Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue ja põhjendused 01.12.2011 sõlmis X X X deebetkaarti kasutamise lepingu AS-s Swedbank. Ühtlasi vormistati volitus X Xile deebetkaarti koos toimingute tegemiseks vajalike PIN-koodidega pangast kättesaamiseks. Kostja võttis pangakaardi koos PIN-koodidega välja 12.12.2011. Sama kaardiga on X X õigustamatult 22.02.2012 hageja AS Swedbank pangakontolt nr xxxxxxxxxx välja võtnud 3000 eurot. Volikirja pangakaardi kasutamiseks ei koostatud. Samuti polnud hagejal kostja suhtes mingeid kohustusi, mille tõttu oleks kostja pidanud kõnealuse rahasumma saama. Kostja on eelnimetatud summas alusetult rikastunud hageja arvel. Enne hagiavalduse tegemist pöördus hageja ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri poole kaebusega kriminaalmenetluse nr 12230104621 alustamata jätmise peale. Ringkonnaprokuratuur ei teinud kindlaks, et raha oleks võtnud välja keegi teine peale kostja. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et pangakaardiga võttis sularaha välja kostja. Pangakaart on kostja poolt pangast kätte saadud 12.12.2011, st üle kahe kuu enne sularaha väljavõtmist 22.02.2012. Hageja ja kostja on Euroforex Energy OÜ osanikud. Hageja on käesoleva ajani ka Euroforex Energy OÜ juhatuse liige. Euroforex Energy OÜ valduses oli Business Angel OÜ-ga sõlmitud üürilepingu alusel korter asukohaga xxxxxxxxxxxx. Sama korter on alates 08.06.2011 registreeritud ka hageja elukohana. Hageja viibib suure osa ajast välismaal. Seetõttu oli poolte vahel levinud praktikaks üle anda teineteisele asju, jättes need xxxxxxxxxxx korterisse. Nii toimisid pooled ka vaidlusaluse hageja pangakaardiga. Pärast kaardi pangast kättesaamist jättis kostja selle korterisse, kust hageja pidi selle omal äranägemisel kätte saama. Pärast kaardi korterisse jätmist puudub kostjal mistahes ülevaade sellest, mis kaardiga tehti või kelle käes pangakaart võis olla. Kostja valduses ei ole alates 2012 veebruari algusest enam ka korterivõtmeid. Kostja ei teadnud hageja pangakaardi PIN-koodi. Kostjale väljastati üksnes pangakaart ilma PINkoodita. Vastupidist hageja tõendanud ei ole. Pangakaardi PIN-koodi saab pangaautomaadi vahendusel muuta. Kui kostjale võis olla PIN-kood kaardi kättesaamise ajal teada, ei teadnud ta seda enam kui kaks kuud hiljem. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 04.05.2012 kaebuse rahuldamata määrus ei tõenda hageja väiteid. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel puudus vaidlus asjaolus, et 12.12.2011 väljastati AS-st Swedbank hageja pangakontoga seotud pangakaart hageja antud volituse alusel kostjale. Poolte vahel oli vaidlus, kas kõnealune pangakaart oli 22.02.2012 jätkuvalt kostja valduses ning kas kostja kasutas seda hageja arveldusarvelt raha väljavõtmiseks 3000 euro ulatuses. Hageja esitatud tõenditest (lk 11, 44) nähtub, et hagejale kuuluvalt arveldusarvelt on 22.02.2012 nelja eraldi toiminguga välja võetud 3000 eurot. Hageja poolt 05.10.2012 esitatud tõendil (lk 44) on kajastatud üksnes 22.02.2012 hageja arveldusarvel toimunud tehingud, kuid koos hagiavaldusega esitatud kontoväljavõttest (lk 11) ilmnevad ka pärast 22.02.2012 toimunud tehingud, so 24.02.2012 ja 28.02.2012. Nähtuvalt kontoväljavõttest on nimetatud sularaha väljavõtmised toimunud

Gislavedis, mis asub Rootsis. Asjaolu, et 24.02.2012 ja 28.02.2012 oli tegemist sularaha väljavõtmisega, kinnitab ka arveldusarvel kajastuv panga selgitus, mille kohaselt on pank võtnud teenustasu sularaha väljastamise teenuse osutamise eest pangaautomaadist nr xxxxxxxxxxxx. Kontoväljavõttest nähtuvalt on nimetatud numbriga tähistatud just Gislavedis asuv sularahaautomaat. Kõnealuseid sularahaväljavõtteid ei ole hageja seostanud kostjaga ega esitanud nende osas vastuväiteid. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ta sai kaardi enda valdusesse vahetult pärast 22.02.2012 toimunud tehinguid. Kuna arveldusarvelt toimus sularaha väljavõtmine, pidi kõnealuseid toiminguid teinud isikule teada olema ka pangakaardiga seotud PINkood, kuna vastasel juhul ei oleks võimalik olnud 24.02.2012 ja 28.02.2012 toimunud tehingute teostamine. Eeltoodust nähtub, et kõnealuse pangakaardi valduse kuulumine 22.02.2012 tehingute ajal kostjale ning just kostja poolt hageja arvelt sularaha väljavõtmine, ei ole hageja poolt tõendatud. Kuna puuduvad tõendid, mis võimaldaksid kohtul jõuda veendumusele, et hageja pangakaart oli 22.02.2012 kostja valduses, ei oma tähendust poolte seisukohad seoses asjaoluga, kas kostja sai pangakaardi kättesaamisel oma valdusesse ka pangakaardi PIN-koodi. Kuna hageja ei ole vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 esitanud kohtule tõendeid, mille pinnalt oleks võimalik tuvastada, et kostja võttis hageja pangakontolt vastava volituseta sularaha, rikastudes alusetult hageja arvelt, puudus ka alus hagi rahuldamiseks VÕS § 1028 alusel. Apellatsioonkaebuse põhjendused Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on otsuse tegemisel ebaõigesti tuvastanud asjaolu, et kuna 24.02.2012 ja 28.02.2012 on hageja arveldusarvelt toimunud sularaha väljavõtmine Gislavedis, Rootsis, siis pidi kõnealuseid toiminguid teinud isikule teada olema ka pangakaardiga seotud PIN-kood. Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et hageja konto väljavõttest nähtub, et hageja on 24.02.2012 ja 28.02.2012 arveldusarvelt raha välja võtnud deebetkaardiga nr xxxxxxxxxx, kuid vaidlusalused sularaha väljavõtmised 22.02.2012 on toimunud kaardiga nr xxxxxxxxxxxxxx, mis oli kostja valduses alates 12.12.2011. Seega tehti toiminguid kahe erineva deebetkaardiga. Seetõttu ei ole õige kohtu järeldus, et vaidlusaluse deebetkaardi nr xxxxxxxxxxxxxx PIN-kood pidi teada olema hagejale endale või kolmandale isikule. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et pärast deebetkaardi AS-st Swedbank kättesaamist jättis ta selle Suur-Patarei 3-5 korterisse, sest see oli hageja ja kostja vahel levinud praktikaks. Pangakaarti ei ole võimalik kasutada ilma, et isik teaks selle kasutamiseks vajalikke PIN-koode. Kuivõrd kostja nimele tehtud volikiri deebetkaardi kättesaamiseks sisaldas endas volitust nii pangakaardi kui ka selle pangakaardi kasutamiseks ettenähtud turvaelemendi kättesaamiseks, siis pidi kostjale vaidlusaluse pangakaardi PIN-kood teada olema, vastasel juhul oleks olnud välistatud pangaautomaadist sularaha väljavõtmine 22.02.2012. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning mentluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha ise uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõiguse normi. Kohus kvalifitseerib õigussuhte ise vastavalt poolte esiletoodud asjaoludele. Poolte vahel ei olnud vaidlust järgmistes asjaoludes: - hagejal ja kostjal oli kokkulepe, et kostja võtab volituse alusel pangast hageja deebetkaarti ja annab selle üle hagejale. - kostja sai hageja deebetkaarti valduse 12.12.2011. - 24.02.2012 ja 28.02.2012 on hageja pangakontodelt võetud 3 000 eurot. - deebetkaarti pole kostja hagejale isiklikult üle andnud ja selle asukoht on senini teadmata. Hageja tugines peamiselt järgmistele väidetele: - kostja ei andnud deebetkaarti koos PIN-koodidega hagejale üle. - kostja võttis 24.02.2012 ja 28.02.2012 hageja arveldusarvelt 3 000 eurot. Kostja tugines järgmistele vastuväidetele: - poolte vahel oli praktika jätta üksteisele asju kostja poolt üüritud eluruumi. Kostja jättis deebetkaarti sellesse eluruumi. - pangakaarti sai kostja ilma PIN-koodideta. - kui ka PIN-koodid olid, on võimalik nende ümbervahetamine