Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 02.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-11-34249/27
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 02.05.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3743

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

aktsiaselts TEMPEST10171688(Vastustaja)osaühing OGA INVEST11070676

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. mai 2013. a Tartu

Tsiviilasja number

2-11-34249

Tsiviilasi

AS Tempest hagi OÜ Oga Invest ja OÜ Dirolex (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks Dirolex OÜ pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

1595 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. juuni 2012. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Oga Invest apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja I): OÜ Oga Invest (registrikood: 11070676; asukoht: Harjumaa Viimsi vald Haabneeme alevik Sõpruse 5), esindaja vandeadvokaat Karin Antsov Vastustaja (hageja): AS Tempest (registrikood: 10171688; asukoht: Tartu Riia 138c), esindaja advokaat Martti Peetsalu

1.Jätta Tartu Maakohtu 6. juuni 2012. a otsus muutmata.

esindajad

RESOLUTSIOON

2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus

Maakohtus kantud AS Tempest menetluskulud jätta pooles ulatuses OÜ Oga Invest kanda ja pooles ulatuses

OÜ Dirolex (pankrotis) kanda. Kostjate menetluskulud jätta kostjate enda kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta OÜ Oga Invest kanda. Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

tunnustamiseks esitatud nõue on olemas ning milline on nõude olemasolu korral selle ulatus. Et hagisid ei lahendataks erinevalt, tuleksid need hagid vaadata läbi ühes menetluses. Seetõttu lahendas kohus esitatud nõuded ühes menetluses nõudmata hagejalt riigilõivu tasumist iga kostja suhtes eraldi. Hageja ja kostja II vahel on VÕS § 208 lg 1 kohaselt sõlmitud 09.09.2002. a müügileping, mille punkti 1 kohaselt müüja müüb ja ostja ostab tooted, mille kogus ja sortiment fikseeritakse arvetel, mis on lepingu lahutamatud osad ning kinnitavad toodete üleandmise ja vastuvõtmise fakti. Kohtule on esitatud AS Tempest arve-saatelehed (tl 12-57) OÜ-le Dirolex, millel on nii kauba üleandja kui ka vastuvõtja allkirjad, välja arvatud arve-saatelehtedel nr 16280 (tl 34) ja nr 15988 (tl 48), millistel puudub kauba üleandja allkiri. Kohus leidis, et kostja II esindajate allkirjadega arve-saatelehtedel on tõendatud arvetel märgitud koguses ja sortimendis toodete müügilepingu punkti 1 kohane vastuvõtmine kostja II poolt. Pooled ei ole müügilepingus kokku leppinud, et toodete üleandmise ja vastuvõtmise kohta tuleks vormistada veel täiendavaid dokumente. Hageja seadusliku esindaja Tõnu Roosmäe vande all antud seletusest (tl 187-191) nähtub, et kostjaga II olid hagejal pikaajalised usaldusele rajatud müügisuhted. Arve-saatelehtede allkirjastamise õigus oli kõigil hageja töötajatel, kostja II poolt võtsid kauba vastu R.S. ja A.K. . Hageja esindajal ei tekkinud kunagi kahtlusi kostja II töötajate volitustes kauba vastuvõtmiseks. Kostjad ei ole TsÜS § 118 lõikes 2 toodud hageja mõistlikult püstitatud eeldust kostja II kauba vastu võtnud esindusõiguslike isikute kohta ümber lükanud, mistõttu luges kohus, et kostja II nimel esindajatena tegutsevatele isikutele oli antud volitus arve-saatelehtedel märgitud kauba vastuvõtmiseks. Toodete hinnakujunduse kohta märkis kohus, et võlaõigusseadus võimaldab müügilepingut sõlmida ka ilma ostuhinna suuruses või selle määramise viisis kokkulepet saavutamata. Antud juhul on lepingupooled aga ostuhinna suuruses kokkuleppe saavutanud märkides selle arve-saatelehtedele, mistõttu vajadus müüdud toodete mõistliku hinna tuvastamiseks VÕS § 28 lg 2 järgi puudub. Hageja on viidanud arve-saatelehtede alusel poolte vahel kauba üleandmise ja vastuvõtmise toimumise tõendamiseks pooltevahelisele varasemale praktikale ja esitanud kostja II poolt allkirjastatud arve-saatelehed, mis olid võlgnikule väljastatud enne vaidlustatud nõude teket ning on võlgniku poolt tasutud (tl 62-79). Hageja on esitanud ka kostja II poolt 16.12.2008. a allkirjastatud saldokinnituse võlgnevuse olemasolu kohta (tl 81) ning e-kirjavahetuse, sh kaks arve-saatelehte (tl 82-90). Kirjavahetusest nähtub, et 2008. a on kostja II juhatuse liige Kristjan Normak otsinud võimalust tasuda võlgnevus hagejale maksegraafiku alusel. Nimetatud dokumentaalsed tõendid kinnitavad hageja juhatuse liikme vande all antud seletust, et kostja II jäi kauba eest võlgu juba 2008. a, võlg ulatus aasta lõpus kahe miljoni kroonini ja kasvas enne pankrotti kiiresti. Kostja II poolt 29.06.2009. a pankrotiavalduse lisana esitatud tasumata ostuarvete nimekirjas 29.06.2009. a seisuga on kostja II arvestanud raamatupidamises hageja nõuet summas 2 472 596,70 krooni (tl 96). Ajutine pankrotihaldur, kes PankrS § 22 lg 2 p 1 alusel on kohustatud välja selgitama võlgniku vara, sealhulgas kohustused, on ajutise halduri aruande lisas (tl 109) kajastanud hageja nõuet summas 2 501 987,90 krooni. Viidatud tõenditest nähtub asjaolu, et kostja II on enne pankroti väljakuulutamist hageja ees tekkinud kohustust oma raamatupidamises kajastanud ja tunnistanud. Kohus leidis, et esitatud tõenditega kogumis on tõendatud, et kostja II on hagejalt kauba vastu võtnud, kuid jätnud oma kohustuse tasuda kauba eest arve-saatelehtede alusel täitmata. Hageja põhinõude suurus kostja II pankroti väljakuulutamise seisuga oli 2 487 288,90 krooni ehk 158 966,73 eurot.

ja need on jõus kuni uue kokkuleppeni. Nõudeavaldusele ja hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi lepingu punktis 3 nimetatud dokumenti - hinnapakkumist ega ka hinnakokkulepet/hinnakokkuleppeid. Seega VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning seega on vastavalt lepingule selle lahutamatuks lisadeks hinnapakkumised ja hinnakokkulepped, mis pidi olema omakorda aluseks arvete väljastamisele. AS Tempest esindaja Tõnu Roosmäe on kohtuistungil vande all antud seletuses kinnitanud, et pooled ei ole järginud lepingu punkti 3, mis tähendab seda, et poolte vahel puudus kokkulepe kohaldatava hinna osas. Apellant nõustub maakohtu seisukohaga, et käesolevas vaidluses ei ole asjakohane kohaldada VÕS § 28 lg-t 2, kuid samas ei nõustu apellant maakohtu põhjendusega, et VÕS § 28 lg 2 kohaldamine ei ole vajalik põhjusel, et ostuhinna suurus on kokku lepitud arve-saatelehel. Pooled on kokku leppinud, et arve-saatelehed ei ole dokumentideks, mis tõendavad kokkulepet hinna osas, sest hinna osas kokkuleppe saavutamise tingimused on sätestatud eraldi lepingu punktis 3; 3) on maakohus rikkunud TsMS § 199 lg 1 p 5 ja TsMS § 268. 08.05.2012. a istungil teatas maakohus, et on enne kohtuistungit rahuldanud hageja 13.09.2011. a taotluse Tõnu Roosmäe vande alla ülekuulamiseks, kuid vastavast asjaolust ei olnud maakohus kostjat OÜ-d Oga Invest teavitanud. Apellant esitas 08.05.2012. a kohtuistungil taotluse OÜ Dirolex (pankrotis) seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks, et oleks tagatud poolte võrdsus tõendite esitamiseks. Kuna OÜ-le Dirolex (pankrotis) loeti kohtukutse kätte antuks menetlusnorme rikkudes, siis võeti sellega OÜ-lt Dirolex (pankrotis) võimalus esitada täiendavaid tõendeid eelmenetluses. Apellant ei nõustu maakohtu tõlgendusega TsMS § 268 osas, mille kohaselt võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. TsMS § 268 sõnastusest tulenevalt võib kohus vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb. Antud juhul on vastava taotluse esitanud menetluses pooleks olev kostja OÜ Oga Invest. TsMS § 268 ei piiritle pooli, kes võivad TsMS § 268 alusel taotluse esitada, mistõttu on maakohus TsMS § 268 rikkudes leidnud, et OÜ-l Oga Invest puudus õigus ja võimalus esitada taotlus OÜ Dirolex (pankrotis) esindaja vande all ülekuulamiseks. Seega pole maakohus andnud OÜ-le Dirolex (pankrotis) võimalust realiseerida TsMS § 199 lg 1 p-st 4 tulenevat õigust anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta. Apellant on seisukohal, et ta ei esitanud taotlust täiendavate tõendite kogumiseks hilinenult, sest pooled olid kutsutud eelistungile ning maakohus ei olnud määranud vastavalt TsMS § 237 lg-le 1 pooltele lõplikku tähtaega taotluste esitamiseks.

