Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(5)

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud OÜ XXX (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXOÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetas kohus 24.10.2012 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 08.11.2012 hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale 27.01.2011 sõlmitud raamatupidamisteenuse osutamise lepingu nr XXX alusel raamatupidamise jm nõustamise teenust. 03.10.2011 seisuga on kostjal tasumata arved summas 777,03 eurot, sh 28.09.2011 arve nr XXX summas 275,40 eurot, nr XXX osaliselt summas 103,83 eurot, nr XXX summas 183,60 eurot ning nr XXX summas 214,20 eurot. 17.11.2011 teatas kostja, et võlgnevus tasutakse täielikult novembris-detsembris. 04.12.2011 esitas hageja kostjale arve nr XXX summas 324 eurot, mis muutus sissenõutavaks 09.12.2011. 19.01.2012 kinnitas kostja hagejale, et tasub osaliselt võla nädala jooksul, kostja palus saata tasumata arvete koondväljavõtte. 23.01.2012 esitas hageja kostjale arve nr XXX summas 739,50 eurot, mis muutus sissenõutavaks 28.01.2012. Samuti hagejale tasumata arvete koondväljavõtte, mille kohaselt oli võlgnevus 1840,53 eurot. 20.02.2012 tasus kostja 103,83 eurot selgitusega arve XXX osamaks. Peale nimetatud laekumist oli kostja võlgnevus 1736,70 eurot. 23.02.2012 kirjas kinnitas kostja, et tasub võlgnevuse, kui maksuamet tagastab ettemaksu. 27.02.2012 esitas hageja kostjale arve nr XXX summas 214,20 eurot, mis muutus sissenõutavaks 03.03.2012. 20.03.2012 tasus kostja 501,63 eurot selgitusega arve XXX 103,83 eurot, XXX 183,60 eurot, XXX 214,20 eurot. Peale nimetatud laekumist oli kostja võlgnevus hagejale 1449,27 eurot. 11.04.2012 ja täiendavalt 30.04.2012 nõudis hageja kostjalt võlgnevuse tasumist. 17.06.2012 esitas hageja kostjale arve nr XXX summas 576 eurot, millest 460,80 eurot muutus sissenõutavaks 22.06.2012 ning 115,20 eurot 20.07.2012. Samal päeval saatis hageja kostjale kirjaliku nõude ja lepingu ülesütlemise hoiatuse. 19.06.2012 e-kirjas teatas hageja kostjale lepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 19.06.2012. Hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras. 08.11.2012 seisuga on kostja viivisevõlgnevus 103,73 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 2025,27 eurot ja 08.11.2012 seisuga viivise 103,73 eurot ja alates 09.11.2012 kuni võlgnevuse tasumiseni viivise määras 0,02%, samuti menetluskulud, millest riigilõiv on 200 eurot ja õigusabikulud 536 eurot. 21.01.2013 palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2025,27 eurot, viivise 21.01.2013 seisuga 133,64 eurot ja alates 22.01.2013 viivise kuni põhivõlgnevuse tasumiseni määras 0,02% päevas, samuti menetluskulud, millest riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 1038,50 eurot. Samuti täpsustas hageja, et 04.12.2011 arve nr XXX muutus sissenõutavaks 10.12.2011 ja seoses sellega korrigeeris hageja ka viivisearvestust. Hageja edastas arved kostja e-postile XXX. 02.04.2013 teatas hageja, et poolte vahel oli kestvusleping ja kostja kohustus lepingu punktide 4.10 ja 3.1 järgi esitama hagejale teenuse osutamiseks vajalikud dokumendid ja maksma tasu. Samas ei teki kõik raamatupidamiskanded esitatavatest dokumentidest, vaid ka

2(5)

raamatupidamisõienditest, kostja puhul põhivara amortisatsioonikulu kajastamine ja isikliku sõiduauto kompensatsiooni arvestamine ja nende kassast väljamaksmine. Seega osutati perioodil 2012 veebruar kuni juuni kostjale raamatupidamisteenust. Kostja rikkus lepingu punkti 4.10, kui jättis hagejale dokumendid esitamata ja tekitas sellega kahju saamata jäänud tulu näol 96 eurot + käibemaks kalendrikuu kohta, summas 576 eurot. 09.04.2013 kohtuistungil palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 2025,27 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 133,64 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisest viivise seadusjärgses määras. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled ei leppinud kokku, et kostja kohustub maksma igakuiselt kindlaksmääratud tasu. Hageja tasu osutatud teenuste eest varieerus ja sõltus aruandekuus tehtud kannete arvust. Hageja ei ole hagiavalduses toodud arveid kostjale esitanud. Kostja ei ole teadlik, mille eest arved on koostatud. Kostjal ei ole tekkinud kohustusi hageja ees, hageja ei ole tõendanud teenuse osutamist kostjale. 13.02.2013 teatas kostja, et tunnistab võlgnevust summas 1449,27 eurot. 576 euro osas palus kostja jätta hagi rahuldamata. Nimetatud nõue tuleneb 17.06.2012 arvest nr XXX, mille kohaselt osutas hageja kostjale teenust 2012 veebruaris – juuni mahuga üks kanne kuus vastavalt lepingu punktile 2.1. Kostja ei ole alates 2012 veebruarist esitanud hagejale ühtegi raamatupidamisdokumenti, mille alusel hageja oleks saanud teenust osutada. Seda kinnitab hageja ise 11.04.2012 e-kirjas. Sama tuleneb kostja 26.06.2012 e-kirjast hagejale. Seetõttu ei ole põhjendatud ka nimetatud arve alusel nõuda viivist. Hageja ei oma menetluses lepingulist esindajat, mistõttu ei ole hageja märgitud õigusabikulud põhjendatud. 09.04.2012 kohtuistungil teatas kostja, et on nõus hagejale tasuma 1850 eurot ja pool riigilõivust, muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Esimese astme kohtu otsus Kohus, tutvunud hagiga ja kostja vastustega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooltel ei ole vaidlust, et ajavahemikul 03.10.2011 kuni 20.03.2012 ei ole kostja talle esitatud arveid täielikult tasunud. Pooltel ei ole vaidlust, et peale 20.03.2012 teostatud makset kostja poolt, oli kostja võlgnevus hageja ees 1449,27 eurot. Kostja on hageja nõuet nimetatud osas tunnustanud ja selles osas tuleb hagi rahuldada. Samuti tuleb selles osas rahuldada hageja viivisenõue. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja arvestusel on kostja viivisevõlgnevus 21.01.2013 seisuga ajavahemiku 03.10.2011 kuni 03.03.2012 eest 109,75 eurot (toimik lk 79). Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastu vaielnud. Hageja viivisenõue 109,75 eurot tuleb rahuldada. Pooltel on vaidlus 17.06.2012 hageja esitatud arve nr XXX osas summas 576 eurot, mille kohaselt osutas hageja kostjale teenust 2012 veebruaris – juuni mahuga üks kanne kuus vastavalt lepingu punktile 2.1 (toimik lk 92). Kostja väitel ei ole hageja nimetatud perioodil kostjale raamatupidamisteenust osutanud, mistõttu tuleb hageja nõue selles osas jätta

3(5)

rahuldamata. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud perioodil veebruar – juuni 2012 kostjale raamatupidamisteenuse osutamist. Asjas esitatud tõenditest teenuse osutamist kõnealusel perioodil kostjale hageja poolt ei nähtu. Hageja e-kirjas kostjale (toimik lk 42, tõlge lk 44) kinnitab ka kostja ise, et veebruari ja märtsi eest hageja dokumente ei saanud ja arveid ei esitanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale perioodil veebruar kuni juuni 2012 raamatupidamisteenust osutanud. Seetõttu tuleb hageja nõue 576 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Eelneva tõttu ei ole põhjendatud ka selles osas hageja viivisenõue. Hageja nõuab kostjalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni viivist seadusjärgses määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 29.04.2013 kuni põhinõude täitmiseni viivis põhinõudelt, s.o 1449,27 eurolt seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui 1339,52 eurot (1449,27 eurot põhinõude summa – 109,75 eurot juba väljamõistetud viivis). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja pakkus kohtumenetluses hagejale kompromissina, et tasub 1850 eurot ja poole riigilõivust. Hageja kostja ettepanekuga ei nõustunud. Kohus rahuldas hageja nõude 1449,27 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 109,75 euro ja tulevikuviivise osas. Kohus rahuldas hageja nõude sellesarnases ulatuses nagu pakkus kostja. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta menetluskulud täielikult hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

4(5)

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6). /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.