T P hagiavaldus Korteriühistu Paas garaažid vastu 11. juuni 2012 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.12.2012 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T P (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja Kaili Siilak
Korteriühistu Paas garaažid apellatsioonkaebus
Kostja Korteriühistu Paas garaažid (registrikood 80328223), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Kohtuistungi toimumise aeg
18.04.2013
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 17.12.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Korteriühistu Paas garaažid kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.06.07.2012 Harju Maakohtule esitatud hagis palub hageja tühistada kostja 11.06.2012 üldkoosoleku otsused kostja juhatuse valimise, kostja volinike valimise, kostja revisjonikomisjoni valimise, kostja 2012. aasta majandustegevuse plaani kinnitamise, töötasu fondi, volikogu liikmete ja volinike töötasu suuruse määramise ning jooksvate küsimuste suhtes täies ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.17.09.2012 võttis kohus hageja hagiavalduse määrusega menetlusse. Hageja nõudis esmalt otsuste tühistamist (kehtetuks tunnistamist), ent käsitles hagiavalduses asjaoludena ka tühisuse aluseid. Menetluses taotles hageja lisaks alternatiivselt otsuste tühisuse tuvastamist ja selgitas lõpuks kohtuistungil, et ta soovib otsuste tühisuse tuvastamist.
3.11.06.2012 toimus kostja nn initsiatiivrühma algatatud üldkoosolek, mille päevakorras oli kostja juhatuse valimine, kostja volinike valimine, kostja revisjonikomisjoni valimine, kostja põhikirja märkuste ja muudatuste ettepanekute arutelu, kostja 2012. aasta majandustegevuse plaani kinnitamine, töötasu fondi, volikogu liikmete ja volinike töötasu suuruse määramine ja jooksvad küsimused. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks eelnimetatud päevakorraga ei avaldanud toetust 10% ühistu liikmetest. Seega on üldkoosolekul vastuvõetud otsuste alusel ühistu juhtimise ülevõtmine ja eelmise üldkoosoleku otsuste muutmine ebaseaduslik. Üldkoosoleku läbiviimine ei vastanud selleks kehtestatud nõuetele, mille tagajärjel on üldkoosoleku otsused tühised.
4.Üldkoosoleku kokkukutsumiseks avaldasid soovi viis initsiatiivrühma liiget, kelle avaldusel olid nelja liikme allkirjad ja sellele oli lisatud 10 lehekülge allkirjadega, kusjuures allkirjalehtede järgi planeeriti koosoleku kokkukutsumist üksnes põhikirjaga seonduvate küsimuste arutamiseks. Esitatud toetusallkirjad ei pruugi olla inimeste vaba tahte väljendus, kuna neid koguti raskeid asjaolusid ära kasutades isikuid survestades. Liikmed on andnud allkirja segaste seletuste ja propaganda peale. Lisaks ei ole kõik allakirjutanud ühistu liikmed.
5.Hageja arvamuses täpsustab hageja, et kuivõrd 11.06.2012 koosolekule eelnenud 1.06.2012 koosoleku kokkukutsumine toimus hagis kirjeldatud nõuete rikkumisega, ei saa otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest lähtuvalt olla ka teistkordne koosolek seadusega kooskõlas. Kostja vastuväited
6.Kostja esitas kaks hagivastust. Esimeses vastuses, mille allkirjastasid kaks senist juhatuse liiget, võttis kostja hagi õigeks. Kostja juhatus on 31.05.2012 otsusega leidnud, et initsiatiivrühma korraldatav koosolek ei ole seaduslik, kuna avaldus üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei olnud põhjendatud. Ühistu liikmed on teinud juhatusele mitmeid avaldusi oma allkirjade tagasivõtmiseks. Erakorraline üldkoosolek ei saanud kehtivalt otsuseid vastu võtta küsimustes ja üldkoosolekul, mille kohta puudub seadusega nõutav ühistu liikmete initsiatiiv.
7.Kostja teises vastuses, mille allkirjastas kostja lepinguline esindaja, vaidles kostja hagile vastu. Kostja leidis, et hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu ega esitanud ühtegi
õiguslikku väidet, mis võiks tingida otsuste tühisuse või kehtetuks tunnistamise. Üldkoosolek on kokku kutsutud ning läbi viidud vastavalt seadusele ja põhikirjale. Κostja varasemal, 25.02.2012 toimunud, üldkoosolekul rikuti oluliselt koosoleku läbiviimise korda, mistõttu nõudsid ühistu liikmed 05.03.2012 erakorralise koosoleku kokkukutsumist. Kostja toonane juhatus keeldus üldkoosoleku kokkukutsumisest ja liikmed moodustasid initsiatiivrühma üldkoosoleku kokkukutsumiseks vajaliku hulga liikmete toetusallkirjade kogumiseks. Initsiatiivrühm esitas 03.04.2012 kostja juhatusele kirjaliku avalduse üldkoosoleku kokkukutsumise nõudes koos 111 liikme (või esindaja, kokku 12% liikmete üldarvust) allkirjadega. Kuna juhatus keeldus üldkoosoleku kokkukutsumisest, otsustas initsiatiivrühm kutsuda erakorralise üldkoosoleku kokku ise ja esitas 17.05.2012 juhatusele taotluse ühistu liikmete kontaktandmete saamiseks. Juhatus liikmete aadresse ei väljastanud. Initsiatiivrühm saatis erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teated koos päevakorraga kõigile ühistu liikmete, kelle elektroonilised aadressid või elukohajärgsed postiaadressid õnnestus hankida. Samuti teatas initsiatiivrühm koosoleku kokkukutsumisest ja koosoleku päevakorrast kostja asukoha kõikide teadetetahvlite vahendusel, mis vastavalt kostja põhikirja p-le 4.4 on ette nähtud liikmete teavitamise kohana üldkoosoleku kokkukutsumisel. Lisaks eeltoodule asetati erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teated koos päevakorraga kõikidesse garaažiboksidesse. Kostja leidis, et seadusest ei tulene nõuet, et üldkoosoleku taotletav päevakord peab olema kirjas üldkoosoleku kokkukutsumise nõude avalduses. Selles peab olema üksnes põhjendus, miks ühistu liikmed taotlevad erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist. Koosoleku päevakorra esitamise eesmärgiks on anda ühistu liikmetele piisavalt aega oma seisukohtade kujundamiseks üldkoosolekul arutusele tulevate küsimuste osas.
Maakohtu otsus
10.Harju maakohus rahuldas 17.12.2012 otsusega hagi ja tuvastas kostja 11.06.2012 üldkoosoleku päevakorra otsuste ja jooksvate küsimuste tühisuse. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
11.Kostja poolt hagile esitatud kahe vastuse osas leidis kohus, et asja lahendamisel tuleb arvestada kostja sisuliste vastuväidetega, st teise vastusega. Kuigi esimese vastuse koostanud juhatuse liikmete esindusõigus nähtub kostja registriandmetest (tlk I 171), ei ole see kohtu hinnangul piisav tuvastamaks esindusõigust sellises vaidluses, kus muu hulgas vaieldakse juhatuse liikmete valimise ja tagasikutsumise üle.
12.MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja põhiväite kohaselt on rikutud 11.06.2012 koosoleku kokkukutsumise korda. Vaidlust ei ole selles, et kõnealune koosolek toimus korduskoosolekuna, sest 1.06.2012 koosolekul ei osalenud piisav arv kostja liikmeid (I kd, tlk 10).
13.Kohus leidis, et kostja üldkoosoleku otsuste kehtivuse hindamisel tuleb kohaldada mittetulundusühingute seadust (MTÜS). MTÜS § 20 lg 3 koosmõjus lõikega 4 tõlgendamise osas asus kohus seisukohale, et taotlejate allkirjastatud avalduses (mille kohta kehtivad 10% ja kirjalikkuse nõuded) tuleb näidata asjaoludena üldkoosoleku kokkukutsumise põhjus. Nimelt võivad avalduses kirjeldatud asjaolud just olla need, mille alusel mittetulundusühingu juhatus otsustab, kas kutsuda üldkoosolek kokku või lasta sel toimuda MTÜS § 20 lg-s 4 ettenähtud viisil (vt käesolevas asjas nt tlk I 88–89, 122, 123, 199 ja 235). Sellest järeldas kohus, et liikmete allkirjadega avaldus peab
sisaldama vähemalt olulisi asjaolusid nende küsimuste kohta, mida soovitakse taotletaval üldkoosolekul arutada. Käesoleval juhul on liikmete allkirjadega avalduses viidatud üksnes varasema, 25.02.2012 toimunud, koosolekuga seotud probleemidele ja põhikirja muutmise ettepanekule. Seega sai nimetatud avalduse alusel ja MTÜS § 20 lg-s 4 ette nähtud viisil kokku kutsutud üldkoosolek võtta vastu kehtivaid otsuseid ainult neis küsimustes.
14.MTÜS § 20 lg 6 esimese lause kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Liikmete initsiatiivil kokkukutsutava koosoleku päevakorra peavad MTÜS § 201 lg 1 teise lause alusel määrama taotlejad. Kohus leiab, et päevakorra määramine kuulub seega nende 10% või enamate liikmete pädevusse, kes taotlesid üldkoosoleku kokkukutsumist. Käesolevas asjas on tõenditest nähtuvalt päevakorra määranud üksnes neli liiget (tlk I 69– 71), sellise päevakorraga viidi ka koosolek läbi (tlk I 34–37). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et need neli liiget oleksid tegutsenud kõigi 111 taotleja volitusel. Seega ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et 01.06.2012 üldkoosoleku päevakord oleks määratud MTÜS § 201 lg 1 teises lauses ette nähtud viisil. Päevakorra ebaõige määramine on kohtu hinnangul üks MTÜS § 241 lg-s 1 tühisuse alusena märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine.
15.Kohus asus seisukohale, et kuna 01.06.2012 ja selle kordusena 11.06.2012 koosolekud sooviti läbi viia päevakorraga, mis ei vastanud juhatuse poole pöördunud 111 liikme avalduses märgitud põhjustele ja koosoleku päevakorda ei olnud seaduses ette nähtud viisil määratud, siis on 11.06.2012 koosolekul vastu võetud otsused tühised. Samuti leidis kohus, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra järgimise tõendamine kuulub kostja tõendamiskoormisesse. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud 01.06.2012 ega 11.06.2012 üldkoosoleku teateid, samuti puuduvad tõendid selliste teadete liikmetele edastamise kohta, ei saa kohus tuvastada, et koosolekud oleks kokku kutsutud MTÜS § 20 lg-te 5 ja 6 kohaselt. Järelikult on ka sel põhjusel 11.06.2012 üldkoosolekul vastu võetud otsused tühised. Apellatsioonkaebus
16.16.01.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palus kostja tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
17.Kaebuse kohaselt on kohus otsuse tegemisel vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme, samuti rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme tõendite hindamisel ning menetlustoimingute tegemisel.
18.Kostja ei nõustu kohtu hinnanguga, et üldkoosoleku päevakorra ebaõige määramine on MTÜS § 241 lg 1 tühisuse alusena märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Otsuse tegemisel tuvastas kohus asjaolud, millele hageja ei ole oma hagiavalduses tuginenud. Hagiavaldusest ei nähtunud, et tegelikult sooviti initsiatiivrühma avalduste alusel kokku kutsuda üldkoosolek 01.06.2012, mille läbiviimiseks ei olnud kvoorumit (osales 10,81 % liikmetest) ja 11.06.2012 üldkoosoleku näol oli tegemist korduskoosolekuga. Hagiavalduses on aga märgitud kvoorumi puudumine justkui vaidlustatud üldkoosolekul, millega sooviti viia kohut eksitusse ja kasutada seda hagi tagamise taotluse põhistusena.
