Swedbank AS-i määruskaebus ja Danske Bank A/S-i (Eesti filiaali kaudu) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik): XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikud: - võlausaldaja I (määruskaebuse esitaja I): Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Külli Reinfeld - võlausaldaja II (määruskaebuse esitaja II): Danske Bank A/S (Taani Kuningriigi registrikood 61126228, Eesti filiaali kaudu, filiaali registrikood 11488826), lepinguline esindaja Annely Paaps - võlausaldaja III: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), lepinguline esindaja Margit Kikas - võlausaldaja IV: TT (isikukood XXXXXXXXXXX) - võlausaldaja V: Collect inkasso OÜ (registrikood 11412444), seaduslik esindaja juhatuse liige EH - võlausaldaja VI: Tallinna linn (Tallinna Munitsipaalpolitsei ameti kaudu), seaduslik esindaja ameti juhataja AT
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 28. jaanuari 2019 määrus jätta muutmata, aga täiendada seda otsustusega menetluskulude jaotuse kohta.
Kohustustest vabastamise menetluse kulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita
menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 14. märtsi 2012 määrusega kuulutati välja XX (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) pankrot. Maakohus lõpetas 14. mai 2013 määrusega pankrotimenetluse ja algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid.
2.Võlgnik esitas 13. juulil 2018 maakohtule taotluse kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt tegeles võlgnik alates 2011. aastast kuni aprillini 2018 järjepidevalt tulutoova tegevusega, mh periooditi ka mitmes ettevõttes korraga, et teenida maksimaalselt kõrget sissetulekut. Ta töötas 1. juulist 2011 – 2. jaanuarini 2015 S OÜ-s,
30.oktoobrist 2014 – 2. jaanuarini 2015 R OÜ-s, 13. juulist – 4. augustini 2015 H OÜ-s,
4.augustist 2015 – 1. veebruarini2017 taas S OÜ-s, 27. veebruarist – 30. aprillini 2018 V OÜ-s. Alates maist 2018 on ta töötu. Võlgnikul tekkis huvi lambapügamise töö vastu, mille tarbeks õnnestus septembris 2017 osaleda Soomes lambapügamise koolitusel O Farmis, millega talle omistati rahvusvaheline lambapügaja sertifikaat. Lisaks osales võlgnik 12. märtsil 2018 PRIA korraldatud uuel samalaadsel koolitusel, millega talle omistati sarnane sertifikaat lisanduvalt lambapügamise ohutute ja õigete töövõtetega. Võlgnik kasvatab lambaid ka oma kodutalus ning ta alustab tööd tulutoova tegevusena lammastepügajana augusti lõpus ja septembris, mil algab villapügamise hooaeg. Võlgnik täitis nõuetekohaselt usaldusisiku ülesandeid. Võlgnikul on taotluse esitamise ajal 5 ülalpeetavat, kellest kaks olid juba ajal, mil kohustustest vabastamise menetlus algatati. Kolm viimast last sündisid lisaks vastavalt 2014, 2016 ja 2017. aastal. Kõik lapsed on alaealised. Menetluse kestel õnnestus võlgnikul tasuda täies ulatuses võlgnevus täiteasjas nr 052/2012/620 summas 654,14 eurot. Võlgniku initsiatiiv oli ja on siiani olnud teha kõik endast olenev, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita maksimaalsel moel kahjustamata enese ja oma alaealiste laste minimaalseid eluvajadusi.
3.Tallinna linn (Tallinna Munitsipaalpolitsei ameti kaudu, võlausaldaja VI) palus jätta võlgniku taotluse täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Võlgnik peaks põhistama asjaolusid, mis on takistanud nõuete rahuldamist ja tõendama oma püüdlusi (nt tööotsingute näol) suurendada oma sissetulekut, et tasuda võlausaldajate nõudeid maksimaalses võimalikus ulatuses. Võlgnik ei ole järginud ega ka täitnud usaldusisiku kohustusi. Võlgniku sissetulek on tema enda väitel olnud piisvalt maksimaalselt suur, selleks, et kanda võlausaldajale 19,17 eurot. Võlgnik ei ole esitanud aruannet ja pangakonto väljavõtteid laekunud ettevõtluse ja töötasude osas ning väljaminekute – kulude kohta.
