Kohustustest vabastamise otsustamine Võlgnik: M M (pankrotis, isikukood xxx, elukoht xxx); Võlausaldajad: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn), lepinguline esindaja Margit Kikas (e-post: [email protected]); Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), lepinguline esindaja Triin Kivipõld (e-post: [email protected]); A T (isikukood xxx, e-post: xxx); Collect Inkasso OÜ (registrikood 11412444, asukoht Kassi tn 4, 12618 , Tallinn), seaduslik esindaja Eigo Hint (e-post: [email protected]); Tallinna linn (Tallinna Munitsipaalpolitsei ameti kaudu), esindaja ameti juhataja A T (e-post: x); Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn), lepinguline esindaja Annely Paaps (e-post: [email protected]).
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada võlgniku M M’i (isikukood xxx) kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada M M pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
4.Avaldada teade võlgniku M M’i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1 (7)
2-12-3633
5.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu 14.05.2013 määrusega algatati M M’i (edaspidi võlgnik) kohustustest vabastamise menetlus ning määrati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.Võlgnik esitas 13.07.2018 kohtule taotluse kohustustest vabastamiseks ning menetluse lõpetamiseks (II kd tl 57-61). Taotluse kohaselt on võlgnik alates 2011-2018. aasta aprillini tegelenud järjepidevalt tulutoova tegevusega, mh periooditi ka mitmes ettevõttes korraga, et teenida maksimaalselt kõrget sissetulekut. Perioodil 01.07.2011 – 02.01.2015 töötas võlgnik ettevõttes X OÜ (x). Osaliselt samaaegselt, perioodil 30.10.2014 – 02.01.2015, töötas võlgnik ka ettevõttes X OÜ (x). Perioodil 13.07.2015 – 04.08.2015 töötas võlgnik ettevõttes X X OÜ (x) ning sellele järgnevalt, perioodil 04.08.2015 – 01.02.2017 taas ettevõttes X OÜ (x). Perioodil 27.02.2018 – 30.04.2018 töötas võlgnik ettevõttes X OÜ (12006120). Alates 2018. maikuust on võlgnik töötu. Samas on võlgnikul tekkinud sügav huvi lambapügamise töö vastu, mille tarbeks õnnestus tal 2017. aasta septembris osaleda Soome Vabariigis lambapügamise koolitusel Osmo Rauhala Farmis, millega talle omistati rahvusvaheline lambapügaja sertifikaat. Lisaks sellele osales võlgnik ka 12.03.2018 PRIA poolt korraldatud uuel samalaadsel koolitusel, millega talle omistati sarnane sertifikaat lisanduvalt lambapügamise ohutute ja õigete töövõtetega. Täna kasvatab võlgnik lambaid ka oma kodutalus ning ta alustab tööd tulutoova tegevusena lammastepügajana augusti lõpus-septembris, mil algab villapügamise hooaeg. Võlgnik on seisukohal, et on täitnud nõuetekohaselt usaldusisiku ülesandeid. Võlgnikul on taotluse esitamise ajal 5 ülalpeetavat, kellest kaks olid olemas juba hetkel, mil kohustustest vabastamise menetlus algatati. Kolm viimast last on sündinud lisaks vastavalt 2014. aastal, 2016. aastal ja 2017. aastal. Kõik võlgniku lapsed on käesoleval ajahetkel alaealised. Menetluse kestel õnnestus võlgnikul tasuda 29.12.2014 täies ulatuses kohtutäitur Urmas Tärno menetluses olnud võlgnevus täiteasjas nr 052/2012/620 summas 654,14 eurot. Võlgniku initsiatiiv oli ja on siiani olnud teha kõik endast võimaliku, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita maksimaalsel moel kahjustamata enese ja oma alaealiste laste minimaalseid eluvajadusi.
3.Kohus edastas võlgniku taotluse 16.08.2018 võlausaldajatele seisukohavõtuks. Võlausaldajad, kes seda soovisid, esitasid kohtule oma seisukohad.
