lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-52104/13

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 10.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-52104/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.05.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1101
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Swedbank Liising Aktsiaselts10434248(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Toimik nr 2-12-52104

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 10.05.2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: Swedbank Liising AS-i hagi OÜ Xxx vastu võla nõudes Hagihind: 9 557,01 eurot Kohtuistungi toimumise aeg: 19.03.2013.a., kirjalik menetlus Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn) Hageja esindaja: Külli Reinfeld (e-post [email protected]) Kostja: OÜ Xxx (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja esindaja: vandeadvokaat Kaimo Räppo (e-post [email protected]) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438 ja § 444 lg 1, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis

1.Swedbank Liising AS-i hagis OÜ Xxx vastu rahuldada ja mõista kostjalt OÜ Xxx hageja Swedbank Liising AS kasuks välja 9557,01 eurot. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes
2.Menetluskulud jätta kostja OÜ Xxx kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, kostjate seisukohad ja kohtuotsuse põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Hageja nõue Hageja nõuab, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 9 557,01 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest täitmiseni. Hagiavalduses on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 101 lg 1 p 6, § 155 lg 1 ja lg 2.
2.Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja on esitanud mh aegumise vastuväite. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtuistung. Pooltele on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks kohtuistungil ja kirjalikult. 19.03.2013 on kohus määrtanud asjas kirjaliku menetluse. Eeltoodu tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus VÕS §155 lg1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb, kui: p1) garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud; p2) möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud; p3) võlausaldaja loobub garantiist tulenevatest õigustest, sealhulgas, kui ta tagastab garantii andjale dokumendi, milles garantii väljendus. Hageja ja XxxOÜ vahel sõlmiti liisingleping xxx. Kostja väljastas 26.03.2008 garantiikirja xxx (tl 5-6 ). Poolte vahel puudub vaidlus liisingulepingu olemasolus, samuti selles, et liisinguese tagastati hagejale 29.09.2010 ja suunati müüki 6.10.2010. Kohus on seisukohal, et tegemist on mitteaktsessoorse esimese nõude garantiiga VÕS §155 mõttes.. Garantiilepingu kohaselt garantiikirjast tuleneb garantii andja kohustus tagada kõik liisingulepingust tulenevad nõuded. Garandi vastutus liisinguandja ees ei sõltu liisinglepingust ega selle kehtivusest. Tähtsust ei oma siinjuures suhted, millised olid garantii andja ja kohustatud isiku vahel. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud argumendid ei too endaga kaasa hagi rahuldamata jätmist. Kohus möönab, et põhimõtteliselt on võimalik ka pool-aktsessoorsed garantiid, mis oma olemuselt sarnanevad käendusele. Kuid sellisel juhul peab olema garantiilepingus fikseeritud, et garantii saaja peab nõuet tõendama. Käesoleval juhul seda aga pole. VÕS §155 3. lõike kohaselt garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Kuivõrd kohus on seisukohal, et tegemist on mitteaktsessoorse esimese nõude garantiiga, on asjakohatud kostja väited, et hageja nõue on põhistamata ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 9557,01 eurot.

Kostja on avaldanud ka seisukohta, et hageja nõue pole kooskõlas hea usuga. Hageja pole liisingut kostjale ümber vormistanud. Hagi on esitatud ca 1,5 aastat peale viimast kirjavahetust. Ei nähtu nõude kujunemine. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud asjaolud ei näita hageja hea usu vastast tegutsemist. Hagejal puudub kohustus liisingulepingu ümbervormistamiseks. Võimalik oleks kasutada ka mõnda teist liisinguandjat. Hea usus vastast tegutsemist ei näita ka see, millal kostja hagi esitab, tehes seda koheselt peale nõude sissenõutavaks muutumist või hiljem. Kostja pole liisingueseme väljaostmist taotlenud. Kohus on seisukohal, et garantii saaja õiguste kuritarvitamine pole selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-49-12 märkinud, et vältimaks garantii funktsiooni mitteaktsessoorse tagatisena õiguskäibes kahjustamist, peab garantii saaja õiguste kuritarvitamine olema selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav. Kostja on esitanud ka aegumise vastuväite. Kohus on seisukohal, et nõue ei ole aegunud. TsÜS§ 147 lg1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohus on seisukohal, et garantiilepingu sõlmimisega ei muutunud veel hageja nõuded kostja vastu sissenõutavaks. Garantiilepingu kohaselt kehtib garantii kuni Kohustatul Ühisliisingu ees Lepingust tekkivate kohustuste täitmiseni. Garantii on mitteaktsessoorne. Hageja on saatnud kostjale kirja milles palub võlgnevus tasuda 3.08.2011. Kostja on kirja kätte saanud 25.07.2011. Seega algab aegumine nõude esitamisest garandi vastu 3.08.2011. Isegi kui asuda seisukohale, et aegumine algab ajahetkest, mil muutusid sissenõutavaks hageja nõuded põhivõlgniku vastu ei ole hagi aegunud Poolte vahel puudub vaidlus selles . Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-33-09 asunud seisukohale, et: „ Seega muutub liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist. Mõistliku aja pikkus sõltub muu hulgas liisinguandja kulutuste kindlakstegemisele mõistlikult kuluvast ajast. Kulutuste hüvitamise sissenõutavaks muutumine ei eelda, et liisinguandja nõuaks kulude hüvitamist kohtuväliselt.“ Kohus on seisukohal, et „mõistlik aeg“ hõlmab on 30 päeva liisingueseme tagastamisest. Seega muutuks nõue sissenõutavaks 29.10.2012. Seega olukorras, kus sõiduk tagastati 29.09.2010ja hagi on esitati garandi vastu 10.12.2012, ei saa nõue olla aegunud, kuivõrd pole möödunud 3 aastane aegumistähtaeg (TsÜS§146 lg1).

3.4.Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jäävad TsMS §162 kohaselt kohtukulud kostja kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja