lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-5312/22

Ühinguõigus › Sundlõpetamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 06.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-5312/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Sundlõpetamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
06.05.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1736
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Määruse tegemise aeg ja koht

06. mai 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-5312

Tsiviilasi

TJSTOsaühingu sundlõpetamine ja likvideerija määramine

Menetlustoiming

Juriidilise isiku sundlõpetamine ja likvideerija määramine

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja

Puudub

Puudutatud isik 1 (juriidiline isik)

TJSTOsaühing (registrikood XXX, aadressi ei ole kantud registrisse, elektronpost XXX) Seaduslik esindaja juhatuse liige AM

Puudutatud isik 2 (juriidilise isiku juhtorgani liige)

AM (isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)

Puudutatud isik 3 (juriidilise isiku juhtorgani liige)

AT(isikukood XXX, aadress XXX)

Puudutatud isik 4 (juriidilise isiku juhtorgani liige)

GS(isikukood XXX, aadress XXX)

Puudutatud isik 5 (juriidilise isiku juhtorgani liige)

IM(isikukood XXX, aadress XXX)

Likvideerija

RK(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX)

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kohtuistung 21.03.2013.a.

Kohtumääruse resolutsioon

1.Sundlõpetada TJSTOsaühing (registrikood XXX).
2.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
Määrata TJSTOsaühingu (registrikood XXX) likvideerijaks RK(isikukood XXX).
3.Kohustada likvideerijat RK(K , isikukood XXX) andma kohtule aru likvideerija ülesannete ja kohustuste täitmise kohta ning esitama kohtule likvideerija aruanne iga kahe kuu järel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Aruandes tuleb muuhulgas kirjeldada likvideerimismenetluses läbiviidud toiminguid, anda hinnang TJSTOsaühingu (registrikood XXX) maksevõime kohta ning tuua välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust.
4.Määrus kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule (TsMS § 606 lg 1).
5.Saata kohtumäärus likvideerija äriregistrisse kandmiseks Harju Maakohtu

registriosakonnale (Pärnu mnt 142, Tallinn 11317).

6.Toimetada kohtumääruse ärakiri kätte menetlusosalistele ja likvideerijale. Menetluskulude jaotus
7.Jätta menetluskulud TJSTOsaühingu (registrikood XXX kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord Avaldaja ja juriidiline isik võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 606 lg 2, § 629 lg 5). Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I

Asjaolude kirjeldus

1.Harju Maakohtu registriosakond edastas TsMS § 595 lg 2 p 5 alusel Harju Maakohtule 01.02.2013 dokumendid TJSTOsaühingu (puudutatud isik 1, juriidiline isik) sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks. Dokumentide kohaselt ei vasta juriidilise isiku juhatuse liige AM seaduse nõuetele, sest ta on pankrotis. Ametlikest Teadaannetest ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole AM pankrotimenetlus lõppenud. 06.02.2013 kohtumäärusega algatas kohus hagita menetluse TJSTOsaühingu sundlõpetamiseks ja likvideerija määramiseks. 04.04.2013 esitas juriidilise isiku juhtorgani liige GS kohtule arvamuse, milles soovib määrata osaühingule likvideerija, esitades likvideerija kandidaadina RK (tl-d 63, 64). Enda likvideerijaks määramiseks on nõusoleku andnud RK (tl-d 71, 72). Kohtu kontole on likvideerija kulude ja tasu katteks tasutud ettemaks 300 eurot (tl-d 65, 69). II

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

2.Äriseadustiku (ÄS) § 59 lg 6 sätestab, et kui äriühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele, määrab registripidaja äriühingule juhatuse koosseisu seaduse või põhikirja nõuetega vastavusse viimiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul seda ei tee, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise. Juriidilise isiku juhatus ei vasta seaduse nõuetele ning registripidaja on andnud juhatuse koosseisu seaduse nõuetega vastavusse viimiseks tähtaja. Juriidiline isik ei ole juhatuse koosseisu viinud õigeaegselt seaduse nõuetega vastavusse. Kohtunikuabi on asja edastanud lahendamiseks kohtunikule. Kohus algatas hagita menetluse juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks. Kohus selgitas, et juriidilise isiku sundlõpetamine on äärmuslik abinõu. ÄS § 59 lg 6 eesmärk on tagada, et äriühingute juhtimisorganid vastaksid seaduse nõuetele ning lihtsustada seaduse nõuetele mittevastava juhatusega äriühingu registrist kustutamist. Kui äriühing viib oma juhatuse seaduse nõuetega kooskõlla, langeb ära ÄS § 59 lg-s

