Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Märkus: võlgnikule kuulunud korteriomand XXX ja 1⁄2 kaasomandist kinnistule asukohaga XXX on võõrandatud sundenampakkumiste käigus. - Maanteeameti päringu vastuse kohaselt võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud ei ole. Varad kokku nominaalselt puuduvad III. Kohustused 3.1 Swedbank AS päringu vastuse andmetel on kohustused järgmised: Leping XXX põhiosa võlg 155 283,53 põhiosa viivis 48 887,49 intressivõlg 2 627,29 Kokku 206 798,31 Leping XXX põhiosa võlg 55 942,87 põhiosa viivis 20 830,19 intressivõlg 716,26 Kokku 77 489,32 Laenulepingute järgi kokku 284 287,63 Swedbank Varakindlustuse AS 1 011,94 Eesti Vabariik (kriminaalkohtu menetluskulud) 552,78 AS CIK (laenulepingu alusel) 6 391,16 TA, XXX (laenulepingu alusel) 22 752,55 Muud võlausaldajad 1 000 Sissenõutavaks muutunud kohustused kokku summas 315 896,26 eurot.

töötundide arv ca 20 (ilma kohtuvaidlusteta). Lähtudes ajutise pankrotihalduri töötunni tasust 80 eurot, moodustab pankrotihalduri tasu 1 600 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 528 eurot. Eeltoodu alusel on pankrotimenetluse võimalikud kulud ca 3 400 eurot. IV Andmed täitemenetluste, kuriteoasjade ja hagimenetluste kohta 4.1 Menetluses olevad täitemenetlused: AS Swedbank 271 153,40 AS G4S Eesti 504,01 Facio Halduse OÜ 1 272,66 Lääne Politseiprefektuur 268,43 AS Starman 581,45 AS Swedbank 229 893,87 OÜ Collect Inkasso 1 374,67 Tallinna Linn 19,17 Põhja Politseiprefektuur 191,73 Põhja Politseiprefektuur 134,21 V Arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta, sealhulgas kas maksejõuetuse põhjustas kuriteotunnustega tegu Käesolevas arvamuses esitatud andmetele tuginedes saab teha järelduse, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul vara pankrotivara mõttes ei ole, sissenõutavaks muutunud nõudeid on kogusummas 315 896,26 eurot. Võlgniku alaline maksejõuetus kujunes välja seoses kriminaalkohtu 27.10.2011.a. kohtuotsusest tuleneva rahalise nõude sissenõutavaks muutumisega. Eeltoodust tulenevalt on maksejõuetuse põhjuseks kuritegu, kuid mitte pankrotikuritegu. VI Andmed vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Esialgsetel andmetel vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. VII Seisukoht pankroti väljakuulutamise suhtes Võlgnik on alaliselt maksejõuetu: puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust tulenevalt puudub ka vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Sellest on kohtul alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata, teatades eelnevalt võlausaldajatele deposiidi maksmise võimalusest raugemise vältimiseks PankrS § 29 lg 1 ja 30 lg 1 alusel. Samas on võlgnik koos pankrotiavaldusega esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kirjeldatud asjaolu puhul on kohtul alus välja kuulutada pankrot. Õiguslik alus: PankrS § 171 lg 1.1 sätestab, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. VIII Taotlus ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvituse määramiseks 8.1 Õiguslik alus Tulenevalt PankS § 23 lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannet mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Arvestades menetluse keerukust lähtub allakirjutanu tunnitasust 80 eurot.

8.2 Taotlus tasu ja hüvituse määramiseks Eeltoodu alusel ning tuginedes lisatud aruandele tehtud tööst, palun määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi töötasuks 592 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 195,36 eurot, ning hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 84,48 eurot, millele lisandub käibemaks. Kinnitan, et kõik kulutused olid teostatud perioodil 15.02.2012.a. kuni 27.02.2012.a. seoses ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmisega. IX Nõusolek pankrotihalduriks nimetamiseks Käesolevaga annab allakirjutanu oma nõusoleku enda nimetamiseks MM ́i pankrotihalduriks, juhul kui kohus kuulutab välja tema pankroti. Kinnitan, et olen sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohtuistung 28.02.2012 toimunud kohtuistungil tutvustas ajutine haldur lühidalt ajutise halduri aruannet. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul välja kujunenud alaline maksejõuetus. Võlgnik töötab, tema netopalk kuus on 416 eurot. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri töötasuks määrata 592 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 196,36 eurot. Ajutise halduri kulud hüvitada summas 101,38 eurot (s.h. käibemaks 16,90 eurot). Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri järeldustega. Kui isik taotleb kohustustest vabastamist, on pankroti väljakuulutamine kohustuslik. Ajutisel halduril on õigus taotleda töötasu ja kulude katteks raha osaliselt võlgnikult ja osaliselt riigi vahenditest. Ajutine haldur leidis, et võlgnikul tuleb tasuda 195 eurot, lisaks kulutused 84,48 eurot ning käibemaks 16,90 eurot (so kõik kokku 296,38 eurot). Võlgnik andis kirjaliku nõusoleku nimetatud summade tasumiseks. Kohtu seisukoht Tutvunud ajutise halduri aruandega ja tsiviilasja materjalidega kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja võlgniku pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohtule esitatud aruande kohaselt on haldur tuvastanud võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud kohustusi kokku summas 315 896,26 eurot. Võlgnikul vara puudub. Ajutise halduri hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ajutise halduri hinnangul on välja kujunenud võlgniku alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. Ka võlgnik ise on seisukohal, et on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgniku püsiv maksejõuetus on kinnitust leidnud, mistõttu tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS § 31 lg 6 Peeter Sepper ́i. Ajutine haldur on asunud seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole raske juhtimisviga ega kuritegu, vaid võlgniku sissetulekute vähenemine, seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus nõustub halduri kui maksejõuetuse eksperdi seisukohaga maksejõuetuse põhjuste osas.

PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7,4 tundi, millest tulenevalt taotleb ta ajutise halduri töö eest tasu määramist summas 592 eurot (lisandub sotsiaalmaks 195,36 eurot), lähtuvalt tasu arvestusest 80 eurot tund. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri arvestatud tunnitasu 80 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks tuleb määrata 592 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 195,36 eurot, kokku 787,36 eurot. Lisaks taotleb ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste 84,48 eurot hüvitamist. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tehtud kulutuste 84,48 eurot hüvitamiseks on mõistlik ja põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ajutise halduri tasu ja kulutused kokku summas 871,84 eurot tuleb välja mõista võlgnikult MM ́il, tulenevalt PankrS § 150 lg 1 ja 2, mille kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. 28.02.2012 kohtuistungil võlgnik on andnud nõusoleku ajutise halduri tasu 195 euro ja tehtud kulutuste katteks summas 101,38 euro (s.h. käibemaks 16,90 eurot) hüvitamiseks. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.