4.21.08.2018 esitas Tallinna linn (Tallinna Munitsipaalpolitsei ameti kaudu) oma seisukoha (II kd tl 70-71)), milles leiab, et võlgnik ei ole täitnud usaldusisiku kohustusi, sh jätnud võlausaldaja nõude täies ulatuses rahuldamata. Võlgnik peaks põhistama asjaolusid, mis on takistanud nõuete rahuldamist ja tõendama oma püüdlusi (nt tööotsingute näol) suurendada oma sissetulekut, et tasuda võlausaldajate nõudeid maksimaalses võimalikus ulatuses. Võlgnik ei ole järginud ega ka täitnud usaldusisiku kohustusi. Võlgniku sissetulek on tema enda väitel olnud piisvalt maksimaalselt suur, selleks, et kanda võlausaldajale 19.17 eurot. Võlgnik ei ole esitanud aruannet ja pangakonto väljavõtteid laekunud ettevõtluse ja töötasude osas ning väljaminekute – kulude kohta. Võlausaldaja palub jätta võlgniku taotlus täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks rahuldamata.
2 (7)
2-12-3633
5.Swedbank AS esitas 22.08.2018 kohtule taotluse võlgnikult info ja tõendite väljanõudmiseks (II kd tl 72), milles toob välja, et selleks, et Swedbank AS saaks kujundada ning esitada kohtule oma seisukoha kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise osas, palub võlausaldaja võlgnikult välja nõuda täiendavalt järgmised dokumendid: võlgniku kõikide arvelduskontode väljavõtted perioodil 14.05.2013 kuni käesoleva ajani (täispikk ning filtreerimata konto väljavõte/ väljavõtted peab olema kinnitatud pangaametniku allkirjaga või digitaalallkirjaga); info selle kohta kui suur on olnud võlgniku igakuine sissetulek ajal mil ta töötas; juhul kui võlgnikul puudus mõistlikult tasustatav töökoht, siis ülevaade ja tõendid selle kohta, mida on alates 14.05.2013 kuni käesoleva võlgnik ajani teinud (lisaks taotluses märgitud lambapügamise kursustele) mõistlikult tasustatava töökoha leidmiseks (s.h esitada tõendid CV esitamise kohta erinevatele tööandjatele, näiteks e-mailid, mille võlgnik on erinevatele tööandjatele saatnud, tööpakkujate vastused võlgnikule, võlgniku CV, info töötuna arvel oleku kohta jne); millest koosnevad ja kui suured on võlgniku igapäevased olmekulud (näiteks kulutused elukohale, toidule, ülalpeetavatele jne) ning info selle kohta, kes neid tasub.
6.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 23.08.2018 oma seisukoha (II kd tl 83-86), milles teatas, et võlausaldajal puuduvad vastuväited kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
7.OÜ Collect Inkasso teatas 27.08.2018 kohtule, et ei toeta võlgniku taotlust kohustustest vabastamiseks, kuivõrd võlgnik ei ole pikkade aastate jooksul pidanud vajalikuks võlausaldajale ühtegi eurot tasuda (II kd tl 87).
8.Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt 27.08.2018 esitatud seisukohas (II kd tl 88-106) leiab võlausaldaja, et võlgnik ei ole menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei ole seda ka otsinud. Võlgnik on sisuliselt kogu menetluse vältel töötanud miinimustasu eest oma abikaasale kuulunud äriühingutes. Pikaajaline leppimine miinimumpalga suuruse sissetulekuga näitab, et võlgnik ei ole käitunud heas usus olukorras, kus ta soov oleks kohustustest vabastamise menetluse ajal rahuldada võimalikult suures ulatuse võlausaldajate nõudeid. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on süüliselt rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgniku majanduslik olukord kaugeltki nii keeruline nagu võlgnik väidab. Võlausaldaja leiab, et hinnata tuleb kogu leibkonna majanduslikku olukorda ja toimetulekuvõimet. Nimelt on võlgniku abikaasa omandanud menetluse kestel kolm kinnisasja. Ei oma tähtsust asjaolu, et abikaasade vahel kehtib varalahususe varasuhe, sest tegemist on leibkonnaga, kelle majanduslik olukord võimaldab toimetulekut üle Eesti keskmise. Pole võimalik väita, et ühe abikaasa majanduslik olukord on eriti raske kui teine abikaasadest omab samal ajal väärtuslikku kinnisvara. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik teadlikult ja pahatahtlikult vältinud oma kohustuste täitmist ning on üritanud viia oma majanduslike võimaluste osas eksitusse nii kohut kui ka võlausaldajaid. Tulenevalt eeltoodust palub võlausaldaja jätta võlgniku taotlus rahuldamata.
