Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud 13.04.2012 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt alustas kohtutäitur Kaire Põlts hageja suhtes täitemenetluse 025/2011/4001. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 15.06.2011 otsus (211-21093), millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 5 610,85 eurot. Kohtutäitur arestis hageja sõiduauto ja kuulutas välja sõiduki müümiseks 02.03.2012 enampakkumise. 28.02.2012 sõlmis hageja kohtutäituriga maksegraafiku igakuise 200-eurose makse tasumiseks alates 29.02.2012. 29.02.2012 pöördus hageja kostja poole võlgnevuse ajatamiseks ja sõiduauto arestist vabastamiseks ning valduse hagejale üleandmiseks. 01.03.2012 soovis hageja sõlmida kohtutäituri juures uut maksegraafikut ning tasuda 1000 eurot, kohtutäitur keeldus raha vastuvõtmisest ja uue graafiku koostamisest 18 kuuks. Samal päeval kostja loobus hagejaga 29.02.2012 sõlmitud lepingust ja andis korralduse sõiduki müümiseks enampakkumisel. Kostja ei käitunud hageja suhtes heas usus (VÕS § 76 lg 1,3, § 100). Lepingupooled ei tohi õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju. Osamaksetega on hageja osa võlgnevusest tasunud, hageja on maksevõimeline, omab rohkem kui 6 kuud alalist tööd, on valmis võlgnevust tasuma osamaksetega 18 kuu jooksul, nagu on kostjaga kokku lepitud. Samas soovib hageja tagasi saada sõiduautot, kuna see on hagejale hädavajalik pere igapäevaste toimingute tegemiseks. Kui auto müüakse madala hinnaga, tekitab see hagejale kahju. TMS § 221 lg 1 alusel on hageja suhtes algatatud sundtäitmine õigusvastane, kuna nõue on ajatatud ning kostja on rikkunud hea usu põhimõtet. Poolte vahel on 29.02.2012 kokkuleppest tulenev lepinguline suhe. VÕS § 8, § 9 lg 1 ja TsÜS § 72 järgi on võlg ajatatud. Hageja palus tunnistada sundtäitmise lubamatuks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kuivõrd hageja ei täitnud enda kohustusi vabatahtlikult ka pärast kohtuotsuse tegemist, siis esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse enda nõuete rahuldamiseks läbi täitemenetluse. 20.02.2012 teatas kostja kohtutäituri büroo töötajale, et sissenõudja on nõus vastavalt hageja soovile maksegraafikuga, mille kohaselt kuulub alates 2012 märtsist tasumisele 200 eurot kuus. 28.02.2012 2(5)

allkirjastas hageja kohtutäituri juures võlgnevuse ositi tasumise kokkuleppe, mille kohaselt kohustus hageja alates 29.02.2012 kuni 12.01.2013 tasuma igakuiselt 200 eurot. Graafik koostati kuni võlgnevuse summas 2 400 euro täitumiseni tulenevalt asjaolust, et kogu võlgnetav summa oli nii suur, et maksegraafiku tegemine tervele summale oli ebaotstarbekas. Lepiti kokku, et graafik kuulub täiendamisele/uuendamisele hiljemalt alates 12.01.2013, mille käigus vaadatakse üle võlgniku (hageja) sissetulekud ning vajadusel suurendatakse igakuiste osamaksete suurust kokkuleppel sissenõudjaga. 29.02.2012 suhtlesid hageja ja kostja esindaja telefoni teel. Pooled leppisid telefoni teel kokku, et hageja tasub 01.03.2012 1000 eurot ja ülejäänud võlgnevuse summa pannakse graafikusse nii, et 1,5 aastaga saab kogu võlgnevus tasutud ning sellisel juhul on sissenõudja nõus sellega, et arestitud sõidukit 02.03.2012 enampakkumisel ei müüda, kuid sõidukile jääb keelumärge kuni kogu võlgnevuse likvideerimiseni. Pärast seda sai kostjale teatavaks, et tegelikkuses oli hageja avaldanud kohtutäiturile valeandmeid, väites, et vaidlusalune auto on hageja töövahend, milleta viimane ei saa sissetulekut teenida. Selgus, et tegelikkuses kasutab vaidlusalust sõidukit hageja naine. Sellele infole tuginedes teatas kostja kohtutäiturile 01.03.2012 muuhulgas, et ei soovi 02.03.2012 enampakkumise edasilükkamist ega arestitud sõiduki üleandmist hagejale. Poolte vahel ei ole 29.02.2012 sõlmitud ühtegi lepingut, mille tulemusena oleks kohtutäitur kohustunud hagejale arestitud sõiduki valdust üle andma. Tegemist oli hageja ja kostja vahelise telefonivestlusega, mille raames pidas kostja, tuginedes hageja poolt avaldatud informatsioonile, võimalikuks hagejale vastu tulla ning sõiduk teatud tingimustel hageja valdusesse anda. Ebaõige on hageja väide, justkui oleks kostja nõustunud täitemenetluse lõpetamisega. Kostja ei ole kunagi avaldanud, et ta on nõus täitemenetluse lõpetamisega enne kogu võlgnevuse tasumist. TMS § 221 lg 1 kuulub kohaldamisele siis, kui nõue on ajatatud enne täitemenetluse algatamist, kuid siis sissenõudja otsustab esitada täitmisavalduse. Antud juhul on võlgnevus ajatatud täitemenetluse raames, seega TMS § 221 kohaldamisele ei kuulu. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtutäituri juures täitemenetluse käigus koostatud maksegraafiku korral ei ole tegemist nõude ajatamisega TMS § 221 lg 1 mõttes. TMS § 221 lg 1 lubab esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kui nõue on ajatatud enne täitemenetluse alustamist, mitte täitemenetluse ajal. Asjaolu, et täitemenetluse sissenõudja ja võlgnik leppisid kokku, et täitedokumendi täitmine toimub maksegraafiku alusel võlgniku poolt igakuiste maksete tasumisega, ei tähenda, et täitedokument oleks mittetäidetav. Sellisel kujul täitmine tähendab vaid, et võlgnik ei pea täitedokumendist tulenevat võlgnevust tasuma korraga, vaid kokkulepitud maksegraafiku alusel täitemenetluse käigus. Kuna täitemenetlus jätkub, ei ole võimalik sundtäitmist hageja poolt esiletoodud asjaoludel lubamatuks tunnistada ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kui teises kohtuastmes ei ole võimalik uut otsust hagi rahuldamise kohta teha, saata asi uueks arutamiseks maakohtule.

3(5)

Maakohus on oma otsuses jätnud täielikult käsitlemata 28.02.2012 ja 29.02.2012 lepingute olemuse, sisu ja kehtivuse. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole 28.02.2012 ja 29.02.2012 lepingud võlausaldajale siduvad ning mille poolest täitemenetluses sõlmitavad lepingud erinevad tavalistest isikute vahel privaatautonoomia põhimõttel sõlmitavatest lepingutest. Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale, leides, et maksegraafiku sõlmimine ei ole käsitletav nõude ajatamisena TMS § 221 lg 1 mõttes seetõttu, et TMS § 221 lg 1 lubab esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kui nõue on ajatatud enne täitemenetluse alustamist, mitte täitemenetluse ajal. Hageja leiab, et TMS § 221 lg-st 1 tulenevalt ei oma tähtsust asjaolu, millises staadiumis võlgnik ja võlausaldaja sõlmivad nõude ajatamise kokkuleppe, sest igal juhul sellekohase kokkuleppe sõlmimise aluseks on poolte vaba tahe ja soov. Seega olukorras, kus hageja nõue oli eelviidatud asjaoludel ajatatud, oleks pidanud kohus hageja hagi rahuldama. Kostja poolt hageja suhtes sundtäitmise (hageja sõiduauto suhtes täitetoimingute korraldamine) jätkamine pärast hagejaga lepingute sõlmimist on lubamatu ka kostja poolt hea usu põhimõte rikkumise tõttu. Antud juhul kostja kuritarvitas oma õigusi, rikkudes hagejaga sõlmitud lepinguid ühepoolselt ning täiesti alusetult. Kuna hageja väitis, et kostja lepingute täitmisest keeldumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, tuli maakohtul tuvastada need erandlikud asjaolud, millest järelduvalt ei ole kostja kasutanud oma õigust jätkata sundtäitmist heauskselt. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, jättes kohtuistungil kostja taotluse istungi edasilükkamiseks ja esindaja valimiseks rahuldamata. Maakohus otsustas, juhindudes TsMS §-st 228 ja riigikohtu otsusest 3-3-1-85-06, mitte lubada X X esineda hageja nõustajana. Seetõttu ei olnud hageja võimeline kohtuistungil iseseisvalt oma õigusi kaitsma ning esitas kohtule taotluse esindaja valimiseks ja istungi edasilükkamiseks, mille kohus jättis täiesti põhjendamatult rahuldamata. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kuna kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ega kõiki tõendeid analüüsinud ega vastanud kõikidele hageja esitatud faktilistele väidetele, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud

4(5)

või tasaarvestatud ja lg 2 järgi on kohtulahendi puhul lõikes 1 toodud vastuväited lubatud ainult siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis annavad aluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Asjaolud TMS § 221 kohaldamiseks saavad olla vaid täitemenetluse välised. Veebruaris 2012 kehtinud TMS § 44 redaktsiooni järgi võis kohtutäitur täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel. Tulenevalt esitatud asjaoludest toimusid hageja ja sissenõudja vahel läbirääkimised selleks, et täitetoiming (võlgnikule kuuluva auto sundmüük) edasi lükata. Poolte vahel 28.02.2012 sõlmitud kokkulepe võla ositi maksmise kohta ei hõlmanud kogu võlgnevust ja sellest ei tulenenud, et sissenõudja nõustub sõiduauto sundmüügi edasilükkamisega või loobub nõudest auto müüa. 28.02.2012 kokkuleppe järgi toimub lahendi täitmine. Seda, et poolte vahel oleks sõlmitud 29.02.2012 uus kokkulepe, milles sisaldus ka sissenõudja avaldus võlgniku sõiduauto sundmüügi edasilükkamiseks, tsiviilasja materjalidest ei tulene. Kolleegium leiab, et kohtutäituri vahendusel sõlmitud kokkulepe võlgniku ja võlausaldaja vahel ei muuda täitmist lubamatuks. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus tsiviilasja lahendades rikkunud menetlusõiguse norme. 24.09.2012 toimunud kohtuistungil ei lubanud maakohus hageja nõustajal X Juusel menetluses osaleda. Kohtuistungi protokollist (lk 95-96) tulenevalt ei avaldanud hageja pärast kohtu sellekohast otsustust, et ta sooviks kohtuistungi edasilükkamist. Alles pärast tema enda ja kostja esindaja seletuse andmist ja kohtu selgitust seoses vaidluse lahendamisega on hageja palunud asja arutamise edasi lükata, kuna ta tahab endale leida esindaja. Kolleegium leiab, et hageja nõustaja kõrvaldamine ja hageja taotluse rahuldamata jätmine ei ole selline menetlusõiguse normi rikkumine, mis tingiks kohtuotsuse tühistamise. Poolel on TsMS § 217 lg 1 järgi õigus menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Käesolevas menetluses on asja lahendamiseks vajalikud asjaolud maakohtule eelnevalt kirjalikus menetluses esitatud ja tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega, mistõttu oli maakohtu otsustus kohtuistungit mitte edasi lükata menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt põhjendatud. Kolleegium märgib, et apellatsioonkaebuses on hageja küll väitnud, et esindaja puudumine kohtuistungilt oli tema jaoks oluline, kuid samas ei ole ta esile toonud, millised toimingud jäid tal esindaja puudumise tõttu tegemata. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda. Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus menetluskulud õigesti jätnud hageja kanda.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.