pangakaarti kasutaja poolt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole antud asjaoludel poolte vahel alusetust rikastumisest tulenevat õigussuhet. Pooltevaheline õigussuhe vastab käsunduslepingu tunnustele, kusjuures käsund tuli täita ilma tasuta (VÕS § 619 mõttes). Kostja pidi võtma pangast pangakaardi koos PIN-koodidega (turvaelementidega) ja andma need üle hagejale. Kuna tegemist on käsunduslepinguga, saab rääkida lepingu rikkumisest ja lepingulise kahju hüvitamisest (VÕS § 115). Ringkonnakohtu istungil möönis hageja, et soovib tugineda käsunduslepingust tulenevale regulatsioonile. Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega (VÕS § 620 lg 1). Ära tuleb hoida kahju tekkimine käsundiandja varale (VÕS § 620 lg 2 I lause). Kostja ei vaidlustanud apellatsioonikohtu istungil ja vaidlus puudub selles, et volitus oli kostjale tehtud pangakaardi koos PIN-koodidega kättesaamiseks. Ei ole eluliselt usutav, et pangakaart väljastati kostjale ilma PIN-koodideta. Nimetatut oleks kostja pidanud tõendama, sest see ei tulene kinnituskirjast kaardi kättesaamise kohta (tl 10) ega muudest tõenditest. Kostja ei ole tõendanud pooltevahelist praktikat asjade korterisse jätmise kohta ega vastavasisulist juhist (VÕS § 621 mõttes) konkreetse käsundi täitmisel. Hageja ei võtnud omaks, et poolte vahel selline praktika esines või et käsunduslepingu alusel andis ta kostjale juhise jätta pangakaart üürikorterisse. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et jättis kaardi üürikorterisse. Hageja ei võta omaks, et ta oleks pangakaardi üürikorterist kätte saanud. Lisaks ei võtnud hageja omaks, et kasutas üürikorterit vaid üksinda. Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrus ei ole usaldusväärne tõend selle kohta, et raha võttis arvetelt kostja. Määruses puuduvad põhjendused, mille alusel prokurör nimetatud järelduseni jõudis ja see on oletuslikku laadi. Pangakaardi ja PIN-koodide sattumise korral kolmanda isiku valdusesse on selleks õigustamata isikutel võimalus kasutada hageja pangakaarti pangaarvel oleva raha väljavõtmiseks. Kostjal tuli

käsundi täitmisel arvestada käsundiandja huvidega ja neid kaitsta. Samuti tuli käsund täita viisil, mis hoiaks ära kahju tekkimise. Isegi kostja poolt pangakaardi ja PIN-koodide jätmine üürikorterisse, ilma selleks vastavat korraldust saamata, on käsundisaaja lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumine, sest võimaldab kaardi sattumise kolmandate isikute valdusesse. Konto väljavõtetetega (tl 11 ja 44) loeb kohus tõendatuks, et hageja pangakontolt võeti 3000 eurot. Nimetatuga on tõendatud kahju tekkimine hagejale. Kostja pidi käsunduslepingu sõlmimisel ette nägema, et pangakaardi ja PIN-koodide väidetav jätmine üürikorterisse ja nende isiklik üleandmata jätmine hagejale, võimaldab kaarti kasutada kolmandatel isikutel, kes selleks õigust ei oma (VÕS § 127 lg 3). Esineb ka põhjuslik seos: kui kostja oleks kaardi hagejale üle andnud, poleks keegi teine saanud seda kasutada hageja raha väljavõtmiseks (VÕS § 127). Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et temapoolne kohustuse rikkumine oleks vabandatav (VÕS § 103 lg 1 mõttes). Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kostjal tuleb hüvitada hagejale kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus tugines üllatuslikult asjaolule, mida pooled esile ei toonud. Nimelt nähtus pankonto väljavõttelt (tl 44), et sellelt on ka pärast 22.02.2012 rahasummasid välja võetud. Hageja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et need on välja võetud teise, hageja valduses oleva, pangakaardiga. Nimetatuga on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtu otsus kuulub muutmisele ka menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.