lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-28076/6

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.04.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-28076/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.04.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
989
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-06-28076

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2007. a, Tallinn

Kohtunik

Ülle Jänes

Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend

A.V hagi I.S vastu kaasomandi lõpetamiseks Harju Maakohtu 11.12.2006 määrus menetlusabi andmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.V määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A.V, esindaja adv Indrek Lillo; kostja I.S

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 11.12.2006 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määrata riigilõivu tasumiseks täiendav tähtaeg. Kohustada A.V tasuma riigilõivu 40 250 krooni, täites vastava kohustuse 30 päeva jooksul ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest arvates. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, märkides viitenumbriks 2900072123. Makset tõendav dokument esitada Harju Maakohtule. Kui hageja jätab kohtu nõudmise määratud tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle. Määruse peale ei saa edasi kaevata. Menetluse käik

1.A.V esitas 06.10.2006 Harju Maakohtule hagi I.S vastu kaasomandi lõpetamiseks. Varalise hüve väärtuseks, mida hageja vaidluses tehtava lahendiga saada soovib, on hagiavalduse kohaselt 1 200 000 krooni. Seega tuleb hagiavalduselt tasuda riigilõivu 41 250 krooni. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 1000 krooni
2.Harju Maakohus jättis 18.10.2006 määrusega A.V hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt tuleb hagiavalduselt tasuda riigilõivu 41 250 krooni, millest hageja on 1000 krooni tasunud. Ühtlasi juhtis kohus hageja tähelepanu ka muudele puudustele ning palus need kõrvaldada. Hageja esitas 22.11.2006 kohtule menetlusabi taotluse ning palus end vabastada riigilõivu tasumisest. Hageja on kodune ega oma töökohta, ta on diplomaadiga välislähetuses kaasas olev abikaasa.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
3.Harju Maakohus jättis 11.12.2006 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata

põhjendamatuse tõttu. Kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 181 lg 1 p-le 1 ja § 182 lg 2 p-le 2 ning leidis, et kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on hagejal võimalik katta menetluskulud olemasoleva vara arvel. Kohus tugines ka hagiavalduses sisalduvale kaasomandi lõpetamise viisile – maksta kostjale välja 1,2 miljonit krooni – ja leidis, et ka see tõendab hageja varalisi võimalusi. Määruskaebuse põhjendus ning menetluse edasine käik

