Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-11-44244
Tsiviilasi
OÜ NV Steel hagi Korteriühistu Karja 18/18V vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 655,07 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. septembri 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Karja 18/18V apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja) – Korteriühistu Karja 18/18V (rk: 80183322), esindaja Deniss Matvejev Vastustaja (hageja) – OÜ NV Steel (rk: 10855932), esindaja Julia Tuštšenko
1.Muuta Viru Maakohtu 27. septembri 2012 otsuse resolutsiooni p 3 ja lugeda Korteriühistult Karja 18/18V välja mõistetuks OÜ NV Steel kasuks viivis protsendina põhinõudelt 10 655,07 eurot alates 20.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
järgmiselt: „2.1. Rahuldada OÜ NV Steel hagi ja välja mõista Korteriühistult Karja 18/18V OÜ NV Steel kasuks võlgnevus kokku 13 154 (kolmteist tuhat ükssada viiskümmend neli eurot) 96 senti, sellest põhivõlgnevuse katteks 10 655,07 eurot ja viivise katteks 2499,89 eurot.
2.2.Välja mõista Korteriühistult Karja 18/18V OÜ NV Steel kasuks viivis protsendina põhinõudelt 10 655,07 eurot alates 20.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Korteriühistu Karja 18/18V kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ NV Steel esitas 19.09.2011 maakohtule Korteriühistu Karja 18/18V vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja 13 154,96 eurot, sh põhivõlgnevus 10 655,07 eurot ja viivis perioodi 18.10.2008 kuni 19.09.2011 eest 2499,89 eurot, ning viivis protsendina põhinõudelt alates 20.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras (0,022% päevas). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Termiko SV 20.05.2008 kaks töövõtulepingut (nr 2008-2 ja 2008-3) elumajade Narva-Jõesuus Karja 18 ja Karja 18V fassaadi- ja sokliosa soojustamiseks. Lepingute kohaselt oli tööde maksumus 1 033 719 krooni (66 066,69 eurot), sh käibemaks, maja kohta. Kostja tellis OÜ-lt Termiko SV täiendava töö elamute aknaplekkide ja rinnatise valmistamiseks ning paigaldamiseks. Nimetatud tööde tegemiseks sõlmis OÜ Termiko SV hagejaga 01.06.2008 alltöövõtulepingu. 18.06.2008 allkirjastasid kostja ja OÜ Termiko SV eelarve aknaplekkide ja rinnatise valmistamiseks ning monteerimiseks summas 166 715,60 krooni (10 655,07 eurot), sh käibemaks. 10.10.2008 allkirjastasid OÜ Termiko SV ja hageja tööde vastuvõtuakti. OÜ Termiko SV esitas kostjale 10.10.2008 arve nr 1351 summas 10 655,07 eurot tasumise tähtajaga 17.10.2008. 28.07.2011
loovutas OÜ Termiko SV arvest nr 1351 ja 18.06.2008 eelarvest tuleneva nõude hagejale. Kostjat teavitati nõude loovutamisest 23.08.2011 kirjaga, mille ta sai kätte 24.08.2011.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et OÜ Termiko SV lubas 20.05.2008 töövõtulepingute raames teostada aknaplekkide ja rinnatise paigaldamise tasuta. 18.06.2008 palus OÜ Termiko SV kostjat allkirjastada aknaplekkide ja rinnatise valmistamise ning monteerimise eelarve, kinnitades, et see ei suurenda 20.05.2008 töövõtulepingute eelarveid. Eelarve allkirjastamine tellija poolt ei tähenda, et tellija tellib töö tasu eest. OÜ Termiko SV on loovutanud hagejale mitteeksisteeriva nõude. Oma täiendavates seisukohtades märkis kostja, et kostja ei ole ehitusturul tegutsev isik ja eeldas, et OÜ Termiko SV koostatud eelarves on kajastatud kõik tööd, mis on vajalikud ehitusprojekti realiseerimiseks. Kohtule esitatud OÜ Termiko SV koostatud eelarve elamu Karja 18 fassaadide soojustamiseks on kostja poolt allkirjastamata ning tagastati OÜ-le Termiko SV ilma kostja kooskõlastuseta, kuna eelarves ei olnud kajastatud ehitusprojektist tulenevalt vajalikke plekitöid.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 27. septembri 2012 otsusega hagi ning mõistis välja KÜ-lt Karja 18/18V OÜ NV Steel kasuks võlgnevuse summas 13 154,96 eurot, sh põhivõlgnevus 10 655,07 eurot ja kõrvalnõue 2499,89 eurot, ning viivise protsendina põhinõudelt (10 655,07 eurot) alates 20. septembrist 2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (0,022% päevas). Menetluskulud jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Termiko SV 20.05.2008 kirjalikult kaks töövõtulepingut elumajade Narva-Jõesuus Karja 18 ja Karja 18V fassaadi- ja sokliosade soojustamiseks. Tunnistaja I. V. ütluste ja hageja esindaja Vladimir Nartovi vande all antud ütlustega on tõendatud, et kostja esitas tööde teostamise käigus sooviavalduse töövõtulepingute muutmiseks, et suurendada tööde mahtu ning paigaldada elamutele lisaks aknaplekid ja rinnatised. VÕS § 13 lg 3 järgi ei või üks lepingupool tugineda lepingutingimusele, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kohus tuvastas, et OÜ Termiko SV nõustus suuliselt muutma töövõtulepinguid uute tööde teostamiseks. Tunnistaja I. V. ütlustega on tõendatud, et uute tööde teostamiseks võttis tunnistaja ühendust hageja esindajaga, kes koostas aknaplekkide ja rinnatise paigaldamiseks eelarve, mille esitas kostja esindajale tutvumiseks ja allkirjastamiseks 18.06.2008 OÜ Termiko SV esindaja. I. V. sõnul kinnitas kostja esindaja, et tasub tööde eest oktoobris 2008 Sihtasutuse Kredex toetusega või uue laenuga. Kohus tuvastas, et kostja seaduslik esindaja allkirjastas 18.06.2008 eelarve täiendavate tööde teostamiseks, mida hageja mõistis kui töövõtulepingu muutmist suulises vormis. Kohus tuvastas, et kuigi kostja seaduslik esindaja ei allkirjastanud tööde vastuvõtuakte, võttis ta VÕS § 638 alusel töö vastu, tasus ja allkirjastas arveid omal valikul. Asjas võib kohaldamisele tulla ka VÕS § 639 lg 2, kuna kostja esindaja sõnul sai tema aru, et fassaadi- ja sokliosa soojustamise tööde hulka kuulub ka aknaplekkide ja rinnatiste valmistamine ning paigaldamine. Sel juhul tuleb tuvastada, kas kostjat on teavitatud eelarve olulisest suurenemisest. Ainult teatamiskohustuse täitmisel on töövõtjal õigus nõuda eelarvet ületava tasu maksmist (3-2-1-79-08). Kuna kostja on 18.06.2008 allkirjastanud eelarve aknaplekkide ja rinnatise valmistamiseks ning monteerimiseks summas 166 715,60 krooni, siis on teda teavitatud eelarve suurenemisest ja ta on selle heaks kiitnud ning ka sellisel juhul kuulub hagi rahuldamisele. Arvestamisele ei kuulu kostja vastuväide, et OÜ Termiko SV pidi
paigaldama aknaplekid tasuta, kuna tunnistaja I. V. ütluste ja hageja esindaja V. Nartovi vande all antud ütlustega on tõendatud, et kostja esindaja ei soovinud 20.05.2008 sõlmida OÜ-ga Termiko SV töövõtulepingut aknaplekkide valmistamiseks ja monteerimiseks, kuna avaldas, et vastav leping on sõlmitud ettevõttega „Vant“. Sel põhjustel sõnastati lepingute nr 2008-2 ja 2008-3 objektiks selgesõnaliselt fassaadi- ja sokliosade soojustamine, mitte sh aknaplekkide ja rinnatiste valmistamine ning paigaldamine. Kohus hindas I. V. ütluste ja V. Nartovi vande all antud ütluste alusel kostja esindaja allkirja 18.06.2008 eelarvel kui heakskiitu eelarve suurendamiseks tehtavate tööde osas, mistõttu ei kuulu arvestamisele ka kostja vastuväited, et kostja mõistlikult eeldas OÜ-lt Termiko SV ehitusprojekti täielikku realiseerimist nende summade alusel, mis olid toodud 20.05.2008 töövõtulepingutes, ning et aknaplekkide ja rinnatiste paigaldamine pidanuks toimuma tasuta. Eeltoodud põhjendustel on kostja kohustatud tasuma hagejale VÕS § 637 lg 3 alusel põhinõude 166 715,60 krooni (10 655,07 eurot). 10.10.2008 arve nr 1351 tasumise tähtaeg oli 17.10.2008. Vastavalt töövõtulepingutele on töövõtjal arve mitteõigeaegse tasumise korral õigus nõuda viivist 0,2% tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. Kuna hageja taotleb väiksema viivise väljamõistmist, tuleb nõue rahuldada ning juhindudes VÕS §-st 100; § 101 lg 1 p-dest 1, 6 ja § 113 lg-st 1 kostjalt välja mõista viivis 10 655,07 eurolt perioodi 18.10.2008 kuni 19.09.2011 eest summas 2499,89 eurot ning TsMS § 367 alusel viivis protsendina põhinõudelt alates 20.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (0,022% päevas).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.KÜ Karja 18/18V esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
27.septembri 2012 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) hindas kohus tõendeid ebaõigesti. Poolte vande all antud ütlustega koostoimes tunnistaja ütlustega ei ole tõendatud, et kostja seaduslik esindaja 18.06.2008 eelarve allkirjastamisega aktsepteeris töövõtulepingute muutmist suulises vormis. Kostja esindaja vande all antud ütluse kohaselt ei mõistnud ta 18.06.2008 eelarve allkirjastamisel, et selle eelarvega muudetakse 20.05.2008 töövõtulepinguid. Kostja esindaja mõistis, et aknaplekkide ja rinnatise valmistamise ning paigaldamise tööd kuuluvad fassaaditööde hulka. Kostja tegelikuks tahteks täiendava eelarve allkirjastamisel ei olnud selle eelarve aktsepteerimine. Kohtuotsusest ei ole arusaadav, miks kohus eelistas tunnistaja ja hageja seadusliku esindaja ütluseid kostja esindaja ütlustele. Ka tunnistaja kinnitas, et töövõtja ja kostja vahel ei olnud saavutatud kokkulepet aknaplekkide ja rinnatise valmistamise ning paigaldamise tööde oluliste tingimuste kohta; 2) jättis kohus tähelepanu kostja esindaja ütlused selle kohta, et 20.05.2008 töövõtulepingute eelarved jäid kostja poolt allkirjastamata ning tagastati OÜ-le Termiko SV enne töövõtulepingute sõlmimist, kuna eelarvetes ei olnud ette nähtud aknaplekkide ja rinnatise valmistamist ning paigaldamist. OÜ Termiko SA seaduslik esindaja, tunnistaja I. V. oli teadlik, et eelarved tagastati allkirjastamata, kuna kostja soovis eelnimetatud tööde tegemist töövõtulepingute summa raames. Võttes arvesse, et kostja arusaama järgi kuulusid aknaplekkide ja rinnatise valmistamise ning paigaldamise tööd fassaaditööde hulka ja töövõtja allkirjastas vaatamata eelarvete puudumisele 20.05.2008 töövõtulepingud, saab teha järelduse, et pooled leppisid kokku teha nimetatud tööd 20.05.2008 töövõtulepingutes ettenähtud summade eest;
3) ei ole tunnistaja ja poolte ütlustega tõendatud, et töövõtja teatas kostjale eelarve olulisest suurenemisest, kuna ütlustest nähtub, et eelarvet aknaplekkide ja rinnatise valmistamiseks ning monteerimiseks ei tehtud mitte tööde eest tasumiseks, vaid raha saamiseks SA-lt Kredex; 4) kohaldas kohus ebaõigesti VÕS § 637 lõikeid 3 ja 4, arvestamata tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 102 lõikeid 1 ja 2. Töövõtja tasu aknaplekkide ja rinnatise valmistamise ning paigaldamise eest ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna kokkulepe täiendavate tööde tasumise kohta (juhul, kui kohus tuvastab kokkuleppe sõlmimise) oli sõlmitud edasilükkava tingimusega, mis ei ole saabunud. Tunnistaja I. V. vastas kostja esindaja küsimusele, kas raha kättesaamine Kredexist oli oluliseks tingimuseks tööde eest maksmiseks, et „jah, muidu KÜ-s ei olnud raha. Ainult nendel tingimustel olin nõus.“ Seega juhul, kui kohus leiab, et töövõtulepinguid muudeti, siis on täiendavate tööde tasumise tingimuseks raha saamine SA-lt Kredex, st kostja tasub nimetatud tööde eest ainult juhul, kui saab raha SA-lt Kredex; 5) ignoreeris kohus põhjendamatult kostja 20.09.2012 menetlusdokumendi p-s 7 esitatud seisukohta.
5.OÜ NV Steel vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) leppisid kostja ja OÜ Termiko SV 20.05.2008 töövõtulepingute sõlmimisel kokku tööde eelarves, mis oli töövõtjale siduv. Töövõtulepingute p 1 kohaselt töövõtja võtab täita tööd: hoone aadressil Karja 18/Karja 18V fassaadi- ja sokliosa soojustamine (tööde nimekiri toodud lisatud eelarves). Kostja seadusliku esindaja, Aleksandr Zubkovi ütlused, et ta tagastas eelarve OÜ-le Termiko SV, kuna see ei sisaldanud aknaplekkide töid ja OÜ Termiko SV seaduslik esindaja lubas seda teha ilma lisatasuta, on vastuolus teiste tõenditega ja tema käitumisega ning tuleb jätta tähelepanuta kui ilmselt ebausaldusväärsed. OÜ Termiko SV poolt 28.04.2008 koostatud eelarves on tööde kogumaksumus 2 067 438 krooni, mis ei sisalda aknaplekkide paigaldamist. 20.05.2008 sõlmis kostja OÜ-ga Termiko SV töövõtulepingud kogusummas 2 067 438 krooni, mis vastab 28.04.2008 eelarve summale. Kostja esindaja ütlused selle kohta, et korteriühistu juhatus valis OÜ Termiko SV pakkumise ja töövõtja pole muud eelarvet peale 28.04.2008 eelarve esitanud ning töövõtulepingute sõlmimine samas summas kinnitavad, et 20.05.2008 töövõtulepingute sõlmimisega leppisid pooled kokku 28.04.2008 eelarves loetletud tööde teostamises. Töövõtulepingute p 1 kohaselt on tööde nimekiri toodud lisatud eelarves ning puudub viide ehitusprojektile. Seega on väär ja vastuolus töövõtulepingute tingimustega kostja väide, et OÜ Termiko SV võttis endale kohustuse teostada kõik projektijärgsed tööd. Arvestades kostja esindaja ütluseid, et korteriühistu koosolek ja juhatus aktsepteerisid 28.04.2008 hinnapakkumise, siis vastustajale teadaolevalt ei pidanud OÜ Termiko SV vajalikuks töövõtulepingutele uue eelarve lisamist. Samuti ei ole usutavad ja mõistlikud kostja esindaja ütlused selle kohta, et allkirjastades 18.06.2008 eelarve, mõistis ta, et eelarves loetletud tööd kuuluvad fassaaditööde hulka, mida teostatakse ilma lisatasuta. Kohus hindas õigesti tunnistaja I. V. ütluseid ja hageja seadusliku esindaja V. Nartovi vande all antud ütluseid ning tegi õige järelduse, et kostja esitas tööde teostamise käigus sooviavalduse töövõtulepingute muutmiseks, et suurendada tööde mahtu ja paigaldada elamutele lisaks aknaplekid ja rinnatised. Apellant ei ole vaidlustanud kohtuotsust tunnistaja I. V. ja hageja seadusliku esindaja ütlustele antud hinnangu osas; 2) andis kostja esindaja kohtule teadvalt valeütlused selle kohta, et 18.06.2008 eelarve tõi talle allkirjastamiseks hageja juhatuse liige V. Nartov, kes ütles, et see on tema ja OÜ Termiko SV vaheline asi. 18.06.2008 eelarve koostajaks on I. V. ning pooled on OÜ Termiko SV ja kostja. Kostja esindaja ütlused on samuti vastuolus tunnistaja I. V. ütlustega ja hageja esindaja vande all antud ütlustega, mille järgi tagastas kostja allkirjastatud 18.06.2008 eelarve OÜ Termiko
SV esindajale. Usutavad ei ole kostja esindaja ütlused selle kohta, et ta kirjutas 18.06.2008 eelarvele alla, kuna hageja ja OÜ Termiko SV teda palusid; 3) on hageja nõue muutunud sissenõutavaks vastavalt VÕS § 637 lg-le 4. Apellandi väide, et võimalik kokkulepe täiendavate tööde kohta oli sõlmitud edasilükkava tingimusega, mis ei ole saabunud, on tõendamata. Kostja esindaja kinnitas vastuseks kohtu küsimusele, et aknaplekkide finantseerimiseks pole kostja panga ega Kredexi poole pöördunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
27.septembri 2012 otsus, millega mõisteti KÜ-lt Karja 18/18V OÜ NV Steel kasuks välja 13 154,96 eurot põhivõlgnevuse ja viivise katteks, muutmata. Maakohtu otsus on selles osas seaduslik ja põhjendatud ning nõustudes maakohtu otsuses esitatud põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki oma otsuses TsMS § 654 lg 6 alusel korrata.
7.Muuta tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p 3, millega mõisteti KÜ-lt Karja 18/18V OÜ NV Steel kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt 10 655,07 eurot alates 20.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras 0,022% päevas. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti (alates 15.04.2013 kehtiv redaktsioon) aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär muutub, siis on maakohus ekslikult mõistnud välja viivise kuni täitmiseni määras 0,022% päevas. Hageja nõudis viivist VÕS §-s 113 lg 1 esimeses ja teises lauses sätestatud määras ning kuna tegemist on seaduse kohaldamisega, siis on ringkonnakohtul õigus muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 selliselt, et KÜ-lt Karja 18/18V mõistetakse välja OÜ NV Steel kasuks viivis alates 20.09.2011 kuni põhinõude 10 655,07 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Maakohus on kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme, andnud asjakohase hinnangu esitatud tõenditele ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks.
8.1.Maakohus tuvastas õigesti, et töövõtulepingu pooled muutsid suulise lepinguga 20.05.2008 sõlmitud töövõtulepinguid selliselt, et lisaks töövõtulepingutes kokkulepitud fassaadi- ja sokliosa soojustamise töödele teostab töövõtja ka aknaplekkide ja rinnatiste valmistamise ja monteerimistööd. Maakohus on siinjuures õigesti viidanud VÕS § 13 lg-s 3 sätestatule. Apellandi väited, et aknaplekkide ja rinnatiste valmistamise ja monteerimise tööd kuulusid fassaaditööde hulka, 18.06.2008 eelarve allkirjastamisega ei muudetud 20.05.2008 töövõtulepinguid ning tal puudus kohustus eraldi nimetatud tööde eest maksta, ei ole põhjendatud. 20.05.2008 töövõtulepingute p-dest 1 (I kd, t.l 10, 14) nähtub, et lepingute objektiks oli Karja 18 ja Karja 18V elamute fassaadi- ja sokliosa soojustamise tööd ning tööde nimekiri on toodud lisatud eelarves. 18.06.2008 eelarves (I kd, t.l 18) märgitud tööd on erinevad võrreldes 20.05.2008 töövõtulepingutes kokkulepitud töödega ning kuna kostja on allkirjastanud 20.05.2008 töövõtulepingud, siis ei ole tähendust sellel, et eelnevalt nimetatud tööde kohta koostatud eelarvel ei ole kostja esindaja allkirja (I kd, t.l 116). Seega on ebaõige apellandi
seisukoht, et 20.05.2008 töövõtulepingutes nimetatud töödega oli hõlmatud ka aknaplekkide ja rinnatiste valmistamise ja monteerimise tööd. Nimetatud kirjalike tõenditega on kooskõlas tunnistaja I. V. ütlused ja hageja seadusliku esindaja seletus ning maakohus luges põhjendatult kostja seadusliku esindaja seletuse ebausaldusväärseks.
8.2.Ekslik on apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et tasunõue aknaplekkide ja rinnatiste valmistamise ja monteerimise eest ei ole muutunud sissenõustavaks, kuna kokkulepe tasumise osas oli sõlmitud edasilükkava tingimusena TsÜS § 102 lg 1 ja lg 2 tähenduses. Apellandi väite kohaselt leppisid pooled kokku, et ta maksab aknaplekkide ja rinnatiste valmistamise ja paigaldamise eest ainult juhul, kui saab raha SA-lt Kredex. Ringkonnakohus leiab, et selline apellandi väide ei tulene asjas kogutud tõenditest ega ole ka usutav. Tunnistaja I. V. ütlustega on tõendatud, et kostja seadusliku esindajaga oli kokkulepe aknaplekkide ja rinnatiste valmistamise ja monteerimise tööde osas tasu eest ning kostja seaduslik esindaja lubas tasuda tööde eest 2008 oktoobris pärast SA-st Kredex raha saamist. Seetõttu ta nõustus täiendavate tööde tegemisega. Hiljem väitis kostja seaduslik esindaja talle, et korteriühistu kavatseb võtta täiendavat laenu tööde eest tasumiseks. Seega ei kinnita tunnistaja I. V. ütlused apellandi väidet tingimusliku kokkuleppe sõlmimise kohta, st, et kostja tasub vaidlusaluste tööde eest vaid juhul, kui saab raha SA-st Kredex. Samuti ei ole kostja seaduslik esindaja kinnitanud tasu osas tingimusliku kokkulepe sõlmimist, vaid on kinnitanud, et SA Kredex poole ei ole korteriühistu pöördunudki.
8.3.Viivise nõudele ja viivise arvestuse õigsusele ei ole apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitatud.
9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.