Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
28. oktoober 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-43595
Tsiviilasi
AS Stahlhut hagi AS Tartu Mill vastu täiteasjas nr 193/2012/3047 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. septembri 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Stahlhut määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja) – AS Stahlhut (rk: 10189547), esindaja advokaat Meree Punab Vastustaja (kostja) – AS Tartu Mill (rk: 10666674), esindaja advokaat Kalle-Kaspar Sepper
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus AS Stahlhut kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
jõustumist. Hageja tasaarvestuse aluseks on hagejale perioodil 31.03.2007–17.12.2008 väidetavalt tekkinud kahju. Seega on tasaarvestuse aluseks olev asjaolu tekkinud enne kohtuotsuse jõustumist, mistõttu ei ole hagiavalduse rahuldamine võimalik ka juhul, kui eeldada, et hageja poolt esiletoodud asjaolud vastavad tõele. TMS mõttes ei ole vastuväite esitamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks tasaarvestusavaldus, vaid tasaarvestus kui kohustuse lõppemise alus. VÕS § 197 lg 2 kohaselt loetakse tasaarvestus toimunuks hetkest, mil pooltel tekkisid vastastikused nõuded. Seega, isegi kui pidada hageja nõudeid reaalseteks, tuleb lugeda tasaarvestus toimunuks hiljemalt 17.12.2008 (hageja väidetud kahju tekkimise perioodi viimane päev). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja poolt tasaarvestuse tegemine ja sellele tuginedes sundtäitmise lubamatuks tunnistamine formaalsete eelduste puudumise tõttu võimalik, sest hageja konstrueeritud nõue on tekkinud enne Tartu Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-08-93552 tehtud kohtulahendi jõustumist 15.10.2012. Määruskaebuse käsitlus, mille järgi TMS § 221 lg-s 2 sätestatud tasaarvestuse alusena tuleb käsitleda tasaarvestusavaldust, ei ole kooskõlas TMS sõnastuse ega mõttega. TMS § 221 lg 1 räägib lisaks tasaarvestusavaldusele sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusena ka nõude rahuldamisest, mille osas kehtib samuti lõikest 2 tulenev piirang, et sellele on kohtulahendi puhul võimalik tugineda vaid siis, kui alus, millel see põhineb, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et olukorras, kus nõue on väidetavalt tasutud enne kohtulahendi jõustumist, ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada. Kuna tasaarvestus on kohustuse lõppemise aluseks nagu ka tasumine (VÕS § 186 p 1 ja 2), siis on ilmne, et TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirang nendele tuginemisel kohtulahendite puhul kannab eesmärki, et kõik vastuväited, mis on seotud tasumiste, tasaarvestuste või ajatamistega, esitataks käimasoleva menetluse jooksul ning et asjas tehtav lahend oleks reaalselt täidetav. Määruskaebuse tõlgendus viiks olukorrani, kus igal pahatahtlikul kostjal oleks pärast kohtuotsuse jõustumist võimalik sundtäitmist fiktiivsete tasaarvestusavalduste või tasumise väidetega vältida. See ei ole seadusandja eesmärk; 2) võinuks kohus küsimuse lahendada menetluse algfaasis (kostja esitas kohtule taotluse hagi menetlusse võtmata jätmiseks). Samas olukorras, kus kohus on ebaõigesti võtnud menetlusse täiesti perspektiivitu hagi, mille rahuldamine ei ole puhtformaalsetel põhjustel üldse võimalik, ei ole hagi edasine menetlemine menetlusökonoomia seisukohalt põhjendatud ainuüksi selle tõttu, et kohus eksimusest menetlusse võtmisel alles hiljem aru saab.
Asja materjalidest nähtuvalt kohtulahend, mille alusel kostja sundtäitmist nõuab, jõustus 15.10.2012 ning hageja esitas tasaarvestusavalduse 18.10.2012, millega tasaarvestas oma nõude kostja jõustunud kohtulahendist tuleneva nõudega. Tasaarvestuse aluseks on hagejale kostja poolt perioodil 31.03.2007-17.12.2008 väidetavalt tekitatud kahju. Hageja seisukohast tulenevalt käsitleb ta TMS 221 lg-s 2 sätestatud alusena 18.10.2012 tasaarvestusavaldust. Ringkonnakohus hageja selle seisukohaga ei nõustu. TMS § 221 lg 2 kohaselt on kohtulahendi puhul võimalik esitada tasaarvestuse vastuväidet vaid siis, kui alus, millele tasaarvestus põhineb, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Käesoleva juhul on hageja ise märkinud, et tasaarvestuse aluseks on kostja poolt perioodil 31.03.2007-17.12.2008 tekitatud kahju ning kuna nimetatud kahju on tekkinud enne kohtulahendi jõustumist 15.10.2012, siis ei ole hageja nõude rahuldamine TMS § 221 alusel võimalik. Vastuseks määruskaebuses esitatud seisukohale märgib ringkonnakohus, et TMS § 221 mõttes ei ole vastuväite esitamise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks mitte tasaarvestusavaldus, vaid tasaarvestus kui kohustuse lõppemise alus. VÕS § 197 lg 2 kohaselt loetakse tasaarvestus toimunuks hetkest, mil pooltel tekkisid vastastikused nõuded ehk tasaarvestuse olukord. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt tekkis tal nõue kostja vastu hiljemalt 17.12.2008 ning hagejal oli võimalus sellele eelnevas kohtumenetluses tugineda. TsMS § 423 lg 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata menetlusse võetud hagi ning ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et kui kohus võttis hagi menetlusse, siis tulnuks kohtul ka asi lõpuni lahendada. Maakohus on TsMS § 423 lg 2 p 2 õigesti kohaldanud ning jätnud läbi vaatamata õiguslikult perspektiivitu hagi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.