4.Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada hageja taotlus menetlusabi saamiseks. Apellant peab kaevatavat määrust ebaseaduslikuks juba ainuüksi seetõttu, et selles puuduvad põhjendused. Ebamäärane viide varale, mille arvelt on väidetavalt võimalik tasuda riigilõivu, ei ole piisav põhjendus. Määrus on vastuolus TsMS § 465 lg 2 p-ga 8, mille kohaselt peavad määruses sisalduma põhjendused, mille abil kohus järeldusteni jõudis. Kohtumääruse korrektse põhjendamise vajadust menetlusabi andmisest keeldumise korral on rõhutanud ka Riigikohus.
5.Tulenevalt põhjenduste puudumisest jääb arusaamatuks, millist vara on kohus silmas pidanud. TsMS § 182 lg 2 p 2 sõnastusest tulenevalt peetakse selles sättes vara puhul silmas üksnes hagejale endale kuluvat vara, mille arvel saaks hageja menetluskulusid kanda. Kuigi menetlusabi andmise eesmärgiga oleks vastuolus ka see, kui isik peaks riigilõivu tasumiseks müüma talle kuuluva eluaseme. See, et hageja on nõus tasuma kaasomandi lõpetamisel kostjale 1 200 000 krooni, ei võimalda teha järeldust, et hagejal on nimetatud summa olemas. Kohus peaks varalise seisundi hindamisel jääma nende andmete piiridesse, mis on kohtule esitatud või mida kohus ise on pädevalt asutuselt välja nõudnud. Kuna hagejal endal puudub sissetulek ning varana kuulub talle üksnes korteriomand, kus tema perekond elab, ja korteriomandi mõtteline osa, millega seoses on käesoleva vaidlus algatatud, siis ei ole tal võimalik riigilõivu tasuda. Seega ei esine tema suhtes TsMS § 182 lg-s 2 loetletud menetlusabi andmist välistavaid piiranguid.
6.Harju Maakohus võttis 02.01.2007 määrusega määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja kaebusele vastamiseks. I.S peab oma vastuses kohtumäärust seaduslikuks ja õiglaseks ning leiab, et perekond V on majanduslikult heal järjel. 24.01.2007 kirjaga edastas maakohus määruskaebuse läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, sest ei pidanud kaebust põhjendatuks. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise põhjendusi tuleb täiendada. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et hagiavalduses taotletud kaasomandi lõpetamise viis, millele maakohus viitas, ei kinnita hageja varalist võimekust, mistõttu tuleb selles osas määrust täpsustada.
8.Hageja menetlusabi taotlusest nähtuvalt on tema puhul tegemist isikuga, kes ei oma iseseisvat töist sissetulekut, vaid on diplomaadist abikaasaga kaasas välislähetuses. TsMS § 181 lg 1 p 1 kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on hageja perekond majanduslikult hästi kindlustatud, mistõttu ei ole võimalik teha järeldust, et hageja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid kanda. Antud juhul oleks hageja vabastamine riigilõivu tasumisest vastuolus riigipoolse menetlusabi andmise põhimõtetega.
9.Nõustuda tuleb maakohtuga selles, et esinevad TsMS § 182 lg-s 2 loetletud menetlusabi andmist välistavad asjaolud: hagejal on võimalik kanda menetluskulu oma vara arvel. Kuigi TsMS § 182 lg 2 p-s 2 on viide raskusteta müüdavale vara, on nimetatud sätte mõttega kooskõlas ka vara arvel pangast laenu võtmine. Hageja perekonnale (hagejale ja tema abikaasale) kuulub omandiõiguse alusel neli kinnisasja (mõttelist osa) väärtusega üle 5 miljoni krooni (neist kahe omanikuna on registrisse kantud hageja), mille arvel laenu saamine riigilõivuks vajalikus summas ei tekitaks ilmselt mingeid raskusi (kinnisasja võõrandamine 40 000 kroonise riigilõivu tasumiseks ei oleks tõenäoliselt otstarbekas). Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus apellandi viitega maakohtu määrusele, nagu peaks ta selle kohaselt oma eluaseme (korteriomandi) võõrandama. Hageja nimel on kinnistusregistrisse kantud ka mõtteline osa teisest korteriomandist.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kaebuses sisalduva seisukohaga, et menetlusabi andmisest keeldumiseks TsMS § 182 lg 2 p 2 järgi ei ole alust, sest nimetatud sättes on silmas peetud vaid taotlejale endale kuuluvat vara. Tulenevalt TsMS § 186 lg-st 1 peab kohus hindama taotleja majandusliku seisundi puhul tema vara ja sissetuleku kõrval ka temaga kooselavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid. Antud juhul on kohus seda sisuliselt ka teinud. Menetlusabi andmisest keeldumine on kooskõlas kohtu käsutuses olnud andmetega. Pealegi oleks hageja abikaasa varalise seisundi arvestamata jätmine ka vastuolus algatatava kohtuasja olemusega. Hagiavalduses taotleb hageja kaasomandi lõpetamist, mille tulemusel võib tekkida hageja ja tema abikaasa ühisvara (koos ühisvarasse kuuluva võimaliku kohustusega). Ka Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-106-06, millele on viidatud ka kaebuses, märkinud, et kui kohtuvaidlus puudutab kogu perekonna huve, tuleb perekonnaliikme sissetulekuid arvestada suuremal määral.

Ü. Jänes Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja