Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( TsMS § 187 lg 6 ja 442 lg 6) Kohtuotsus saata menetlusosalistele. Asjaolud ja hageja nõue 19.09.2011 esitas Osaühing NV Steel Viru Maakohtule hagi kostja Korteriühistu Karja 18/18V vastu põhivõlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 21.09.2011. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 20.05.2008 kostja ja töövõtja OÜ Termiko SV vahel töövõtuleping nr 2008-2, mille kohaselt OÜ Termiko SV kohustus soojustama Karja 18 elamu fassaadi ja sokliosa, kostja kohustus tööde eest tasuma 1 033 719 krooni (66 066,69 euro), sh käibemaks. Lisaks sõlmiti samal päeval töövõtuleping nr 2008-3, mille kohaselt OÜ Termiko SV kohustus soojustama Karja 18V elamu fassaadi ja sokliosa, kostja kohustus tööde eest tasuma 1 033 719 krooni (66 066,69 euro), sh käibemaks. Kostja tellis täiendava töö OÜ-lt Termiko SV elamute Karja 18 ja Karja 18 V aknaplekkide ja rinnatiste valmistamiseks ja monteerimiseks. Nimetatud tööde tegemiseks sõlmis hageja Osaühing NV Steel OÜ –ga Termiko SV 01.06.2008 vastava alltöövõtulepingu. Eelarve kohaselt oli tööde teostamise maksumuseks 166 715,60 krooni (10 655,07 eurot), sh käibemaks. Pooled allkirjastasid eelarve tööde teostamiseks. Hageja teostas tööd vastavalt eelarvele. Vastavale töölepingule keeldus kostja seaduslik esindaja alla kirjutamast. Hageja leiab, et töö on kostja poolt VÕS § 638 alusel vastu võetud. Kostjale esitati arve nr 1351 summas 10 655,07 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 17.10.2011. Kostja töödele pretensioone ei esitanud. 10.10.2008 hageja ja OÜ Termiko SV esindaja allkirjastasid tööde vastuvõtuakti. 27.01.2009 Ida- Eesti Päästekeskus teostas paikvaatuse Karja 18 objekti osas ning väljastas teatise objekti tuleohutusnõuetele vastavuse osas. 28.07.2011 OÜ Termiko SV loovutas nõude kostja vastu summas 166 715,60 krooni ( 10 655,07 eurot) hagejale. 23.08.2011 teavitati kostjat nõude loovutamisest tähitud kirjaga, mille ta sai kätte 24.08.2011. Hageja viivise arvestuse kohaselt esitati kostjale arve nr 1351 summas 10 655,07 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 17.10.2011. Kostja on viivituses 10655,07 euro tasumisega alates 18.10.2008. Alates 01.07.2008- 31.12.2008 on intressimäär 2,50 % aastas ning alates 01.01.2009 kuni hagi esitamiseni 1% aastas. Seega tuleb rakendada kuni 31.12.2008 viivisemäära 9,5 % aastas (0,026 % päevas ning alates 01.01.2009 1% aastas ( 0,022% päevas). 10 655,07 eurot x 0,026 % x 74 päeva ( 18.10.2008- 31.12.2008 ) on 205,00 eurot. 10 655,07 eurpt x 0,022 % x 979 päeva ( 01.01.2009- 19.09.2011 on 2294,89 eurot, kokku 2499,89 eurot. Hageja taotleb kostjalt välja mõista 13 154,96 eurot, (sellest: põhivõlgnevus 10655,07 eurot, kõrvalnõue 2 499,89 eurot). Lisaks taotleb hageja välja mõista kostjalt viivis protsendina