9.Kohus rahuldas 04.10.2018 määrusega (II kd tl 108-109) Swedbank AS taotluse osaliselt ning kohustas võlgnikku esitama kohtule usaldusisiku aruanne perioodi 21.05.2017 – 13.07.2018 kohta ning koos sellega oma kõikide arvelduskontode väljavõtted ajavahemikus 14.05.2013 - 13.07.2018; tõendid selle kohta, kui suur on olnud võlgniku igakuine sissetulek ajavahemikus 01.01.2015 – 13.07.2018 töötatud aja osas; ajal, mil võlgnikul on puudunud mõistlikult tasustatav töökoht, ülevaade ja tõendid selle kohta, mida on võlgnik alates menetluse algatamisest kuni käesoleva ajani teinud mõistlikult tulutoova töökoha leidmiseks (sh esitama tõendid kandideerimiste kohta). Kohus tegi lisaks 16.11.2018 järelpärimise krediidiasutustele, kohustades neid esitama kohtule võlgniku arvelduskontode väljavõtted alates 14.05.2013 kuni väljavõtte tegemise päevani, samuti esitama andmed pangas oleva muu vara kohta. Krediidiasutused on kohtule oma vastused esitanud (II kd tl 124-153). Kohus määras 07.12.2018 määrusega võlgnikule ärakuulamise ja vande võtmise aja 15.01.2019. 3 (7)
2-12-3633
10.Võlgnik esitas 18.10.2018 kohtule tõendid vastavalt 04.10.2018 kohtumäärusele, mis jäid kohtul algselt ekslikult tähelepanuta ning e-toimikusse on dokumendid lisatud 03.01.2019 kuupäevaga (II kd tl 159-209). Võlgnik on esitanud kohtule usaldusisiku aruande koos tõenditega.
11.15.01.2019 toimunud ärakuulamisel (III kd tl 15-16) osales võlgnik ning Swedbank AS lepinguline esindaja. Kohus võttis võlgnikult allkirjastatud vande selle kohta, et tema poolt esitatud andmed oma kohustuste täitmise kohta on õiged. Võlgnik selgitas täiendavalt, et menetluse kestel on ta üritanud tööd leida, kuid see on tema mineviku tõttu raskeks osutunud. Võlgnik hoiab korras abikaasa poolt omandatud talu ning kasvatab lapsi. Peres on kuus last ning abikaasa on seitsmenda lapse ootel. Abikaasa tasub võlgniku kõik kulud ning võlgniku enda sisstulekud on võlgniku selgituste kohaselt läinud abikaasa kätte laste ülalpidamiseks. Kohus määras võlausaldajale võimaluse esitada kohtule täiendav seisukoht. Kohus määras otsustada võlgniku suhtes kohustustest vabastamine võlausaldaja poolt seisukoha esitamisele järgneva viie päeva jooksul.