4.Collect inkasso OÜ (võlausaldaja V) teatas, et ei toeta võlgniku taotlust kohustustest vabastamiseks, sest võlgnik ei ole aastate jooksul pidanud vajalikuks võlausaldajale midagi tasuda.
2 (8)
5.Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu, võlausaldaja II) palus jätta võlgniku taotluse rahuldamata. Võlgnik ei ole menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei ole seda ka otsinud. Võlgnik on sisuliselt kogu menetluse vältel töötanud miinimustasu eest oma abikaasale kuulunud äriühingutes. Pikaajaline leppimine miinimumpalga suuruse sissetulekuga näitab, et võlgnik ei ole käitunud heas usus olukorras, kus ta soov oleks kohustustest vabastamise menetluse ajal rahuldada võimalikult suures ulatuse võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on süüliselt rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgniku majanduslik olukord ei ole nii keeruline nagu võlgnik väidab, hinnata tuleb kogu leibkonna majanduslikku olukorda ja toimetulekuvõimet. Nimelt on võlgniku abikaasa omandanud menetluse kestel kolm kinnisasja. Ei oma tähtsust asjaolu, et abikaasade vahel kehtib varalahususe varasuhe, sest tegemist on leibkonnaga, kelle majanduslik olukord võimaldab toimetulekut üle Eesti keskmise. Pole võimalik väita, et ühe abikaasa majanduslik olukord on eriti raske kui teine abikaasadest omab samal ajal väärtuslikku kinnisvara. Võlgnik on teadlikult ja pahatahtlikult vältinud oma kohustuste täitmist ning on üritanud viia oma majanduslike võimaluste osas eksitusse nii kohut kui ka võlausaldajaid.
6.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, võlausaldaja III) teatas, et tal puuduvad vastuväited kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
7.Swedbank AS (võlausaldaja I) esitas maakohtule taotluse võlgnikult info ja tõendite väljanõudmiseks. Võlgnikul tuleb esitada kõikide arvelduskontode väljavõtted alates14. maist 2013 kuni taotluse esitamiseni; teave selle kohta, kui suur oli võlgniku igakuine sissetulek töötamise ajal; juhul kui võlgnikul puudus mõistlikult tasustatav töökoht, siis ülevaade ja tõendid selle kohta, mida ta tegi alates 14. maist 2013 mõistlikult tasustatava töökoha leidmiseks (lisaks lambapügamise kursustele); millest koosnevad ja kui suured on võlgniku igapäevased olmekulud (nt kulutused elukohale, toidule, ülalpeetavatele) ja teave, kes neid tasub.
8.Maakohus kohustas 4. oktoobri 2018 määrusega võlgnikku esitama usaldusisiku aruanne perioodi kohta 21. mai 2017 – 13. juuli 2018 ning koos sellega kõikide arvelduskontode väljavõtted ajavahemikus 14. mai 2013 – 13. juuli 2018; tõendid selle kohta, kui suur on olnud võlgniku igakuine sissetulek ajavahemikus 1. jaanuar 2015 – 13. juuli 2018 töötatud aja osas; ajal, mil võlgnikul on puudunud mõistlikult tasustatav töökoht, ülevaade ja tõendid selle kohta, mida on võlgnik alates menetluse algatamisest teinud mõistlikult tulutoova töökoha leidmiseks (sh esitama tõendid kandideerimiste kohta).
9.Võlgnik esitas 18. oktoobril 2018 usaldusisiku aruande koos tõenditega. Võlgnik selgitas 15. jaanuaril 2019 toimunud ärakuulamisel, et ta on üritanud tööd leida, kuid see on tema mineviku tõttu raskeks osutunud. Võlgnik hoiab korras abikaasa poolt omandatud talu ning kasvatab lapsi. Peres on kuus last ning abikaasa on seitsmenda lapse ootel. Abikaasa tasub võlgniku kõik kulud ning võlgniku enda sisstulekud on võlgniku selgituste kohaselt läinud abikaasa kätte laste ülalpidamiseks.