põhinõudelt (10 655,07 eurot) alates 20.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (0,022% päevas) ning menetluskulud. Nõude õiguslikul põhistamisel tugines hageja Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 94, 100, 101 lg 1 p 1,6, 103, 113, 635 lg 1 , 636 lg 1, 638, 637 lg 3, lg 4. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad äriregistri B-kaartidest (tl 6-7,17), töövõtulepingust nr 2008-2 (tl 10-11), töövõtulepingust nr 2008-3 (tl 14-15, töölepingust (tl 21-22), eelarvest (tl 18-18p), vastuvõtuaktist (tl 23), arve-saateleht (tl 24), Ida-Eesti Päästekeskuse teatisest (tl 25), teade nõude loovutamisest ( tl 26), nõudeõiguse loovutamise lepingust (tl 27), postisaadetise väljastusteatest koos kviitungiga (tl 28-28 p), maksekorraldusest riigilõivu tasumise osas ( tl 29). Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja tunnistab, et OÜ Termiko SV ja kostja vahel oli sõlmitud kaks töövõtulepingut elumajade Karja 18 ja Karja 18 V Narva Jõesuus fassaadi- ja sokliosade soojustamiseks. Kostja ei tunnista hageja väiteid, et 20.05.2008 töölepingute 2008-2 ja 2008-3 teostamise käigus kostja ja OÜ Termiko SV leppisid kokku täiendavates töödes (aknaplekkide ja rinnatiste valmistamine ja paigaldamine). Vastava kokkuleppe puudumist kinnitavad hageja esitatud tõendid. Kostja sõnul lubas OÜ Termiko SV 20.05.2008 töövõtulepingute nr 2008- 2 ja 2008- 3 teostamisel, teostada aknaplekkide ja rinnatiste paigaldamine tasuta. 18.06.2008 OÜ Termiko SV esindaja palus kostjat allkirjastada aknaplekkide ja rinnatiste valmistamise ja paigaldamise eelarve ilma töövõtulepingute muutmiseta. Hagiavalduse lisa 6 kohaselt töövõtuleping aknaplekkide ja rinnatiste valmistamiseks ja paigaldamiseks sõlmisid hageja ja OÜ Termiko SV 01.06.2008. Hagiavalduse lisa 7 kohaselt eelarve aknaplekkide ja rinnatiste valmistamiseks ja paigaldamiseks on tehtud ja allkirjastatud kostja esindaja ja OÜ Termiko SV esindaja poolt 18.06.2008. Kostja leiab, et kokkuleppe aknaplekkide ja rinnatiste valmistamiseks oli OÜ-l Termiko SV hagejaga, mitte kostjaga. Hagiavalduse lisa 8 kohaselt hageja ja OÜ Termiko SV allkirjastasid 10.10.2008 töö vastuvõtuakti. Aktist ei nähtu, millal tööd teostati. Hagiavalduses on märgitud, et tööd olid tehtud 18.06.2008. Sama töö eelarve oli allkirjastatud kostja poolt 18.06.2008, kuid eelarve allkirjastamine tellija poolt ei tähenda, et tellija tellib töö tasu eest. Kostja rõhutab, et kokkulepet tööde tegemiseks kostjal OÜ –ga Termiko SV ei olnud. Kostja leiab, et OÜ Termiko SV on loovutanud hagejale mitteeksisteeriva nõude. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuse kinnitamiseks on kostja lisatud esindusõigust kinnitavad tõendid ( tl 42-44). Hageja täiendav seisukoht Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et OÜ Termiko SV lubas 20.05.2008 töövõtulepingute nr 2008- 2 ja 2008- 3 teostamisel, teostada aknaplekkide ja rinnatiste paigaldamine tasuta. Hageja sõnul sõlmisid pooled täiendava eelarve aknaplekkide ja rinnatiste valmistamiseks ja paigaldamiseks vastavalt lepingu punktile 12.2. Pooled olid täiendavate tööde teostamiseks sõlminud suulise lepingu kirjaliku eelarve alusel. Lepingute 2008-2 ja 2008-3 eelarve ei sisalda aknaplekkide ning katuserinnatiste valmistamist ja paigaldamist. Täiendavat eelarvet tuleb käsitleda loeteluga täiendavatest töödest. Kostja nõustus täiendavate töödega ning allkirjastas täiendava eelarve. Hageja esitas oma väidete kinnituseks tööde esialgse eelarve ( tl 118), aktid ja päevikud ( tl 119- 149,163-163 p ) ning sarnaste tööde teostamiseks vormistatud töövõtulepingud, kus nähtub lepingu objekt töövõtulepingus ( tl 101- 103) ja alltöövõtuleping

( tl 104-115) ning sarnaste tööde eelarved teiste tellijatega ( 173-176). Hageja sõnul on kostja tasunud fassaaditööde eest. Hageja rõhutab, et kuigi kostja esindaja ei allkirjastanud ehitustööde vastuvõtuakte, on ta töid aktsepteerinud ja tasunud arved nr 122, 125, 126, 127, 128, 135 ( tl 164- 172 p). Kostja täiendav seisukoht Kostja leiab, et hageja esitatud dokumendid OÜ Staple Viimistlus ( tõlge eesti keelde on ebaõigesti märgitud töövõtja nimeks OÜ Termiko SV) töövõtuleping nr 03/2007 KÜ-ga Rahu 28a ja AS Yit Ehitus ja OÜ Stapöe Viimistlus vahel 22.02.2007 sõlmitus alltöövõtuleping. Ülalnimetatud lepingutes märgitud isikud ja esemed ei ole seotud antud asjaga ja need tuleb jätta tähelepanuta. 29.05.2012 hageja esitas kohtule OÜ Termiko SV poolt koostatud eelarve elamu aadressil Karja 18, Narva-Jõesuu, fassaadide soojustamiseks. Eelarve oli allkirjastatud OÜ Termiko SV seaduslik esindaja tunnistaja Igor Vassiljevi poolt, kuid ei ole allkirjastatud kostja esindaja poolt. See dokument kinnitab, et eelarves ei ole kajastatud plekktööd ja seetõttu oli eelarve tagastatud OÜ Termiko esindajale ilma kooskõlastuseta. Tunnistaja Igor Vassiljev kinnitas, et oli koostatud ehitusprojekt elumajade aadressidel Karja 18 ja Karja 18V Narva-Jõesuus fassaadide ja soklikorruste soojustamiseks; sellest ehitusprojektist tulenes vajadust aknaplekkide ja rinnatise valmistamiseks ja paigaldamiseks; ehitustööd oli tehtud vastavalt ehitusprojektile. Kostja ei ole ehitusturul tegutsev isik ja temal ei ole vastavaid teadmisi ega oskusi. Kostjal oli ehitusprojekt. Hageja ja OÜ Termiko SV on ehitusturul tegutsevad isikud. Kostja mõistlikult ootas, et OÜ Termiko SV teeb kõik ehitustööd vastavalt ehitusprojektile ja, järelikult, kostja mõistlikult eeldas, et OÜ Termiko SV poolt koostatud eelarves on kajastatud kõik tööd, mis on vajalikud ehitusprojekti realiseerimiseks. Kuna eelarves ei olnud kajastatud kõik ehitustööd, mis oli vajalikud ehitusprojekti realiseerimiseks, siis kostja tagastas eelarve OÜ-le Termiko SV ilma kooskõlastuseta ehitustööde nimekirja osas. Kostja väidab, et OÜ Termiko SV oli valmis (lubas) teha plekktööd selle hinna eest, mis on toodud 20.05.2008.a töövõtulepingutes nr 2008-2 ja 2008-3. Neid asjaolusid, et 20.05.2008.a töövõtulepingute nr 2008-2 ja 2008-3 juurde ei olnud tehtud poolte poolt allkirjastatud eelarvet kinnitavad kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlused ja nimetatud asjaolu kinnitab, et kostja mõistlikult ootas OÜ-lt Termiko SV ehitusprojekti täieliku realiseerimist ja OÜ Termiko SV, kes allkirjastas 20.05.2008.a töövõtulepingud nr 2008-2 ja 2008-3 ilma eelarveta, pidi ehitusprojekti täielikult realiseerima selle summa eest, mis oli kooskõlastatud 20.05.2008.a töövõtulepingutes nr 2008-2 ja 2008-3. Kostja lähtub enda vastuväidetes Narva Linnakohtu kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-75/04. Kostja arvab, et hageja väited, et 20.05.2008.a töövõtulepingu nr 2008-2 ja 20.05.2008.a töövõtulepingu nr 2008-3 teostamise käigus, kostja ja OÜ Termiko SV leppisid kokku täiendavate tööde (aknaplekkide ja rinnatiste valmistamises ja paigaldamises) tegemise kohta, on väär. Aknaplekkide ja rinnatise valmistamise ja paigaldamise eelarve allkirjastamine kostja seadusliku esindaja poolt ei tähenda, et kostja ja OÜ Termiko SV leppisid kokku muuta 20.05.2008.a töövõtulepingud nr 2008-2 ja 2008-3, kuna nende vahel oli kokkulepe oluliste tingimuste plekktööde tegemiseks. Hageja väitest tuleneb, et 20.05.2008.a töövõtulepingute nr 2008-2 ja 2008-3 tingimused oli muudetud ja selle lepingute raamest oli tehtud plekktööd. Oma nõude hageja põhjendab ka 20.05.2008.a töövõtulepingutega nr 2008-2 ja 2008-3. Kostja leiab, et kohtule hageja poolt esitatud ehitustööde päevikutest kui ka kaetud tööde

aktidest ei ole nähtav, et 20.05.2008.a töövõtulepingute nr 2008-2 ja 2008-3 täitmisel oli tehtud plekktööd aknaplekkide ja rinnatiste valmistamiseks ja paigaldamiseks. Kohtumenetluse käik Poolte taotlusel kuulati 13.06.2012 kohtuistungil ära tunnistaja OÜ Termiko seaduslik esindaja Igor Vassiljev, hageja esindaja Vladimir Nartov ja kostja seaduslik esindaja Aleksandr Zubkov. Mõlemad pooled nõustusid kohtuistungil 13.06.2012 asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Maakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. Pooled ei vaidle, et 20.05.2008 sõlmisid OÜ Termiko SV ja kostja kirjalikult kaks töövõtulepingut elumajade XXX fassaadi- ja sokliosade soojustamiseks. Pooled ei vaidle, et tööd oleksid teostamata. Kostja ei tunnista hageja väiteid, et 20.05.2008 töölepingute 2008-2 ja 2008-3 teostamise käigus kostja ja OÜ Termiko SV leppisid kokku täiendavates töödes (aknaplekkide ja rinnatiste valmistamises ja paigaldamises). Kostja väidab, et OÜ Termiko SV oli valmis (lubas) teha plekktööd selle hinna eest, mis on toodud 20.05.2008.a töövõtulepingutes nr 2008-2 ja 2008-3. Kostja vaidleb nõude loovutamisele vastu leides, et tema ei ole töövõtulepingu pool. Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Tunnistaja Igor Vassiljevi ütluste ja hageja esindaja Vladimir Nartovi vande all antud ütlustega on tõendatud, et kostja esitas tööde teostamise käigus sooviavalduse töövõtulepingute muutmiseks, et suurendada tööde mahtu paigaldamaks elumajadele lisaks aknaplekid ja rinnatised.

VÕS § 13 lg 3 järgi ei või üks lepingupool tugineda lepingutingimusele, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kohus tuvastas, et OÜ Termiko SV asudes töövõtulepinguid täitma elumajade fassaadi- ja sokliosade soojustamiseks nõustus suuliselt muutma töövõtulepinguid uute tööde teostamiseks. Tunnistaja Igor Vassiljevi ütlustega on tõendatud, et fassaaditöid alustati 20.05. 2008 ning kostja seaduslik esindaja soovis OÜ-lt Termiko SV töölepingute muutusi lisatööde näol. Tunnistaja sõnul, et ettevõte vastutaks peatöövõtjana tööde valmimise eest. Uute tööde teostamiseks võttis tunnistaja ühendust hageja esindajaga, kes koostas aknaplekkide ja rinnatiste paigaldamiseks uue eelarve, mille esitas kostja esindajale tutvumiseks ja allkirjastamiseks 18.06.2008 OÜ Termiko SV esindaja. Tunnistaja Igor Vassiljevi sõnul kinnitas kostja esindaja eelarvega täiendavate tööde vajadust ning kinnitas OÜ Termiko SV esindajale, et tasub tööde eest oktoobris 2008 Sihtasutuse Kredexi toetusega või uue laenuga. Kohus tuvastas, et kostja seaduslik esindaja allkirjastas 18.06.2008 uue eelarve täiendavate tööde teostamiseks, mida hageja mõistis kui töölepingu muutmist suulises vormis. Kohus tuvastas, et kuigi kostja seaduslik esindaja ei allkirjastanud tööde vastuvõtuakte, võttis VÕS § 638 alusel töö vastu, tasus ja allkirjastas arveid omal valikul. Kohus leiab, et antud asjas võib lisaks kohaldamisele tulla ka VÕS § 639 lg 2 kuna kostja esindaja sõnul sai tema aru, et fassaadi- ja sokliosa soojustamise tööde hulka kuulub ka aknaplekkide ja rinnatiste valmistamine ja paigaldamine. Sellises juhul tuleb tuvastada, kas kostjat on teavitatud eelarve olulisest suurenemisest. Riigikohus on 05.11.2008 lahendis 3-2-1-79-08 selgitanud, et VÕS § 639 lg 2 kohaldamisel tuleb silmas pidada, et sama lõike teise lause järgi peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamatult teatama. Ainult teatamiskohustuse täitmisel on töövõtjal õigus nõuda eelarvet ületava tasu maksmist. Kohus tuvastas, et kuna kostja on 18.06.2008 allkirjastanud eelarve elamutele Karja 18 ja Karja 18 V Narva-Jõesuu aknaplekkide ja rinnatiste valmistamiseks ja monteerimiseks summas 166 715,60 krooni, siis on teda teavitatud eelarve suurenemisest ja ta on selle heakskiitnud ning ka sellisel juhul kuulub hagi rahuldamisele. Kohus leiab, et arvestamisele ei kuulu kostja vastuväited, et OÜ Termiko SV pidi paigaldama ja monteerima aknaplekid tasuta, kuna tunnistaja Igor Vassiljevi ütluste ja hageja esindaja Vladimir Nartovi vande all antud ütlustega on tõendatud, et kostja esindaja ise ei soovinud 20.05.2008 sõlmida OÜ-ga Termiko SV töövõtulepingut aknaplekkide valmistamiseks ja monteerimiseks kuna avaldas, et vastav leping on sõlmitud ettevõttega ``Vant``. Nimetatud põhjustel sõnastati Lepingute 20082 ja 2008-3 töö objektiks selgesõnaliselt fassaadi- ja sokliosade soojustamine, mitte sh aknaplekkide ning rinnatiste valmistamine ja paigaldamine. Kohus hindab tunnistaja Igor Vassiljevi ütluste ja hageja esindaja Vladimir Nartovi vande all antud ütluste alusel kostja esindaja allkirja 18.06.2008 eelarvel kui heakskiitu eelarve suurendamiseks tehtavate tööde osas, mistõttu ei kuulu arvestamisele ka kostja vastuväited, et kostja mõistlikult eeldas OÜ-lt Termiko SV ehitusprojekti täielikku realiseerimist nende summade alusel, mis olid toodud 20.05.2008 töölepingutes 2008-2 ja 2008-3 ning et aknaplekkide ja rinnatiste paigaldamine oleks pidanud toimuma tasuta. Samuti ei kuulu eeltoodud põhjendustel arvestamisele kostja vastuväited, et kokkulepe aknaplekkide ja rinnatiste valmistamiseks oli OÜ-l Termiko SV hagejaga, mitte kostjaga ning OÜ Termiko SV on loovutanud hagejale mitteeksisteeriva nõude. Kohus leiab, et hagi põhinõude osas kuulub eeltoodud põhjendustel rahuldamisele ning kostja on kohustatud tasuma VÕS § 637 lg 3 kohaselt 166 715,60 krooni (10655,07 eurot).

Kohus ei arvesta antud asja lahendamisel hageja poolt täiendava materjalina esitatud dokumente: akte ja päevikud (tl 119- 149, 163-163 p) kuna nimetatud dokumendid sisaldavad konkreetsete tööde teostamist, kuid ei võimalda vaidlusalusesse õigussuhtesse rohkem selgust tuua. Kohus ei arvesta antud asja lahendamisel hageja poolt täiendava materjalina esitatud sarnaste tööde teostamiseks vormistatud töövõtulepinguid, kus nähtub lepingu objekt töövõtulepingus ( tl 101- 103) ja alltöövõtulepingut ( tl 104-115) ning sarnaste tööde eelarveid teiste tellijatega ( 173-176), kuna nimetatud dokumendid ei ole antud asjaga seotud. Kohus leiab, et antud asjas tõenduslikku jõudu nimetatud dokumendid ei oma kuna lepingutes märgitud pooled (isikud) ei ole antud tsiviilasja osalisteks. Kohus saaks nimetatud dokumente analüüsida kui nõude loovutanud isiku praktikat sarnaste töövõtulepingute ja alltöövõtulepingute sõlmimisel, kuid kuna hageja dokumentide esitamisel sellist asjaolu nõudena või vastuväitena pole välja toonud, siis kohus jätab nimetatud dokumendid analüüsimata ja tähelepanuta. Kohus leiab, et rahuldamisele kuulub hageja nõue viivise väljamõistmiseks. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on viivituses 10655,07 euro tasumisega alates 18.10.2008, kuna 10.10.2008 arve nr 1351 10 655,07 tasumise tähtaeg oli 17.10.2008. Vastavalt töövõtulepingutele nr 2008-2 ja 2008 -3 p.7,4 arve mitteõigeaegse tasumise korral on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,2% tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. Kuna hageja on esitanud taotluse väiksema viivise väljamõistmiseks tuleb nõue selles osas rahuldada. Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatu kohaselt on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär perioodil 01.07.200831.12.2008 on 2,50 % aastas ( pluss 7% aastas) ehk viivise määr 0,026% päevas. Alates 01.01.2009 kuni 19.09.2011 on intressimäär 1% ( pluss 7% aastas) ehk viivise määr 0,022% päevas. 10.10.2008 arve nr 1351 10 655,07 tasumise tähtaeg oli 17.10.2008. 10655,07 eurot korda 74 päeva ( 18.10.2008- 31.12.2008 ) k.a 31.12.2008 korda 0,026 jagatud sajaga on 205,00 eurot. 10655,07 eurot korda 979 päeva( 01.01.2009- 19.09.2011) k.a 19.09.2011 korda 0,022 jagatud sajaga on 2294,89 eurot, kokku 2499,89 eurot. Eeltoodud põhjendustel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis perioodil 18.10.2008 kuni 19.09.2011 summas 2499,89 eurot.

Lisaks taotleb hageja välja mõista kostjalt viivis protsendina põhinõudelt (10 655,07 eurot) alates 20.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (0,022% päevas). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et nõue kuulub rahuldamisele. Vastavalt töövõtulepingutele nr 2008-2 ja 2008 -3 p.7,4 arve mitteõigeaegse tasumise korral on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,2 % tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. Kuna hageja on esitanud taotluse väiksema viivise väljamõistmiseks tuleb nõue selles osas rahuldada. Eeltoodud põhjendustel kuulub Korteriühistu Karja 18/18V`lt Osaühing NV Steel kasuks välja mõistmisele 13 154,96 eurot, (sellest: põhivõlgnevus 10655,07 eurot, kõrvalnõue 2 499,89 eurot) ning viivis protsendina põhinõudelt (10 655,07 eurot) alates 20.09.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras 0,022 % päevas.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus juhindus TsMS § 173, 174, 405, 436, 442, 630-632 nõudeist. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 26.04.2013. a kohtuotsusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.