6 sätestatud alus äriühingu lihtsustatult äriregistrist kustutamiseks ning kohus võib mitte otsustada juriidilise isiku sundlõpetamist. Lisaks selgitas kohus menetlusosalistele järgnevat: kui pankrotis juhatuse liige AM kutsutakse tagasi ning valitakse uus juhatuse liige, kes vastab seaduse nõuetele, võib kohus käesolevas asjas menetluse lõpetada ilma sundlõpetamist otsustamata ja likvideerijat määramata. Kohus kohustas puudutatud isikuid esitamata kohtule arvamuse juriidilise isiku sundlõpetamise ja likvideerija määramise kohta. Juhatuse koosseisu ei ole viidud seaduse nõuetega vastavusse. Seetõttu määrab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise.

3.ÄS § 205 kohaselt toimub osaühingu lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus otsustas TJSTOsaühingu sundlõpetamise, mistõttu tuleb läbi viia osaühingu likvideerimine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1-3 sätestavad, et osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. 04.04.2013 esitas juriidilise isiku juhtorgani liige GSkohtule arvamuse, milles soovib määrata osaühingule likvideerija, esitades likvideerija kandidaadina RK. Enda likvideerijaks määramiseks on nõusoleku andnud RK (tl-d 71, 72). RK vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas likvideerijaks.
4.Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 võib kohus likvideerija määramisel täpsustada tema ülesandeid. Kohus selgitab likvideerijale tema õigusi ja kohustusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. ÄS § 209 lg 1-5 sätestavad, et likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Likvideerimine ei mõjuta osanike omavahelisi õigussuhteid ja osanike suhteid osaühinguga ega nõukogu õigusi, kui seadusest ja likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. Likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu, kui põhikirjaga, osanike otsusega või kohtulahendiga ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks või ainuesinduseks. Osanike otsusega või kohtulahendiga nimetatud likvideerijad võivad osaühingut esindada üksnes ühiselt, kui osanike otsuse või kohtulahendiga ei ole ette nähtud, et likvideerijad või osa neist võivad esindada osaühingut üksinda või mitmekesi. Seaduses sätestatust erinev esindusõiguse jaotus kehtib kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui see on kantud äriregistrisse. Likvideerimismenetluses peab osaühingu ärinimele lisama märkuse «likvideerimisel».

ÄS § 211 lg 1-5 sätestavad, et likvideeritav osaühing peab raamatupidamist raamatupidamise seaduses sätestatud korras, kui seadusest või likvideerimise olemusest ei tulene teisiti. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul koostavad likvideerijad majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb osaühingu seni kestnud majandusaasta ning algab uus majandusaasta. Likvideerijad koostavad majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga. Osanikud kinnitavad likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande otsusega. Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse pärast kinnitamist viivitamata äriregistrile. Kohus võib osaühingu vabastada likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande auditeerimise kohustusest, kui osaühingu varaline olukord on nii selge, et auditeerimine ilmselt ei ole ei osanike ega võlausaldajate huvides vajalik. Kohus selgitab likvideerijale ÄS § 212, § 213 ja § 214 sisu (võlausaldajatele teatamine, nõuete esitamine, nõuete rahuldamine). ÄS § 212 lg 1-3 sätestavad, et likvideerijad avaldavad viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest. ÄS § 213 sätestab, et võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul teate avaldamisest kõigist oma nõuetest osaühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid. Nõudest õigeaegne teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust likvideerimisel olevat osaühingut kohtus hageda. ÄS § 214 lg 1-3 sätestavad, et likvideerijad rahuldavad osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest. Kui osaühingule teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud ja nõuet ei ole osaühingust sõltumatutel põhjustel võimalik rahuldada, hoiustatakse hoiustamise tingimuste olemasolul temale kuuluv raha. Kui kohustust ei ole likvideerimise ajal võimalik täita või kui nõue on vaieldav, ei või osaühingu vara osanike vahel jagada, kui vaidlusalust rahasummat ei ole hoiustatud või võlausaldajale ei ole antud piisavat tagatist. ÄS § 210 sätestab, et kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.

5.ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kantakse äriregistrisse likvideerijate nimed ja isikukoodid. Kohus määrab saata kohtumäärus täitmiseks äriregistrile.
6.TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Tulenevalt TsMS § 4772 lg 1 kohustab kohus likvideerijat esitama kohtule iga kahe kuu järel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbiviidud toiminguid ning antakse hinnang TJSTOsaühingu maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust.
7.TsMS § 172 lg 6 sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud juriidilise isiku kanda. Kohtumäärus on allkirjastatud digitaalselt. Toomas Ventsli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium