Harju Maakohus
Kohtunik
Piret Randmaa
Määruse tegemise aeg ja koht
14.05.2013.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-18579
Tsiviilasi
Avatud Aktsiaseltsi XXX avaldus välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Avalduse läbivaatamine kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Avatud Aktsiaselts XXX (registreerimiskood XXX, asukoht XXX); Puudutatud isik: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata. Määrus
jõustub päeval, kui see tehakse menetlusosalistele teatavaks. Avalduse asjaolud ja menetluse käik
kohustust korraldada kohtuistungit tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Kuivõrd puudutatud isik XXXOÜ ei vastanud Harju Maakohtu 22.11.2012.a. kohtumäärusele, jättes esitatud avalduse osas oma kirjaliku seisukoha andmata, leiab kohus, et avalduse võib lahendada kirjalikus menetluses ilma osapooli ärakuulamata. Vastavalt TsMS § 620 lõikele 1 kuulub tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega; kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis tehtud varasema lahendiga või kui samade poolte vahel on samas asjas esitatud hagi Eesti kohtusse; lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis varem tunnustatud või täidetud välisriigi kohtu lahendiga; lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas välisriigis tehtud, kuid Eestis tunnustamata varasema lahendiga, eeldusel, et varasem välisriigi kohtulahend on Eestis tunnustatav või täidetav; lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt. Vastavalt välislepingu artiklile 56 võib kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keelduda kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset; kui sama õigusvaidluse osas samade poolte vahel selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, oli juba varem tehtud jõustunud otsus või kui selle lepingupoole asutus oli varem alustanud menetlust selles asjas või kui vastavalt välislepingu sätetele, lepingus mitte ettenähtud juhtudel, aga selle lepingupoole seadusandluse kohaselt, kelle territooriumil otsust tuleb tunnustada ja täita, kuulub asi tema asutuste ainupädevusse. Konventsiooni artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt võib otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumist taotleda pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, ainult siis, kui see pool esitab tunnustamist ja täitmist taotlevale kompetentsele ametkonnale kinnituse, et poolele, kelle kahjuks otsus on tehtud ei teatatud nõuetekohaselt vahekohtuniku nimetamisest või vahekohtu protseduurist või ei olnud mingil muul põhjusel võimalik oma kaebusi esitada. Avaldaja Avatud Aktsiaseltsi XXX ja puudutatud isiku XXXOÜ vahel 02.12.2008.a. sõlmitud lepingu nr XXX(t/l 35-38, tõlge t/l 39-43) punktist 9 nähtub, et lepingust tulenevate vaidluste läbivaatamine allub Sankt Peterburi linna ja Leningradi oblasti arbitraažikohtule. Nii avaldaja poolt Harju Maakohtule esitatud 07.07.2011.a. arbitraažikohtu otsuse (t/l 23, tõlge t/l 24) kui ka arbitraažikohtu poolt 21.11.2011.a. antud kinnitusele (t/l 7, tõlge t/l 8) on puudutatud isikut asja arutamise ajast ja kohast nõuetekohaselt teavitatud. Menetlusdokumendid ja kutsed XXXOÜ-le on saadetud aadressidele XXX ja XXX. Kuivõrd kohus ei tuvastanud käesoleval juhul TsMS § 620 lõike 1 punktides 1-6 sätestatud otsuse mittetunnustamise aluseid, samuti ei esine kohtu hinnangul ka välislepingu artiklis 56 sätestatud mittetunnustamise ja -täitmise aluseid ning kostja ei ole tõendanud konventsiooni artikli 5 lõike 1 punktis b sätestatud asjaolu ega tõstatanud ka muid konventsiooni artiklis 5 sätestatud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid, leiab kohus, et arbitraažikohtu 07.07.2011.a. otsus kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täitmisele. Vastavalt TsMS § 620 lõikele 2 tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. Vastavalt arbitraažikohtu poolt 21.11.2011.a. antud kinnitustele jõustus arbitraažikohtu otsus 25.08.2011.a. (t/l 7, tõlge t/l 8) ning kõnealloleva otsuse sundtäitmist
Venemaa Föderatsiooni territooriumil toimunud ei ole (t/l 21, tõlge t/l 22). Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kõik tingimused Harju Maakohtule esitatud 07.07.2011.a. arbitraažikohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis on täidetud ja avaldus kuulub rahuldamisele.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.