seega kaoksid ka edaspidised võimalikud konfliktid elamu ja hoovi ühisel valdamisel ja kasutamisel. Üksnes see aga ei õigusta hageja nõuet jätta korteriomand tema ainuomandisse ilma enampakkumist läbi viimata. Hageja ei ole esitanud mingeid põhjendusi selle kohta, milline eriline huvi on tal omanda kostja kaasomandi osa fikseeritud hinnaga.
27.Kostja jäi ringkonnakohtu istungil selle juurde, et hageja poolt pakutud 1 200 000 krooni on tema kaasomandi osa eest liiga väike summa. Samuti ei nõustunud kostja Rime Kinnisvara AS poolt antud eksperthinnanguga, mille kohaselt kogu korteriomandi turuväärtus käesoleval ajal on 2 110 000 krooni. Seega on õige jätta mõlemale kaasomanikule võimalus saada kogu korteriomandi omanikuks pakkudes teisele poolele omandi kaotamise eest õiglast hinda.
28.Seoses mõlema poole apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega, jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
Ene Randmäe
Otsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 28 10 2009 otsusega nr. 3-2-1-110-09
RESOLUTSIOON
4(5)
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-0628076 vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Saata asi selles osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata Irina Sahnenko vastuhagi rahuldamata jätmise osas.
3.Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Vastukassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Tagastada Aave Volmerile 5. juunil 2009. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni ja
22.juunil 2009. a tasutud kautsjon 11 600 (üksteist tuhat kuussada) krooni.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.