2-12-3633/21 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-12-3633 väljastas võlgnikule eluasemelaenulepingu raames rahalisi vahendeid 92 411 euro suuruses summas, millise tegevusega sai võlgnik varalist kasu ning pangale põhjustati sellega varalist kahju. Samuti esitati võlgnikule samas kriminaalasjas süüdistus selles, et võlgnik kasutades 13.03.2008.a ebaõigete andmetega laenutaotlust, Soome Vabariigis tegutseva Helsingi OP Pankki OYJ pangakonto väljavõtet ja eksperthinnangut nr 2037-01-08 Swedbank AS-ga eluasemelaenulepingu nr XXX sõlmimisel ning omamata samal ajal laenusumma taotlemiseks nõutavat sissetulekut, lõi sellise tegevusega varalise kasu saamise eesmärgil maksejõulisust ja kinnisasja suuremat väärtust tõendavate dokumentide esitamisega Swedbank AS-le teadlikult ebaõige ettekujutuse ning Swedbank AS väljastas võlgnikule eluasemelaenulepingu raames rahalisi vahendeid 173 951 eurot, millise tegevusega sai võlgnik varalist kasu ning pangale põhjustati sellega varalist kahju. Eeltoodust nähtub, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus võlgnik taotleb enda vabastamist kohustustest, mis tal tekkisid võlausaldajat pettes ning millises kuriteos on teda 27.10.2011.a kohtuotsusega süüdi mõistetud (kohtuotsus jõustus 04.11.2011). Võlausaldaja palub võlgniku võlgadest vabastamise menetlust mitte algatada, kuid juhul, kui kohus asub vastupidisele seisukohale, palub võlausaldaja võlgnikku, kui mitteusaldusväärset isikut usaldusisikuks mitte nimetada. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 kohaselt, pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus MM (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 158 lg 4 alusel on põhjendatud. Aruande kohaselt pankrotimenetluses vara ei ole, võlgniku pangakontole laekuv töötasu netosumma ei kuulu täitemenetluse seadustiku kohaselt arestimisele, kuna ei ületa miinimumpalka ning ühte kolmandikku sellest ülalpeetava kohta, vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei ole esitatud, pandiga koormatud vara ei ole, samuti ei ole vara saada teistelt isikutelt. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et MM (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Aruandest nähtuvalt on MM (pankrotis) maksejõuetuse tekkimiseks kuriteo toimepanemine. Võlgniku süü karistusseadustiku § 209 lg 2 p 1 ja 2 järgi on tuvastatud kriminaalasjas 1-11-10714. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 66 lg 1 kohaselt lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud halduri tegevusest tulenevate ülesannete täitmiseks 12,6 töötundi. Töötasu arvestamisel on haldur lähtunud tunnitasu määras 70,00 eurot 5(8)

2-12-3633 ja palub määrata tasu suuruseks 882,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 291,06 eurot, kokku 1 173,06 eurot. Pankrotimenetluse kulude katteks palub haldur hüvitada 135,14 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 882,00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 291,06 eurot ja kulutused 135,14 eurot, kogusummas 1 308,20 eurot on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kohus kinnitab MM (pankrotis) pankrotimenetluses halduri tasuks koos sotsiaalmaksuga 1 173,06 eurot, ja kulutused summas 135,14 eurot, kogusummas 1 308,20 eurot. Kuivõrd võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katmiseks, siis on haldur kohtule esitanud taotluse menetlusabi andmiseks. Tutvunud halduri esitatud menetlusabi avaldusega ja selle täpsustamise avaldusega, asub kohus seisukohale, et menetlusabi taotluse rahuldamine ja pankrotimenetluse kulude riigi kanda jätmine ei ole põhjendatud. On ilmne, et võlgnikul puudub vara, mille arvel võlgnik riigilt saadava tagastamisele kuuluva menetlusabi tagastaks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus halduri avalduse menetlusabi saamiseks rahuldamata. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise kohus asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotihalduri avaldus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada osaliselt ning määrab pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitamise riigi vahenditest TsMS § 183 lg-s 2 sätestatud ulatuses, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, so summas 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 131 eurot, seega kokku 528 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahendite arvel hüvitada pankrotihalduri tasust 528 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Tasu kanda OÜ Kelvingi Õigusbüroo arvedusarvele, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Äriühingu konto number on XXXXXXXXXXX. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab taotluse Peeter Sepperi vabastamiseks MM(pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Pankrotivõlgnik MM (pankrotis) esitas koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse füüsilisest isikust võlgniku vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest tähtaegselt. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. 27.02.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul pankrotivõlgnik esitas usaldusisiku kandidaadiks iseenda. Võlausaldaja Swedbank AS hääletas selle vastu, et nimetada usaldusisiku kandidaadiks võlgnik ning oli seisukohal, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine võlgniku puhul ei ole põhjendatud, kuna ta on varalise kuriteo eest kriminaalkorras karistatud. Võlgniku kohustustest vabastamise avaldusele esitas vastuväite võlausaldaja Swedbank AS. Võlausaldaja leiab, et võlgniku varasem kuritegelik käitumine on mõjuv põhjus selleks, et kohustustest vabastamise menetlust mitte algatada. PankrS § 171 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib 6(8)

2-12-3633 kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380-3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Võlgnik on kriminaalasjas 1-11-10714 süüdi tunnistatud selles, et varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, põhjustas ta võlausaldajale varalist kahju. Kohus, tutvunud võlausaldaja vastuväitega võlgniku kohustustest vabastamise avaldusele, leiab et võlausaldaja vastuväites esitatud seisukoht ei ole aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ning tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 171 lg 2 annab ammendava loetelu, millal kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Võlausaldaja osundatud PankrS § 171 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380-3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. MM on süüdi mõistetud KarS § 209 lg 2 järgi, teda ei ole mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo samuti maksualase kuriteo eest, samuti puuduvad teised PankrS § 172 lg-2 nimetatud eeldused. Võlausaldaja oma seisukohas avaldab, et juhul kui kohus siiski peaks kohustustest vabastamise menetluse algatama, siis mitte nimetada võlgnikku ennast usaldusisikuks. 27.02.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtub, et võlgnik on usaldusisiku kandidaadiks esitanud iseenda, kuid sellele hääletas vastu võlausaldaja. Samas võlausaldaja kandidaati võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks ei esitanud. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et võlgnik MM (pankrotis) kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada ja algatada tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohus on seisukohal, et kuivõrd keegi võlausaldajatest ega kolmas isik ei ole esitanud omapoolset usaldusisiku kandidaati samuti arvestades asjaolu, et usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 172 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate 7(8)