Avatud Aktsiaseltsi XXX avaldus välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamine kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Avatud Aktsiaselts XXX (registreerimiskood XXX, asukoht XXX); Puudutatud isik: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht
XXX).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Avatud Aktsiaseltsi XXX avaldus.
2.Tunnustada ja tunnistada Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks Sankt Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 07.07.2011.a. otsus tsiviilasjas nr A5615730/2011 ja selle 25.07.2011.a. vigade parandamise otsus, millega on XXXOÜ-lt välja mõistetud Avatud Aktsiaseltsi XXX kasuks 29.481,72 eurot (1.150.878,09 rubla), millest põhivõlg on 28.860,11 eurot (1.126.611,97 rubla) ja riigilõiv 621,62 eurot (24.266,12 rubla).
3.Avaldajal on õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti Vabariigis kohtutäiturile täitmiseks.
5.Määrus toimetada menetlusosalistele kätte. Menetluskulde jaotus
6.Menetluskulud jätta puudutatud isiku XXXOÜ kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata. Määrus
jõustub päeval, kui see tehakse menetlusosalistele teatavaks. Avalduse asjaolud ja menetluse käik
1.10.05.2012.a. saabus Harju Maakohtusse Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi poolt edastatud ja Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi kaudu saabunud Avatud Aktsiaseltsi XXX avaldus Sankt Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 07.07.2011.a. otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigi territooriumil XXXOÜ suhtes.
2.Avalduse kohaselt esitas avaldaja Avatud Aktsiaselts XXX Sankt Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtule hagi XXXOÜ vastu võlgnevuse, mis tulenes poolte vahel 02.12.2008.a. sõlmitud lepingust nr 19/2008/Д, väljamõistmiseks. Puudutatud isik XXXOÜ Sankt Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtule esitatud hagiavaldusele ei vastanud ega ilmunud ka kohtuistungile, kuigi kohtu poolt oli puudutatud isikut asja kohtulikust läbivaatamisest nõuetekohaselt teavitatud, mida kinnitavad ka avaldusele lisatud postisaadetiste kinnitatud koopiad, mis edastati puudutatud isikule kahel aadressil: XXXja XXX. Lisaks avaldati teave ka Sankt Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu ametlikul veebilehel. Harju Maakohtule 10.05.2012.a. avaldaja poolt esitatud avaldusele on lisatud 07.07.2011.a. Sankt Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu otsus tsiviilasjas nr A56-15730/2011, mille kohaselt on XXXOÜ-lt välja mõistetud võlgnevus 1.126.611,97 rubla ja riigilõiv 24.266,12 rubla. Nimetatud arbitraažikohtu otsus jõustus 25.08.2011.a. Samuti on avaldusele lisatud nimetatud kohtuotsuses 25.07.2011.a. trükivigade parandamise kohtumäärus. Avaldaja kinnitas avalduses, et asjas on 05.09.2011.a. välja antud ka täiteleht seeria AC nr 004878987, mille täitmiseks esitamise tähtaeg on 3 (kolm) aastat.
3.Harju Maakohtu 22.11.2012.a. kohtumäärusega kohustati puudutatud isikut esitama avalduse suhtes oma kirjalik seisukoht 20 (kahekümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kuni käesoleva ajani puudutatud isik oma seisukohta esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lõike 1 punkti 14 kohaselt on välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine hagita asi, mis TsMS § 478 lõike 1 järgi tuleb lahendada määrusega. TsMS § 477 lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele lisaks TsMS sätetele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi välisleping) ning välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise 10.06.1958.a. New Yorgis sõlmitud konventsioon (edaspidi konventsioon). Tulenevalt TsMS § 754 lõikest 2 kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 623 lõikele 1 kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 võib kohus vajaduse korral võlgniku ja sissenõudja ära kuulata ning küsida selgitust ka kohtult, kelle lahendi tunnustamist või täitmist taotletakse. TsMS § 477 lõike 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS 62. peatükis, mis käsitleb tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamist ja täitmist, ei ole sätestatud kohtu
kohustust korraldada kohtuistungit tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Kuivõrd puudutatud isik XXXOÜ ei vastanud Harju Maakohtu 22.11.2012.a. kohtumäärusele, jättes esitatud avalduse osas oma kirjaliku seisukoha andmata, leiab kohus, et avalduse võib lahendada kirjalikus menetluses ilma osapooli ärakuulamata. Vastavalt TsMS § 620 lõikele 1 kuulub tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega; kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis tehtud varasema lahendiga või kui samade poolte vahel on samas asjas esitatud hagi Eesti kohtusse; lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis varem tunnustatud või täidetud välisriigi kohtu lahendiga; lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas välisriigis tehtud, kuid Eestis tunnustamata varasema lahendiga, eeldusel, et varasem välisriigi kohtulahend on Eestis tunnustatav või täidetav; lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt. Vastavalt välislepingu artiklile 56 võib kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keelduda kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset; kui sama õigusvaidluse osas samade poolte vahel selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, oli juba varem tehtud jõustunud otsus või kui selle lepingupoole asutus oli varem alustanud menetlust selles asjas või kui vastavalt välislepingu sätetele, lepingus mitte ettenähtud juhtudel, aga selle lepingupoole seadusandluse kohaselt, kelle territooriumil otsust tuleb tunnustada ja täita, kuulub asi tema asutuste ainupädevusse. Konventsiooni artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt võib otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumist taotleda pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, ainult siis, kui see pool esitab tunnustamist ja täitmist taotlevale kompetentsele ametkonnale kinnituse, et poolele, kelle kahjuks otsus on tehtud ei teatatud nõuetekohaselt vahekohtuniku nimetamisest või vahekohtu protseduurist või ei olnud mingil muul põhjusel võimalik oma kaebusi esitada. Avaldaja Avatud Aktsiaseltsi XXX ja puudutatud isiku XXXOÜ vahel 02.12.2008.a. sõlmitud lepingu nr XXX(t/l 35-38, tõlge t/l 39-43) punktist 9 nähtub, et lepingust tulenevate vaidluste läbivaatamine allub Sankt Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtule. Nii avaldaja poolt Harju Maakohtule esitatud 07.07.2011.a. arbitraažikohtu otsuse (t/l 23, tõlge t/l 24) kui ka arbitraažikohtu poolt 21.11.2011.a. antud kinnitusele (t/l 7, tõlge t/l 8) on puudutatud isikut asja arutamise ajast ja kohast nõuetekohaselt teavitatud. Menetlusdokumendid ja kutsed XXXOÜ-le on saadetud aadressidele XXX ja XXX. Kuivõrd kohus ei tuvastanud käesoleval juhul TsMS § 620 lõike 1 punktides 1-6 sätestatud otsuse mittetunnustamise aluseid, samuti ei esine kohtu hinnangul ka välislepingu artiklis 56 sätestatud mittetunnustamise ja -täitmise aluseid ning kostja ei ole tõendanud konventsiooni artikli 5 lõike 1 punktis b sätestatud asjaolu ega tõstatanud ka muid konventsiooni artiklis 5 sätestatud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid, leiab kohus, et arbitraažikohtu 07.07.2011.a. otsus kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täitmisele. Vastavalt TsMS § 620 lõikele 2 tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. Vastavalt arbitraažikohtu poolt 21.11.2011.a. antud kinnitustele jõustus arbitraažikohtu otsus 25.08.2011.a. (t/l 7, tõlge t/l 8) ning kõnealloleva otsuse sundtäitmist
Venemaa Föderatsiooni territooriumil toimunud ei ole (t/l 21, tõlge t/l 22). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kõik tingimused Harju Maakohtule esitatud 07.07.2011.a. arbitraažikohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis on täidetud ja avaldus kuulub rahuldamisele.
5.Vastavalt arbitraažikohtu 07.07.2011.a. otsusele mõisteti avaldaja kasuks puudutatud isikult välja kokku 1.150.878,09 rubla, millest põhivõlg on 1.126.611,97 rubla ja riigilõiv 24.266,12 rubla. Kuna menetlusseadus ei sätesta, millise päeva kursiga tuleb välisvaluutas välisriigi otsus ümber arvestada, siis peab kohus käesoleval juhul võimalikuks kohaldada seaduseanaloogia alusel TsMS § 124 lõike 1 teist lauset, mille kohaselt välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Avaldus esitati Harju Maakohtule 10.05.2012.a. Nimetatud päeval oli Euroopa Keskpanga kurss euro suhtes 39,0370 RUB (Venemaa rubla) (1 EUR = 39,0370 RUB). Seega on puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees kokku 29.481,72 eurot, millest põhivõlg on 28.860,11 eurot ja riigilõiv 621,62 eurot.
6.TsMS § 172 lõikest 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse asjaolu, et puudutatud isik ei ole vabatahtlikult välisriigi vahekohtu otsust täitnud, jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Sama paragrahvi kõike 3 alusel esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
7.Vastavalt TsMS § 623 lõikele 6 viitab kohus määruses sissenõudja õigusele esitada täidetavaks tunnustatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Tulenevalt TsMS § 757 lõikest 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Vastavalt § 756 lõikele 4, ei saa määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, edasi kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.