10.Võlausaldaja I palus jätta võlgnik kohustustest vabastamata ja lõpetada menetlus. Võlgnik ei ole tegelenud tulutoova tegevusega ja on süüliselt rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi. Võlgnik on 2016. ja 2017. aastal kandideerinud paar korda autojuhi kohale, mida ei saa pidada rahuldavaks püüdluseks leida tulutoov tegevus. Samuti ärakuulamisel antud ütluste põhjal on võimalik järeldada, et võlgnikul on oma abikaasa ettevõttes V OÜ kanda suur roll, otsides ettevõtte turustamise ja klientide leidmisega (võlgnik on ettevõttes ainus tööline), kuid tulu, mis ületaks palga alammäära, võlgnik oma ülesannete täitmise eest ei saa. Võlgnik on käinud Soomes ja Rootsis omandamas teadmisi lambapügamise kohta ning töötab ka praegu oma abikaasa ettevõttes lambapügajana, kuid töötasu on endiselt miinimumi piires. Võlgnik ei ole teinud ühtegi tõsiseltvõetavat toimingut selleks, et oma kohustust täita. Tõendamata on 3 (8)
võlgniku väited, et tema mineviku tõttu tööandjad teda palgata ei soovi. Olukorras, kus võlgnikul on teiste isikute ees rahalised kohustused, ei saa ta vabalt valida, millisel erialal sissetulekut teenida, vaid peab seaduse mõtte kohaselt tegema kõik endast oleneva võlgade vähendamiseks. Tõendeid 2013–2018. aastal tööotsingute kohta ei ole võlgnik esitanud. Samas otsustas võlgnik tasuda pankrotivälisele võlausaldajale võla ning teistele mitte midagi. Võlgniku antud ütluste kohaselt ei ole ta püüdnud võlgnevusi vähemalgi määral vähendada, kuna võlg on liiga suur.
MAAKOHTU MÄÄRUS
11.Maakohus lõpetas 28. jaanuari 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Ühtlasi vabastas maakohus võlgniku usaldusisiku kohustustest.
11.1.Maakohus tuvastas, et -
-
-
võlgniku töötasu oli perioodil jaanuar 2014 – 31. detsember 2014 S OÜ-s vahemikus 92,08 – 207,91 eurot kuus (neto) ning samal ajavahemikul R OÜ-s 200 – 400 eurot kuus (neto); alates 3. jaanuarist 2015 oli võlgnik töötuna arvel; perioodil 13. juuli 2015 – 4. august 2015 töötas võlgnik H OÜ-s; alates 4. augustist 2015 asus võlgnik uuesti täiskohaga tööle S OÜ-sse tasuga 390 eurot kuus. Alates 1. jaanuarist 2016 oli võlgniku töötasuks S OÜ-s 450 eurot,
1.aprillist 2016 alates 600 eurot ja 1. juunist 2016 alates 700 eurot. Võlgnik koondati
1.veebruaril 2017 ja 22. veebruarist 2017 võttis ta end töötuna arvele; perioodil 27. veebruar 2018 – 30. aprill 2018 töötas võlgnik V OÜ-s tehnikuna, saades töötasu veebruaris 92,43 eurot, märtsis 960 eurot ja aprillis 167,74 eurot; maist 2018 oli võlgnik töötu ja alates 1. augustist 2018 asus tööle V OÜ-sse lambapügajana.
11.2.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
11.3.Tuvastatud ei ole PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste süüline rikkumine ja seega ei esine PankrS § 175 lg-s 2 nimetatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks. PankrS § 173 lg-le 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võlgniku suurim igakuine kindel sissetulek menetluse kestel oli 700 eurot. Võlgnikul on keskharidus, ta on minevikus kriminaalkorras karistatud, tal on paljulapseline pere, kellega
4 (8)
elatakse linnast väljas talus. Seega võttes arvesse võlgniku haridustaset, kriminaalset tausta ning ühtlasi ka perekondlikku elukorraldust, ei saa asuda seisukohale, et võlgnik on mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust süüliselt rikkunud. Võlgnik on suurema osa menetluse perioodist töötanud, kuid tema sissetulekud ei ole võimaldanud võlausaldajatele väljamakseid teha. Väljamakseteks kuuluvate summade arvestamisel tuleb lähtuda ka PankrS § 173 lg-st 5, mis näeb ette, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama paragrahvi lg 2 ütleb, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Lisaks näeb PankrS § 173 lg 4 ette, et lõikes 3 nimetatud tulust (st võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Eeltoodust tulenevalt ei saa üheselt väita, et võlgnik oleks võimeline teenima tulu nii suures ulatuses, et sellest jätkuks ka võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, võttes arvesse võlgniku ülalpeetavate arvu. Võlgnikul on kuus alaealist last ning võlgniku selgituste kohaselt ootab tema abikaasa seitsmendat last. Võlgnik on selgitanud, et lisaks palgatööle tuleb tal aidata abikaasal nende ning nende alaealiste laste ühiseks koduks olevat talu ülal pidada, samuti abistada ka lastega. Täiendavalt märkis maakohus, et kohustustest vabastamise menetluses ei ole võimalik hinnata pankrotivõlgniku abikaasale kuuluvat vara, samuti tema kohustusi, kuivõrd tegemist ei ole abikaasade ühisvaraga. Seetõttu ei saa arvesse võtta võlausaldaja vastuväidet, mille kohaselt on võlgniku ja tema pere toimetulek tegelikult üle Eesti keskmise.
MÄÄRUSKAEBUSED
12.Võlausaldaja I esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldamata. Menetluskulud palub võlausaldaja I panna võlgniku kanda. Võlausaldaja I jääb selle juurde, et võlgnik rikkus tahtlikult ning teadlikult mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise ja sellise tegevuse otsimise kohustust. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik võimeline teenima miinimumist märkimisväärselt suuremat töötasu, kuid sellest hoolimata on ta pika perioodi jooksul leppinud väga madala sissetulekuga ega ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks teinud mõistlikke pingutusi mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks. Samuti on tõendamata väide, et võlgnik ei leia mõistlikult tasustatavat tööd enda kriminaalse mineviku tõttu. Asjaolu, et võlgniku pere kohustustest vabastamise menetluse kestel järjest suurenes ei andnud võlgnikule õiguslikku alust pankrotiseaduses sätestatud kohustuste täitmata jätmiseks.
13.Võlausaldaja II esitas samuti määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega jätta võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks rahuldamata ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Menetluskulud palub võlausaldaja II panna võlgniku kanda. Võlausaldaja II kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei ole sellist tegevust ka otsinud. Selle tõenduseks on eelkõige asjaolud, et võlgnik ei ole viie aasta jooksul teinud võlausaldajate nõuete katteks mitte
5 (8)
-
-
-
-
ühtegi makset ning ajal kui võlgnik ongi töötanud, on see olnud tema abikaasale kuulunud äriühingutes minimaalse töötasu eest; võlgnik töötas S OÜ-s müügijuhina, kus tema tööülesanneteks olid muuhulgas sõidukite ja lisavarustuse tehnilise seisukorra jälgimine, vajalike toimingute tegemine, et taastada sõidukite tehniline seisukord, klientidele arvete koostamine, müügi- ja reklaamitöö teostamine, lepingute vormistamine, kliendihaldus ning üldine tehniline tugi. Selleks, et kõiki neid kohustusi täita, pidi võlgnik omama sõidukite tehnilise järelevalve spetsialisti oskusi, omama raamatupidamisalaseid ja juriidilisi teadmisi ning valdama müügi- ja reklaamitööd. Arvestades, et võlgnik töötas R OÜ-s laenujuhina, pidi võlgnik omama ka arvestatavaid finantsalaseid teadmisi. Arusaamatu on, kuidas võlgnik, kellel oli mitmeid erinevaid oskusi, ei olnud võimeline leidma vähemalt ühel eeltoodud erialal töökohta oluliselt suurema sissetuleku eest; maakohus ei ole põhjendanud, miks peaks kriminaalse taustaga isik vabanema oma kohutustest kergema vaevaga kui seadusekuulekad kodanikud. Võlgnik ei esitanud tõendeid, et ta just minevikus toimepandud tegude tõttu tööd ei saanud; maakohus ei ole põhjendanud, kuidas on abikaasale laste kasvatamisel ja ühises majapidamiseks abiks olemine taksistuseks samal ajal tulutoova tegevusega tegelemisele. Võlgniku abikaasa kasvatades samu lapsi ning pidades üleval sama majapidamist on võimeline tegelema tulutoova tegevusega, sealhulgas omama ja juhtima äriühinguid, mis võlgnikule tööd annavad ning soetama talu, mida võlgnik tal pidada aitab; võlgniku töötamist abikaasale kuuluvates äriühingutes perioodil jaanuar 2014 – veebruar 2017 sisuliselt miinimumpalga eest ei saa pidada mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks. Ka ei saa pidada pärast veebruari 2017 üksnes märtsis 2018 töötasu suuruses 960 eurot saamist ning ülejäänud aja töötu olemist mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks. Neid asjaolusid ei vabanda kuidagi võlgniku perekonna sisene elukorraldus. Isegi kui võlgnik on võtnud suuremas osas enda kanda laste kasvatamise ja talu korras hoidmise selleks, et abikaasa kui suuremat sissetulekut teeniv pere liige saaks tööd teha, siis tagab see küll perekonnale suurema sissetuleku, kuid selline tegevus, millega perekondliku sissetuleku suurenemine toimub läbi võlgniku võlausaldajate nõuete rahuldamise võimaluse vähendamise, on võlausaldajate huvide kahjustamisena teadlik ja süüline tegevus.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
14.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ning andis võlgnikule ja võlausaldajatele III-VI tähtaja nendele vastamiseks. Võlgnik vaidles kaebustele vastu. Võlausaldaja III teatas, et tal puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja VI toetas määruskaebuseid. Maakohus määruskaebusi ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 8. märtsil 2019.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda, selles osas tuleb maakohtu määrust täiendada.
6 (8)
16.Võlausaldajad I ja II heidavad võlgnikule kokkuvõtvalt ette seda, et võlgnik ei ole piisavalt tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda otsinud (PankrS § 173 lg 1). PankrS § 173 lg 1-3 kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: 1) võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, 2) võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning 3) võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4916, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et: 1) võlgnik on PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta, 2) võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.
17.Maakohus ei tuvastanud kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid ja leidis, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud kohustusi. Maakohus põhjendas oma järeldust piisavalt ja määruskaebuste väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Põhjendatud ei ole võlausaldajate I ja II seisukoht, et arvestades võlgniku töökogemust, peaks ta leidma kõrgema sissetulekuga töökoha. Võlgnikul ei ole kõrg- ega eriharidust, mis vähendab tema võimalust kõrgema sissetulekuga töö saamiseks. Samuti on usutav, et võlgniku suhtes toimunud kriminaal- ja pankrotimenetlus raskendavad tal suurema palgaga töökoha saamist, sest personalitöötajatel on võimalik internetiotsingute kaudu saada teavet kohtumenetluste kohta. Sellises olukorras ei oma tähtsust varasem töökogemus, millele võlausaldajad viitavad. Samas nähtub esitatud tõenditest, et võlgniku sissetulek ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul vähenenud, vaid järk-järgult kasvanud. Võlausaldajad I ja II ei ole esile toonud, kui suur peaks olema võlgniku töötasu, et seda saaks mõistlikult tulutoovaks lugeda. Arvestades võlgniku ülalpeetavaid (6 alaealist last) ei piisaks ka Eesti keskmisest palgast, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlausaldaja II etteheited perekonna elukorraldusele ei ole asjakohased. Asjaolust, et võlgniku abikaasa on ettevõtte juhatuse liige, ei saa tuletada, et ta tuleb majanduslikult paremini toime kui võlgnik. Nähtuvalt avalikult kättesaadavast veebikeskkonnast www.teatmik.ee tegeleb V OÜ loomakasvatuse abitegevusega ja tal üks töötaja, kelleks on võlgnik. Seega on tegemist väikeettevõttega, kus võlgnik ja tema abikaasa ühiselt tegutsevad. Pere ühist talupidamist ja püüdu sellest tulu saada ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust.
18.Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas
7 (8)
nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11 ja 14. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Asja materjalide pinnalt ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgniku käitumine on olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Samuti ei saavutaks võlausaldaja võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega tõenäoliselt oma eesmärki saada oma nõue rahuldatud.
19.Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1 esimest lauset ja § 173 lg 2 ning § 463 lg 2 kaudu kohalduvat § 438 lg 2, kui jättis otsustamata menetluskulude jaotuse. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise lahend on menetlust lõpetav lahend eelviidatud sätte tähenduses. Selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada. Võlgniku menetluskulud seoses tema taotlusega kohustustest vabastamiseks ning võlausaldajate I ja II määruskaebustega jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel võlgniku enda kanda. Kuivõrd võlgniku taotlus kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele ja võlausaldajate vastuväited ei ole edukad jäävad võlausaldajate menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda. Menetluskulude sellise jaotuse korral ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
20.PankrS § 175 lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.