19.Kohus leidis asja lahendamisel, et kui esialgne koosolek kutsuti kokku seaduses ja põhikirjas ette nähtud korda rikkudes, siis on MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised ka korduskoosoleku otsused. Hageja ei ole oma haginõudes sellisele asjaolule tuginenud ega üldse 01.06.2012 koosolekut maininud. Asja toimikust ei nähtu, et hageja oleks kohtumenetluse käigus esitanud oma põhjendused seoses 01.06.2012 koosolekuga. Hagiavalduse väidete kohaselt rikuti koosoleku kokkukutsumise korda just 11.06.2012
koosoleku kokkukutsumisel. Kohus ei või tugineda asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud (TsMS § 436 lg 4). Arutada aga ei saanud asjaolu, mida ei olnud hagi alusena märgitud.
20.Hagi alusena ei olnud hageja märkinud ka asjaolu, et 11.06.2012 üldkoosoleku kutset ja päevakorda ei tehtud kostja liikmetele teatavaks. Nimetatud väite on hageja esitanud alles 27.11.2012 kohtuistungil (II kd-tl 164), st ajal, millal eelmenetlus oli juba lõppenud. Seega ei olnud kohus õigustatud selle hageja väite kohta kohtuotsuses seisukohta võtma (TsMS § 436 lg 4 rikkumine).
21.Kostja ei nõustu sellega, et juhatusel oli õigus jätta avaldus rahuldamata avalduses toodud põhjusi hinnates. Tähtis oli see, et uue koosoleku kokkukutsumise põhjused olid ära näidatud nii 03.04.2012 avalduses, millele kirjutasid alla 4 ühistu liiget ja lisadele veel 111 liiget, kui ka 23.04.2012 avalduses, millele kirjutasid alla viis liiget ja lisadele veel 111 liiget. Nimetatud avaldustes on lisadele viidatud. Lisad on kahepoolsed ja seal on märgitud, et nõutakse uue üldkoosoleku läbiviimist seoses 25.02.2012 üldkoosoleku õigustühisusega. Sellest tuleb järeldada, et nõutakse uue üldkoosoleku läbiviimist samade päevakorra punktidega, millele sai kinnituse 23.04.2012 avalduse esitamisel, kus esitati ka päevakord. Kohtu arvates oli avalduses vaid 25.02.2012 koosoleku probleem ja põhikirja muutmise ettepaneku soov. Kohus hindas esitatud tõendeid ebaõigesti, kasutades vaid hageja poolt esitatud puudulikud tõendid (I kd-tl 69-71). Tegemist on initsiatiivrühma 03.04.2012 avalduse koopiaga 2 lehel.
22.Kohus on oma otsuses viidanud MTÜS § 20 lg-le 6, mille kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Kohus on ebaõigesti pidanud selliseks teateks kostja 03.04.2012 avaldust. Kokkukutsumise teateid ei ole kohus kontrollinud, seega on tuvastamata, ei teated ei vasta seadusele, mille tõttu rikuti koosoleku kokkukutsumise korda.
23.Kohus leidis asja lahendamisel (p 19), et kui esialgne koosolek kutsuti kokku seaduses ja põhikirjas ette nähtud korda rikkudes, siis on MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised ka korduskoosoleku otsused. Hagis ei ole taotletud 01.06.2012 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamist selle kokkukutsumise korra rikkumisest tulenevalt. Asjast ei nähtu, et oleks arutatud 01.06.2012 koosoleku kokkukutsumisega seotud asjaolud.
24.TsMS § 392 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 2 sätestab, et kohus peab TsMS-st § 230 lg 1 ja 2 tulenevalt pooltele vajadusel selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased. Kohus on 06.11.2012 eelistungil (I kd-tl114) osundanud kostja tähelepanu juhatuse 14.05.2012 vastusele, milles märgiti, et 23.04.2012 avalduse juures ei olnud piisavalt ühistu liikmete allkirju. Sama väitis hageja esindaja eelistungil, kuid kohus ei ole selgitanud kostjale, et nimetatud asjaolu on asja lahendamisel tähtis ja kostjal lasub kohustus tõendada, et 10 lehekülge allkirjadega olid lisatud ka 23.04.2012 avaldusele. Kostja arvates on käesolevas asjas läbiviidud eelmenetlus puudulik, mille tõttu on kohus jõudnud ebaõige otsuseni. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, menetluskulud kostja kanda.
palus jätta selle rahuldamata ja
Ringkonnakohtu seisukoht
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
27.Apellatsioonkaebuses on kostja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti, mis tuginevad endiselt ekslikule eeldusele, et hageja poolt vaidlustatud kostja 11.06.2012 üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel on järgitud seaduses selleks ettenähtud korda ning on seetõttu asjakohatud. Maakohus on käsitlenud hageja poolt vaidlustatud üldkoosoleku otsuste kehtivuse eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hagi otsuste tühisuse tuvastamiseks MTÜS § 241 lg 1 alusel rahuldada. Maakohtu järeldused peavad paika nii MTÜS § 20 lg-tes 4 ja 6 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korra kui MTÜS § 201 lg-s 1 ettenähtud üldkoosoleku päevakorra määramise osas asetleidnud rikkumiste tuvastamise osas.
28.Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusnormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna esimese astme kohus on kõigile kostja vastuväidetele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks.
29.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et kuna hageja ei ole taotlenud 01.06.2012 otsuse tühistamist, ei saanud kohus rahuldada hagi ka 11.06.2012 koosolekul vastuvõetud otsuste osas, märgib kolleegium, et selline seisukoht ei pea paika. Kuivõrd 01.06.2012 koosolek oli kvoorumi puudumise tõttu otsusevõimetu, ei ole sellel otsuseid vastu võetud, mistõttu ei saanudki hageja nõuda selle koosoleku otsuste tühistamist. Hageja on tuginenud 01.06.2012 koosoleku kokkukutsumise puudustele ning kolleegiumi hinnangul sai maakohus 01.06.2012 koosoleku läbiviimise seaduspärasust hinnata kui ühte hagi rahuldamise eelduste hulka kuulunud asjaolu. Kaebuse väide, et hageja ei ole 01.06.2012 koosoleku kokkukutsumise toimingute puudulikkusele tuginenud, ei ole täpne, kuna hageja on hagiavalduses 01.06.2012 koosoleku kokkukutsumise rikkumisi kirjeldanud ja koosoleku protokolli tõendina lisanud (I kd, tlk 10).
30.Kaebuse väide, et 03.04.2012 avaldusele ja 23.04.2012 täpsustatud avaldusele oli lisatud 111 liikme toetusallkirjadega lehed, on vastuolus kostja väitega, et allkirju koguti korra ajavahemikul 16.032012 – 03.04.2012, s.t enne juhatusele ilma päevakorrata avalduse esitamist. Allkirjade lehtedel on üldkoosoleku kokkukutsumise põhjusena märgitud soov arutada põhikirja üle, mitte aga juhatuse koosseisu, majandustegevuse aastaplaani ega finantsteemasid, millise päevakorraga koosolek lõpuks kokku kutsuti (I kd, tlk 12-14 ja 69-81).
31.Kaebuses esitatud uus seisukoht, et rahulolematusest 25.02.2012 toimunud üldkoosoleku läbiviimisega, tuleb järeldada uue üldkoosoleku läbiviimise tahet samade päevakorra punktidega, ei anna samuti alust maakohtu otsust tühistada. Kolleegiumi hinnangul ei saa seaduses ettenähtud koosoleku kokkukutsumise korra järgmise nõuet pelga rahulolematusega asendada ega lugeda kokkukutsumise korda ja päevakorra määramist järelduslikult toimunuks. Samuti ei ole kostja maakohtu menetluses varasema koosoleku päevakorda esile toonud ega kaebuses TsMS § 652 kohaselt uue asjaolu esitamise lubatavust põhjendanud.
32.Kaebuses tõstatatud kahtlused dokumendi võltsituse osas lahenesid ringkonnakohtu istungil, kui hageja esindaja võimaldas kostja esindajal tutvuda kaebuses kahtluse alla seatud dokumentide originaalidega.
33.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Ande Tänav
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.