Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
28. oktoober 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-43595
Tsiviilasi
AS Stahlhut hagi AS Tartu Mill vastu täiteasjas nr 193/2012/3047 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. septembri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Stahlhut määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja) – AS Stahlhut (rk: 10189547), esindaja advokaat Meree Punab Vastustaja (kostja) – AS Tartu Mill (rk: 10666674), esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
10.septembri 2013 määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus AS Stahlhut kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
AS Stahlhut esitas 26.10.2012 maakohtule AS Tartu Mill vastu hagi täiteasjas nr 193/2012/3047 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks mahus 895 121,12 eurot. Sundtäitmine on hageja suhtes ebaõiglane, sest hageja on esitanud kostjale 18.10.2012 tasaarvestusavalduse, mistõttu on kostja nõue hageja vastu lõppenud ja hoopis hagejal on kostja vastu nõue mahus 2 231 445,40 eurot. Kohtulahend tsiviilasjas nr 2-08-93552, mille alusel kostja sundtäitmist nõuab, jõustus 15.10.2012, hageja tasaarvestas oma nõude kostja jõustunud kohtulahendist tuleneva nõudega 18.10.2012 ning täitmisteate sai hageja kätte 19.10.2012. Seega täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-test 2 ja 3 tulenevalt on hageja vastuväide sundtäitmisele lubatud, kuivõrd alus, millel hageja vastuväited põhinevad, s.o 18.10.2012 teostatud tasaarvestus, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
2.Kostja oli seisukohal, et hagejal ei ole õigust esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Tasaarvestuse aluseks on hagejale perioodil 31.03.2007–17.12.2008 väidetavalt tekkinud kahju. Seega on tasaarvestuse aluseks olev asjaolu tekkinud enne kohtuotsuse jõustumist ja seetõttu ei ole hagiavalduse rahuldamine võimalik.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 10. septembri 2013 määrusega AS Stahlhut hagi AS Tartu Mill vastu täiteasjas nr 193/2012/3047 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbi vaatamata ja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Määruse kohaselt võib võlgnik TMS § 221 lg 1 järgi esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 sätestab, et TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja käsitleb TMS § 221 lg-s 2 nimetatud alusena 18.10.2012 tasaarvestusavaldust. Kohus nõustus kostjaga, et alus, millele tasaarvestus põhineda saab, ei ole 18.10.2012 esitatud tasaarvestusavaldus ise, vaid tasaarvestusavalduses kirjeldatud asjaolude kogum ja tahteavaldus kui kohustuse lõppemise alus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg-st 1 ja § 197 lg 2 esimesest lausest tulenevalt lõpevad tasaarvestatavad nõuded reeglina tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse olukorra tekkimisest. Eeltoodu tõttu tuleks lugeda tasaarvestus toimunuks hiljemalt kahju tekkimise perioodi viimasel päeval (17.12.2008). Asjaolu, et 22.09.2006 kokkuleppe ja 17.12.2008 taganemise tühisust kinnitav kohtulahend jõustus alles 15.10.2012, ei ole asjakohane. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tasaarvestatavate nõuete lõppemise aja kohta kokkulepete sõlmimine poolte vahel kohtule teada ei ole. Eeltoodust lähtuvalt ei ole hagejal tasaarvestuse vastuväidet TsMS § 221 lg 1 ja 3 kohaselt võimalik esitada ning hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.AS Stahlhut esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 10. septembri 2013 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus kohus oluliselt menetlusõiguse normi. Menetlus kestis pea aasta, pooled vahetasid seisukohti, toimus kohtuistung ja kohus määras tähtaja riiklikult tunnustatud finantseksperdi arvamuse esitamiseks (hageja esitas arvamuse 2013 märtsis). Hagi läbivaatamata jätmine sellises menetlusstaadiumis oli ootamatu ning vastuolus tsiviilkohtumenetluse põhimõtetega (sh asja lahendamisega mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2); 2) ei ole määruse põhjendused tervikuna arusaadavad. Jääb selgusetuks, mida peab kohus silmas fraasiga: lugeda tasaarvestus toimunuks hiljemalt kahju tekkimise perioodi viimasel päeval (17.12.2008), kuna VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad tasaarvestatavad nõuded reeglina tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse olukorra tekkimisest, millel see järeldus põhineb, mida peab kohus silmas viitega TsÜS § 84 lg-le 1, millised järeldused kohus sellest teeb, ning kuidas eeltoodu põhjendab hagi läbivaatamata jätmist; 3) kohaldas kohus valesti materiaalõiguse normi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-104-10 märkinud, et TMS § 221 lg-te 2 ja 3 koostoimest tulenevalt on tasaarvestuse vastuväide lubatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel üksnes siis, kui tasaarvestus on tehtud pärast kohtulahendi jõustumist, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist. Viidatud eeldused on täidetud. Kohtulahend, mille alusel kostja sundtäitmist nõuab, jõustus 15.10.2012, hageja tasaarvestas oma nõude kostja jõustunud kohtulahendist tuleneva nõudega 18.10.2012 ning täitmisteate sai hageja kätte 19.10.2012 kell 13:04. Seega on hageja vastuväide sundtäitmisele lubatud, kuivõrd alus, millel hageja vastuväited põhinevad, s.o 18.10.2012 teostatud tasaarvestus, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus otsustada, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamine tasaarvestuse toimumise tõttu ei ole võimalik. TMS § 221 lg 2 tuleb vaadelda koostoimes TMS § 221 lg-ga 1. Hageja vastuväide põhineb sellel, et ta on teostanud kostja nõude suhtes pärast kohtulahendi jõustumist tasaarvestuse. Enne kohtulahendi jõustumist hagejal sellist vastuväidet ei olnud, sest tasaarvestust polnud teostatud. Kohus on eksinud, sedastades, et alus, millele hageja vastuväide põhineda saab, ei ole 18.10.2012 esitatud tasaarvestusavaldus, vaid tasaarvestusavalduses kirjeldatud asjaolude kogum. TMS § 221 lg-s 2 ei ole silmas peetud mitte tasaarvestuse õiguslikku alust, vaid tasaarvestuse faktilist alust ehk tasaarvestusavaldust. Vastasel juhul ei oleks TMS § 221 lõikeid 1 ja 2 võimalik üldse rakendada. TMS § 221 lg 1 järgi saab sissenõudja vastu esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ka põhjusel, et nõue on rahuldatud või ajatatud. Juhul kui nõue rahuldatakse pärast kohtuotsuse jõustumist, saab isik esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks – vastuväite aluseks on sellisel juhul raha maksmine kui faktiline alus. Vastavat järeldust toetab ka kohtupraktika. Tallinna Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 2-09-18038, et juhul kui hageja sai oma nõude kostja vastu panna maksma ka varasemalt, siis selle esitamata jätmine ei välistanud TMS § 221 lg 2 mõttes hageja õigust esitada tasaarvestusavaldus jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud rahasumma tasaarvestamiseks ja selle alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.AS Tartu Mill vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) sätestab TMS § 221 lg 2, et kohtulahendi puhul on võimalik esitada tasaarvestuse vastuväidet vaid siis, kui alus, millele tasaarvestus põhineb, on tekkinud pärast kohtulahendi
jõustumist. Hageja tasaarvestuse aluseks on hagejale perioodil 31.03.2007–17.12.2008 väidetavalt tekkinud kahju. Seega on tasaarvestuse aluseks olev asjaolu tekkinud enne kohtuotsuse jõustumist, mistõttu ei ole hagiavalduse rahuldamine võimalik ka juhul, kui eeldada, et hageja poolt esiletoodud asjaolud vastavad tõele. TMS mõttes ei ole vastuväite esitamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks tasaarvestusavaldus, vaid tasaarvestus kui kohustuse lõppemise alus. VÕS § 197 lg 2 kohaselt loetakse tasaarvestus toimunuks hetkest, mil pooltel tekkisid vastastikused nõuded. Seega, isegi kui pidada hageja nõudeid reaalseteks, tuleb lugeda tasaarvestus toimunuks hiljemalt 17.12.2008 (hageja väidetud kahju tekkimise perioodi viimane päev). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja poolt tasaarvestuse tegemine ja sellele tuginedes sundtäitmise lubamatuks tunnistamine formaalsete eelduste puudumise tõttu võimalik, sest hageja konstrueeritud nõue on tekkinud enne Tartu Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-08-93552 tehtud kohtulahendi jõustumist 15.10.2012. Määruskaebuse käsitlus, mille järgi TMS § 221 lg-s 2 sätestatud tasaarvestuse alusena tuleb käsitleda tasaarvestusavaldust, ei ole kooskõlas TMS sõnastuse ega mõttega. TMS § 221 lg 1 räägib lisaks tasaarvestusavaldusele sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusena ka nõude rahuldamisest, mille osas kehtib samuti lõikest 2 tulenev piirang, et sellele on kohtulahendi puhul võimalik tugineda vaid siis, kui alus, millel see põhineb, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et olukorras, kus nõue on väidetavalt tasutud enne kohtulahendi jõustumist, ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada. Kuna tasaarvestus on kohustuse lõppemise aluseks nagu ka tasumine (VÕS § 186 p 1 ja 2), siis on ilmne, et TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirang nendele tuginemisel kohtulahendite puhul kannab eesmärki, et kõik vastuväited, mis on seotud tasumiste, tasaarvestuste või ajatamistega, esitataks käimasoleva menetluse jooksul ning et asjas tehtav lahend oleks reaalselt täidetav. Määruskaebuse tõlgendus viiks olukorrani, kus igal pahatahtlikul kostjal oleks pärast kohtuotsuse jõustumist võimalik sundtäitmist fiktiivsete tasaarvestusavalduste või tasumise väidetega vältida. See ei ole seadusandja eesmärk; 2) võinuks kohus küsimuse lahendada menetluse algfaasis (kostja esitas kohtule taotluse hagi menetlusse võtmata jätmiseks). Samas olukorras, kus kohus on ebaõigesti võtnud menetlusse täiesti perspektiivitu hagi, mille rahuldamine ei ole puhtformaalsetel põhjustel üldse võimalik, ei ole hagi edasine menetlemine menetlusökonoomia seisukohalt põhjendatud ainuüksi selle tõttu, et kohus eksimusest menetlusse võtmisel alles hiljem aru saab.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu lahendi põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.
7.Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Põhjendatud ei ole määruskaebuses esitatud seisukoht, et maakohus kohaldas ebaõigesti TMS § 221 lg-t 1 ja lg-t 2. Vastavalt TMS § 221 lg-le 1 võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
Asja materjalidest nähtuvalt kohtulahend, mille alusel kostja sundtäitmist nõuab, jõustus 15.10.2012 ning hageja esitas tasaarvestusavalduse 18.10.2012, millega tasaarvestas oma nõude kostja jõustunud kohtulahendist tuleneva nõudega. Tasaarvestuse aluseks on hagejale kostja poolt perioodil 31.03.2007-17.12.2008 väidetavalt tekitatud kahju. Hageja seisukohast tulenevalt käsitleb ta TMS 221 lg-s 2 sätestatud alusena 18.10.2012 tasaarvestusavaldust. Ringkonnakohus hageja selle seisukohaga ei nõustu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on kohtulahendi puhul võimalik esitada tasaarvestuse vastuväidet vaid siis, kui alus, millele tasaarvestus põhineb, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Käesoleva juhul on hageja ise märkinud, et tasaarvestuse aluseks on kostja poolt perioodil 31.03.2007-17.12.2008 tekitatud kahju ning kuna nimetatud kahju on tekkinud enne kohtulahendi jõustumist 15.10.2012, siis ei ole hageja nõude rahuldamine TMS § 221 alusel võimalik. Vastuseks määruskaebuses esitatud seisukohale märgib ringkonnakohus, et TMS § 221 mõttes ei ole vastuväite esitamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks mitte tasaarvestusavaldus, vaid tasaarvestus kui kohustuse lõppemise alus. VÕS § 197 lg 2 kohaselt loetakse tasaarvestus toimunuks hetkest, mil pooltel tekkisid vastastikused nõuded ehk tasaarvestuse olukord. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt tekkis tal nõue kostja vastu hiljemalt 17.12.2008 ning hagejal oli võimalus sellele eelnevas kohtumenetluses tugineda. TsMS § 423 lg 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata menetlusse võetud hagi ning ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et kui kohus võttis hagi menetlusse, siis tulnuks kohtul ka asi lõpuni lahendada. Maakohus on TsMS § 423 lg 2 p 2 õigesti kohaldanud ning jätnud läbi vaatamata õiguslikult perspektiivitu hagi.
8.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.