3) on maakohus õigesti lugenud kohtukutse Dirolex OÜ (pankrotis) juhatuse liikmele kättetoimetatuks. Hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega ehk menetlust alustavad dokumendid on Dirolex OÜ (pankrotis) juhatuse liikmele kättetoimetatud ja ta on ka hagile vastanud. Lisaks on Dirolex OÜ (pankrotis) juhatuse liige kinnitanud pankrotihaldurile, et ta on kohtukutse kätte saanud, kuid jätnud kohtule kinnituse saatmata. Vastustaja on seisukohal, et Dirolex OÜ (pankrotis) juhatuse liikmel puudub mis tahes õigustus tugineda kohtukutse kättetoimetamise nõuete rikkumisele, kui ta on ise pahatahtlikult hoidunud kõrvale kohtukutse kättesaamise kinnitamisest. Kui maakohtul on õigus eeldada, et kohtukutse on kätte toimetatud, siis tuleb Dirolex OÜ (pankrotis) juhatuse liikmel tõendada, et ta ei saanud kohtukutset kätte, mida käesoleval juhul ei ole tehtud; 4) on maakohus õigesti leidnud, et poole vahel oli hinnakokkulepe, sest pooled olid kehtivalt lepingut muutnud. Apellant ei ole esitanud maakohtu menetluses ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks kauba üleandmise vastuvõtmise hetkel vaidlustanud kauba hinna. Apellandi väide on vastuolus hea usu põhimõttega, sest kauba üleandmise vastuvõtmise hetkel ega ka pärast seda ei ole Dirolex OÜ (pankrotis) vaidlustanud arve-saatelehtedel märgitud hindasid alates müügilepingu sõlmimisest aastal 2002. Vastustaja on esitanud tõendid ka selle kohta (tasutud arve-saatelehed), et Dirolex OÜ (pankrotis) on tasunud varasemate arve-saatelehtede alusel. Seega olid pooled kehtivalt muutnud müügilepingu p 3; 5) ei ole maakohus rikkunud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ta jättis rahuldamata apellandi taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Apellant ei ole esitanud ühtegi vastuväidet kohtu tegevusele 08.05.2012. a istungil. Vastustaja märgib, et ta esitas taotluse vastustaja seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks 13.09.2011. a ning saatis selle TsMS § 337 alusel apellandi lepingulisele esindajale. Kohus rahuldas apellandi taotluse 13.02.2012. a ning saatis vastavasisulise teate apellandi lepingulisele esindajale. Seega oli apellant teadlik taotluse esitamisest, selle rahuldamisest ja tal oli piisavalt aega täiendavate tõendite esitamiseks.

10.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga selles, et maakohus on rikkunud TsMS § 199 lg 1 p 5 ja TsMS § 268. AS Tempest esitas 13.09.2011. a taotluse kuulata vande all üle AS Tempest juhatuse liige Tõnu Roosmäe (I kd, tl 146). AS Tempest esindaja advokaat Martti Peetsalu saatis taotluse TsMS § 337 alusel OÜ Oga Invest esindajale vandeadvokaat Karin Antsovile. Apellandi väide, et maakohus ei teavitanud OÜ-d Oga Invest vastavast taotlusest, ei ole õige. TsMS § 337 lause 2 kohaselt, kui advokaat saadab kohtule edastatavad dokumendid ja nende lisad teise menetlusosalise advokaadile, siis eeldatakse, et dokumendid on teisele menetlusosalisele kohtule teatatud ajal kätte toimetatud. Järelikult sai OÜ Oga Invest esindaja AS Tempest taotluse juhatuse liikme vande all ülekuulamiseks kätte 13.09.2011. a. Maakohus rahuldas taotluse isiku vande all ülekuulamiseks 13.02.2012. a ning saatis vastavasisulise teate ka apellandi esindajale (I kd, tl 179). Apellant oli teadlik taotluse esitamisest, selle rahuldamisest ja tal oli piisavalt aega täiendavate tõendite esitamiseks. Maakohus ei ole rikkunud TsMS § 199 lg 1 p 5. OÜ Oga Invest esitas 08.05.2012. a kohtuistungil taotluse OÜ Dirolex (pankrotis) seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks (I kd, tl 188). Maakohus leidis istungil, et kuna kostjal ei ole taotluse esitamise õigust ning taotlus ei ole esitatud õigeaegselt, siis tuleb jätta vastav taotlus menetlemata. Eeltoodust tuleneb, et maakohus võttis istungil seisukoha taotluse põhjendatuse osas. OÜ Oga Invest esindaja ei esitanud ka selles osas vastuväidet kohtu tegevusele 08.05.2012. a kohtuistungil. TsMS § 333 lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet kohtu tegevusele hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem enam esitada. Kuna OÜ Oga Invest on TsMS § 333 lg 2 kohaselt kaotanud võimaluse esitada vastuväiteid kohtu tegevusele 08.05.2012. a kohtuistungil, kus rikkumine toimus, tuleb apellandi väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 268, jätta tähelepanuta.