12.Swedbank AS esitas 22.01.2019 oma täiendava seisukoha (III kd tl 19-23), milles leiab, et võlgnik ei ole tegelenud tulutoova tegevusega. Võlgnik on 2016 ja 2017 kandideerinud paar korda autojuhi positsioonidele, mida ei saa pidada rahuldavaks püüdluseks leida tulutoov tegevus. Samuti ärakuulamisel antud ütluste põhjal on võimalik järeldada, et võlgnikul on oma abikaasa ettevõttes x ja x OÜ kanda suur roll, otsides ettevõtte turustamise ja klientide leidmisega (võlgnik on ettevõttes ainus tööline), kuid tulu, mis ületaks palga alammäära, võlgnik oma ülesannete täitmise eest ei saa. Võlgnik on käinud Soomes ja Rootsis omandamas teadmisi lambapügamise kohta ning töötab ka praegu oma abikaasa ettevõttes lambapügajana, kuid töötasu on endiselt miinimumi piires. Võlgnik ei ole teinud ühtegi tõsiseltvõetavat toimingut selleks, et oma kohustust täita. Tõendamata on võlgniku väited, et tema mineviku tõttu tööandjad teda palgata ei soovi. Võlausaldaja hinnangul ei ole võimalik arvestada tasuvama töö mitteleidmisel õigustava asjaoluna võlgniku viidet oma kriminaalsele taustale. Süüteo toimepanemine sõltub inimese enda tahtest ja selle eest karistuse mõistmine ei saa tulla inimesele üllatusena. Seega jättis võlgnik käibes vajaliku hoole järgimata, mistõttu on tegemist süülise kohustuse rikkumisega ning asjaolu, et võlgnik ise leiab, et tegeles mõistlikult tulutoova tegevusega, töötades miinimumtöötasuga, ei tähenda, et võlgnik ei ole rikkunud enda kohustust süüliselt. Olukorras, kus võlgnikul on teiste isikute ees rahalised kohustused, ei saa ta vabalt valida, millisel erialal sissetulekut teenida, vaid peab seaduse mõtte kohaselt tegema kõik endast oleneva võlgade vähendamiseks. Tõendeid 2013-2018.a tööotsingute kohta ei ole võlgnik esitanud. Samuti kummastav, et võlgnik on otsustanud tasuda pankrotivälisele võlausaldajale võla ning teistele mitte midagi. Võlgniku antud ütluste kohaselt ei ole ta püüdnud võlgnevusi vähemalgi määral vähendada, kuna võlg on liiga suur. Võlausaldaja hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud võlgniku kohustustest vabastamine, eelkõige põhjusel, et võlgnik on süüliselt rikkunud oma seadusest tulenevaid kohustusi. Võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata ja lõpetada menetlus. Kohtumääruse põhjendused
13.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 14.05.2013. Seega on käesolevaks ajaks on kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus võlgniku taotluse alusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §le 175.
4 (7)
2-12-3633
14.Tulenevalt PankrS § 175 lg 3 on kohus enne võlgniku kohustustest vabastamise otsustamist ära kuulanud võlgniku ning samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
15.PankrS § 173 kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
16.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
17.PankrS § 175 lg 5 alusel on kohtul kaalutulusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul muu hulgas kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte punkti 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013 nr 3-2-1-46-13 p. 11).
18.Puudub vaidlus, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele ühtegi väljamakset teinud. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise taotlusele esitanud vastuväited võlausaldajad Swedbank AS, Collect Inkasso OÜ, Tallinna linn ja Danske Bank A/S Eesti filiaal. Võlausaldajate peamiseks argumendiks on see, et võlgnik on menetluse kestel rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, rikkudes nimetatud kohustust süüliselt ning olles kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
19.Võlgnik on vastavalt enda poolt avaldatud andmetele tegelenud menetluse kestel tulutoova tegevusega järgmiselt. 25.06.2014 teatas võlgnik, et töötab osaliste tööaegadega ettevõtetes X OÜ ja X OÜ, saades kokku töötasu 290 eurot netos (I kd tl 139). 06.03.2015 esitatud palgatõendist (I kd tl 144) nähtuvalt oli võlgniku töötasu perioodil jaanuar 2014 – 31.12.2014 X OÜ-s vahemikus 92,08 – 207,91 eurot kuus (neto) ning samal ajavahemikul X OÜ-s 200 – 400 eurot (neto). Seejärel alates 03.01.2015 – 03.08.2015 oli võlgnik töötuna arvel (I kd tl 170). Alates 04.08.2015 asus võlgnik uuesti 5 (7)
2-12-3633 täiskohaga tööle X OÜ-sse töötasuga 390 eurot kuus (I kd tl 170). Alates 01.01.2016 oli võlgniku töötasuks X OÜ-s 450 eurot, alates 01.04.2016 600 eurot ning alates 01.06.2016 700 eurot. Võlgnik koondati ettevõttest 01.02.2017 ning alates 22.02.2017 võttis ta end töötuna arvele (II kd tl 46-49). Lisaks nähtub, et perioodil 13.07.2015 – 04.08.2015 on võlgnik töötanud X X OÜ-s. Perioodil 27.02.2018 – 30.04.2018 töötas ta ettevõttes X OÜ tehnikuna, saades töötasu veebruaris 92,43 eurot, märtsis 960 eurot ning aprillis 167,74 eurot (II kd tl 161). Alates 2018. maikuust oli võlgnik taas töötu ning alates 01.08.2018 asus tööle Villak&Puu OÜ-sse lambapügajana.
20.PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võlgnik on selgitanud, et töötas X OÜ-s müügijuhina ja X OÜ-s laenujuhina. Võlgnik on välja toonud, et kuna X OÜ võimaldab käia tööl vaba graafiku alusel nõudmata kõrgharidust ning tööalast kvalifikatsiooni, siis usub võlgnik, et selliseid tingimusi teistel tööandjatel pakkuda ei ole. Võlgnik on välja toonud, et kuna ta on kriminaalkorras karistatud, siis raskendab see tema töö otsimist. Võlgnikul on kuus alaealist last ning võlgniku selgituste kohaselt ootab tema abikaasa seitsmendat last. Võlgnik aitab abikaasat kodus lastega ning samuti talutöödes.
21.Võlausaldajad heidavad võlgnikule ette, et ta on teeninud vaid miinimumilähedast töötasu. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgniku suurim igakuine kindel sissetulek menetluse kestel olnud 700 eurot. Võlgnikul on keskharidus, ta on minevikus kriminaalkorras karistatud, tal on paljulapseline pere, kellega elatakse linnast väljas talus. Seega võttes arvesse võlgniku haridustaset, kriminaalset tausta ning ühtlasi ka perekondlikku elukorraldust, ei saa üheselt asuda seisukohale, et võlgnik on mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust süüliselt rikkunud. Võlgnik on suurema osa menetluse perioodist töötanud, kuid tema sissetulekud ei ole võimaldanud võlausaldajatele väljamakseid teha. Kohus märgib, et väljamakseteks kuuluvate summade arvestamisel tuleb lähtuda ka PankrS § 173 lgst 5, mis näeb ette, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama paragrahvi lg 2 ütleb, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Lisaks näeb PankrS 173 lg 4 ette, et lõikes 3 nimetatud tulust (st võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Seega eeltoodust tulenevalt ei saa üheselt väita, et võlgnik oleks võimeline teenima tulu nii suures ulatuses, et sellest jätkuks ka võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, võttes arvesse võlgniku ülalpeetavate arvu. Võlgnik on selgitanud, et lisaks palgatööle tuleb tal aidata abikaasal nende ning nende alaealiste laste ühiseks koduks olevat talu ülal pidada, samuti abistada ka lastega.
22.Võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal on viidanud, et võlgniku abikaasa on omandanud menetluse kestel kolm kinnisasja ning kohtul tuleks seda võlgniku varalise olukorra hindamisel arvesse võtta. Kohus märgib, et kuigi tegemist on abikaasadega, ei ole kohtul kohustustest vabastamise menetluses võimalik hinnata pankrotivõlgniku abikaasale kuuluvat vara, samuti tema kohustusi, kuivõrd tegemist ei ole abikaasade ühisvaraga. Seetõttu ei saa kohus arvesse võtta võlausaldaja vastuväidet, mille kohaselt on võlgniku ja tema pere toimetulek tegelikult üle Eesti keskmise.
23.Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, on kohus seisukohal, et võlgniku puhul ei ole leidnud tuvastamist PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste süüline rikkumine ning seega ei esine PankrS § 175 lg-s 2 nimetatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks. M M’i pankrotimenetluses täitmata 6 (7)
2-12-3633 jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
25.PankrS § 176 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
26.PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
27.Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 4 avaldav kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.