AS Stahlhut hagi AS Tartu Mill vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 193/2012/3047
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 06. veebruari 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Tartu Mill määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): AS Tartu Mill, esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper Vastustaja (hageja): AS Stahlhut, esindaja advokaat Meree Punab
RESOLUTSIOON
Jätta AS Tartu Mill määruskaebus Tartu Maakohtu
06.veebruari 2013 määrus peale läbi vaatamata. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on AS-i Stahlhut hagi AS-i Tartu Mill vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 193/2012/3047.
2.Kostja esitas 19.11.2012 taotluse kohustada hagejat andma tagatis kostja eeldatavate menetluskulude katteks summas 9 000 eurot. Hageja palus tagatise tasumata jätmisel jätta hagi läbi vaatamata. Samuti taotles kostja hagi menetlusse võtmata jätmist.
3.Hageja palus tagatise taotluse rahuldamata jätta.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 06. veebruari 2013 määrusega rahuldamata AS Tartu Mill taotlused AS Stahlhut kohustamiseks AS Tartu Mill eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks summas 9000 eurot, hagi menetlusse võtmata jätmiseks ja hagi läbivaatamata jätmiseks. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt tuleb kostja taotlus menetluskulude katteks tagatise andmiseks jätta rahuldamata, kuna antud juhul on hagejal vajaduse korral kostja eeldatavate menetluskulude katteks Eestis piisavalt vara. Hageja ei ole maksevõimetu ja varatu äriühing. Kohtu hinnangul ei ole kuidagi tõendatud asjaolu, et kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine hagejalt oleks ilmselt raskendatud. Hageja arveldusarved ning sõidukid on arestitud, kinnistutele on seatud keelumärked. Seda on kinnitanud ka kohtutäitur. Kuna kohus oli seisukohal, et hageja on eelduslikult võimeline kandma kostja lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning kohtul puudus alus kahelda hageja maksevõimes, siis tuleb kostja taotlus tagatise andmiseks jätta rahuldamata. Kohus nõustus hagejaga, et käesoleval ajal tagatise nõudmine piiraks hageja võimalust kohtusse pöörduda ülemääraselt, sest kohtu määratud tähtaja jooksul tagatise andmata jätmisel jäetakse hagi kostja taotlusel läbi vaatamata (TsMS § 197). Täiendavalt märkis kohus, et kostja eeldatavate lepingulise esindaja kulude hindamisel tuleb arvestada ka seda, millises ulatuses on need mõistlikud ja põhjendatud ning tuleks TsMS § 175 lg 1 järgi hagejalt välja mõista, kui kostja menetluskulud jäetakse hageja kanda. Hagi võimaliku osalise rahuldamise korral on kohtul võimalus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus leidis, et kuna hagi on juba 30.10.2012 menetlusse võetud, siis puudub alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ning kostja sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 132 lg 5 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3 500 eurot, kui TsMS § 132 lg-st 11 ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul tuleb osundatust üheselt, et hagihinna määramise õigus mittevaraliste nõuete puhul on kohtul ning hagi hind mittevaralise nõude puhul ei tohi ületada 6 000 eurot. Seega ei ole asjakohane kostja viide sellele, et hagihinnaks peaks olema 980 000 eurot. Käesoleval juhul on kohus lugenud hagi hinnaks 3 500 eurot, millelt hageja on riigilõivu ka tasunud. Sellest lähtudes on hagi ka menetlusse võetud. TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluseseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hageja on otsustanud esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuna leiab, et nõue, mida täitemenetluses täidetakse, on tasaarvestatud. TMS § 221 lg 1 annab hagejale selleks võimaluse. See, kas hageja nõue on tasaarvestatud ning kas seetõttu on sundtäitmine lubamatu või mitte, peab selguma asja menetluse käigus. Kohus selgitas, et TsMS § 179 lg 1 sätestab ka võimaluse välja mõista seni tasumata riigilõiv asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Seetõttu ei ole ka asjas vähem tasutud riigilõiv antud
olukorras aluseks hagi läbivaatamata jätmisel ning kostja sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.AS Tartu Mill esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 06. veebruari 2013 määruse tühistamist hagi menetlusse võtmata jätmise taotluse rahuldamata jätmise osas ja tühistatud osas uue määruse tegemist, millega jätta hagi menetlusse võtmata. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei nähtu kaevatavast määrusest, miks maakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja hagi ei ole võimalik rahuldada ka siis, kui eeldada hagis esitatud väidete tegelikkusele vastamist. Kohtu määrusest ei nähtu see, miks küsib kohus kostjalt seisukohta hagi menetlusse võtmise küsimuses, kuigi kohus on justkui ammendaval ja lõplikul seisukohal, et kui kohus on hagi juba menetlusse võtnud, siis puudub alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Selline kohtu käitumine on vastuoluline ega ole menetlusõigusnormidega kooskõlas; 2) tuleb hagi jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 alusel. Nagu juba märgitud, asus kohus kaevatavas määruses seisukohale, et „hageja on otsustanud esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuna leiab, et nõue, mida täitemenetluses täidetakse, on tasaarvestatud. TMS § 221 lg 1 annab hagejale selleks võimaluse“. Selline kohtu käsitlus on arvestades hagiavalduses väidetut täielikult väär, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ka materiaalõigusnormi väära tõlgenduse tõttu. Kohus on küll viidanud TMS § 221 lg-le 1, kuid jätnud täielikult tähelepanuta kostja poolt viidatud TMS § 221 lg 2, mis sätestab, et kohtulahendi puhul on võimalik esitada tasaarvestuse vastuväidet vaid siis, kui alus, millele tasaarvestus põhineb, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja on kohtule esitanud hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks seoses asjaoluga, et hageja esitas pärast kohtuotsuse jõustumist, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 895 121,12 eurot, kostjale tasaarvestusavalduse. Seejuures nähtub hagiavalduse lisaks nr 2 olevast tasaarvestuse avaldusest, et tasaarvestusele aluseks on hagejale perioodil 31.03.2007 kuni 17.12.2008 väidetavalt tekkinud kahju. Seega on tasaarvestuse aluseks olev asjaolu tekkinud enne kohtuotsuse jõustumist, mistõttu ei ole hagiavalduse rahuldamine üldse võimalik ka juhul, kui eeldada, et hageja poolt esile toodud asjaolud vastavad tõele. Kuna kaevatavas otsuses mingit sisulist analüüsi hagi rahuldamise võimalikkuse osas ei ole läbi viidud, siis rõhutab kostja veelkord, et TMS-i mõttes ei ole vastuväite aluseks tasaarvestusavaldus, vaid tasaarvestus kui kohustuse lõppemise alus. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Seega loetakse tasaarvestus toimunuks hetkest, mil pooltel tekkisid vastastikused nõuded. Seega, isegi kui pidada hageja nõudeid teoreetiliselt reaalseteks, tuleb lugeda tasaarvestus toimunuks hiljemalt 17. detsembril 2008 (hageja poolt väidetud kahju tekkimise perioodi viimane päev). Kui tasaarvestuse kuupäev on varasem kuupäevast, mil jõustus vastunõude osas tehtud kohtulahend, ei ole võimalik tasaarvestuse vastuväidet täitemenetluses esitada ning vastunõue tuleb (sund)täita tavakorras. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja poolt konstrueeritud tasaarvestuse tegemine võimalik formaalsete eelduste puudumise tõttu, sest hageja poolt tehislikult konstrueeritud nõue on tekkinud enne Tartu Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-08-93552 tehtud kohtulahendi jõustumist 15. oktoobril 2012.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.AS Stahlhut vaidles määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt:
1) ei sätesta seadus Tartu Maakohtu 06. veebruari 2013 määruse peale määruskaebuse esitamise õigust. Maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (TsMS § 660 lg 1). TsMS § 372 lg 5 järgi võib vaid hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebeõigust välistavad sätted menetlusse võtmata jätmisest keeldumise korral on juba aastaid jõus, mistõttu puudub alus kahelda nende põhiseaduspärasuses; 2) TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse. Kui kohtul tekib analüüsi käigus veendumus, et sellist õigusnormi, mis viiks hagi rahuldamiseni, õiguskorras ei eksisteeri, võib kohus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest (Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-07). Hagi menetlusse võtmine ei saa tähendada sisulise kohtuotsuse tegemist. Maakohus on õigustatult hagi menetlusse võtnud. Hageja nõude õigusliku perspektiivi kaalumine enne avalduse menetlusse võtmist kuulub maakohtu pädevusse ja tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui on ületatud diskretsiooni piire (Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-11-862). Kostja määruskaebusest ei tulene, et kohus oleks rikkunud hagi menetlusse võttes diskretsiooni piire. Määruskaebuses esitatud viited, nagu annaks TMS § 221 lg 2 aluse jätta hagi menetluse võtmata, ei vasta tõele. Hageja ei nõustu kostjaga, et TMS-i mõttes ei ole vastuväite aluseks tasaarvestusavaldus, vaid tasaarvestus kui kohustuse lõppemise alus. TMS § 221 lg 2 õigeks mõistmiseks tuleb vaadelda seda koostoimes TMS § 221 lg-ga 1. Nimetatud sätte kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 kohaselt on sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Antud juhul põhineb hageja vastuväide sellel, et ta on teostanud kostja nõude suhtes peale kohtulahendi jõustumist tasaarvestuse. Enne kohtulahendi jõustumist hagejal sellist vastuväidet ei olnud, sest tasaarvestust polnud teostatud. Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-08-93552, mille alusel kostja sundtäitmist nõuab, jõustus 15.10.2012, hageja tasaarvestas oma nõude kostja jõustunud kohtulahendist tuleneva nõudega 18.10.2012 ning täitmisteate sai hageja kätte 19.10.2012. Seega on hagiavalduses nimetatud vastuväite alused tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist ja enne täitmisteate kättesaamist. Nimetatust tulenevalt ei eksisteeri kostjal hageja vastu nõuet mahus 895 121,12 eurot ning algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 193/2012/3047 mahus 895 121,12 eurot on lubamatu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on ebaõigesti menetlusse võetud ning tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Määruskaebuses on vaidlustatud Tartu Maakohtu 06. veebruari 2013 määrust osas, millega jäeti rahuldamata AS-i Tartu Mill taotlus jätta AS-i Stahlhut hagi AS-i Tartu Mill vastu menetlusse võtmata (resolutsiooni punkt 2).
8.Vastavalt TsMS § 660 lg-le 1 maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatav. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Seadusest ei tulene kostjale õigust esitada määruskaebus maakohtu määruse peale, millega on jäetud rahuldamata tema taotlus jätta hagi menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hageja esitada hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse,
kuid ühestki TsMS-i sättest ei tulene kostja õigust esitada määruskaebus kohtu määruse peale, millega hagiavaldus on menetlusse võetud või esitada määruskaebus määruse peale, millega on rahuldamata jäetud tema taotlus keelduda hagi menetlusse võtmast. Kuna TsMS § 660 lg 1 kohaselt ei ole maakohtu 06. veebruari 2013 määruse resolutsiooni punkt 2 vaidlustatav, siis on maakohus ebaõigesti võtnud määruskaebuse menetlusse ning ringkonnakohus jätab määruskaebuse TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
9.Kuigi määruskaebus jääb läbi vaatamata, juhib ringkonnakohus kostja tähelepanu sellele, et maakohus on hagi menetlusse võtnud 30.10.2012 (tl 46), kostja on esitanud taotluse hagi menetlusse võtmata jätmiseks 31.10.2012. (tl 57-62), s.o ajal, mil hagi juba oli maakohtu menetluses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.