XXXOÜ hagi OÜ XXX, XXX ja XXX vastu võla saamiseks
Hagi hind
148 057,72 eurot Hageja XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste (Advokaadibüroo Kaido Uduste, Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja I OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja III XXX(isikukood XX, elukoht XXX või XXX) Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Martin Männik ja vandeadvokaat Teele Viilup (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Jakobsoni 14, 10128 Tallinn, e-post: [email protected]) 20.03.2013
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja XXX Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste Kostja I seaduslikud esindajad XXX ja XXX Kostja II XXX Kostja III XXX Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt XXX, XXX ja XXX solidaarselt võlgnevus 83 085,14 (kaheksakümmend kolm tuhat kaheksakümmend viis eurot ja 14 senti) eurot XXXOÜ kasuks.
3.Välja mõista OÜ-lt XXX, XXX ja XXX solidaarselt viivis perioodi 02.07.2011 – 21.08.2012 eest 34 646,50 (kolmkümmend neli tuhat kuussada nelikümmend kuus eurot ja 50 senti) eurot ja alates 22.08.2012 viivis 0,1% päevas võlgnevuselt kuni võlgnevuse kohase täitmiseni kuid mitte suuremas summas kui 48 438,64 eurot XXXOÜ kasuks.
2-12-32259 Kohtukulude jaotus Jätta XXXOÜ menetluskulud 100% ulatuses solidaarselt OÜ XXX, XXX ja XXX kanda. OÜ XXX, XXX ja XXX menetluskulud jätta nende endi kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja esitatud asjaolud
1.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 83 085,14 eurot, viivise 34 646,50 eurot perioodi 02.07.2011 – 21.08.2012 eest, alates 22.08.2012 viivise 0,1% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse täitmiseni ning menetluskulud.
2.Hagi alusena märgib hageja: - kostja I teostas poolte vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingu alusel hagejale korruselamu ümberehitustöid aadressil XXX, - kostja I ei täinud oma kohustusi nõuetekohaselt, millega rikkus töövõtulepingut ja tekitas veekahjusid ja rikastus alusetult kahjustuste tekkimisest saadud kindlustushüvitise arvelt, kuna jättis puudused kõrvaldamata, - 29.12.2010 allkirjastasid hageja ja kostjad läbirääkimiste tulemusena võlgniku võlatunnistuse ja käenduslepingu, millega kostja I andis konstitutiivse võlatunnistuse 1 300 000 krooni suuruse summa tasumiseks hiljemalt 01.07.2011 ja kostjad II ja II käendasid võlatunnistusest tulenevaid hageja nõudeid, - Kostjad võlgnevust tasunud ei ole ning nõusolekut alluda kohesele sundtäitmisele andnud ei ole. - Hageja on arvestanud viivist 0,1% päevas perioodi 02.07.2011 – 21.08.2012 eest summas 34 646,50 eurot ja edasi palub välja mõista viivise 0,1% kuni võlgnevuse tasumiseni, - 11.01.2011 võlatunnistuse tühistamisavaldus on tühistatud omakorda kostjate 28.01.2011 ja 07.02.2011 tühistamisavaldustega, - Võlatunnistus on hinnates kõiki tõendeid kogumis allkirjastatud ka kostja I poolt, kuna kostjad II ja III on kostja I seaduslikud esindajad, - Käenduslepingud ei ole tarbijakäenduslepingud, - Hageja ei ole käesolevas menetluses leppetrahvi nõudnud. Kostjate vastuväited
3.Kostjad ei tunnista hagiavaldust ja paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Kostjate peamised vastuväited on järgmised: - Kostja I ei ole võlatunnistust allkirjastanud, seega ei ole ka võlasuhet, mida kostjad II ja II saaksid käendada, - Võlatunnistus on tühistatud 11.01.2011 tühistamisavaldusega, kuna võlatunnistus on käendajate poolt allkirjastatud ähvarduse mõjul, millise hageja on kätte 13.01.2011, - 28.01.2011 ja 07.02.2011 tühistamisavalduse tühistamisavaldustel ei ole õiguslikku tähendust, - Võlatunnistus on deklaratiivne, mitte konstitutiivne, - Hagejal on võlgnevused kostja I ees, - Käenduslepingud on tarbijakäenduslepingud ja on tühised, kuna puudub käenduse maksimumsumma, - Leppetrahvi nõue on alusetu, kuna hageja ei ole leppetrahvi nõuet esitanud mõistliku aja jooksul.
2-12-32259 Maakohtu otsuse põhjendused
5.Kohus, kuulanud vande all ära hageja ja kostja seaduslikud esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
7.Pooled ei vaidle, et: - Hageja ja kostja I vahel oli pooltevaheline koostöö seoses 22.06.2010 sõlmitud töövõtulepinguga, millega kostja I korraldas hagejale ehitustöid aadressil XXX, - 29.12.2010 sõlmiti võlgniku võlatunnistus ja käendusleping (edaspidi võlatunnistus) (I kd tlk 10-11, 71-72, originaal tlk 195-196), - 11.01.2011 esitasid kostjad hagejale võlatunnistuse tühistamisavalduse, millise hageja sai kätte 13.01.2011 (I kd tlk 69-70), - 28.01.2011 esitas kostja III kui kostja I seaduslik esindaja hagejale tühistamisavalduse tühistamisavalduse (I kd tlk 90, originaal tlk 179), - 07.02.2011 esitas kostja II kui kostja I seaduslik esindaja hagejale tühistamisavalduse tühistamisavalduse (I kd tlk 89, originaal tlk 180).
8.Pooled vaidlevad, kas: - 29.12.2010 võlatunnistus on konstitutiivne või deklaratiivne, - 29.12.2010 võlatunnistus on allkirjastatud kostja I poolt, - 29.12.2010 võlatunnistus ja käendusleping on tühistatud 11.01.2011 tühistamisavaldusega, - Käenduslepingud on tarbijakäenduslepingud.
9.Võlaõigusseadus (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohtu hinnangul vastab kokkulepe õiguslikult võlatunnistuse tunnustele. Võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu 24.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13). Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt eelviidatud otsuse p 15, kokkuvõtvalt Riigikohtu 06.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 32-1-149-11, p 20 teine lõik). Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega, kusjuures võlatunnistuse sõnastus ei ole siinkohal määrava tähendusega. Analüüsida tuleb võlatunnistuse andmise põhjust ning eesmärki, samuti lepingueelsete läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms. VÕS §-s 30 sätestatud kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärgiks on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Poolte tahet luua abstraktne võlatunnistus ei saa eeldada (vt Riigikohtu 17.03.2009 otsus tsiviilasjas 3-2-1-15-09, p 19). Abstraktse võlatunnistuse puhul peavad pooled olema väljendanud selget tahet sellise võlatunnistuse sõlmimiseks (vt Riigikohtu 17.01.2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-146-11, p 10). Võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, ja poolte tahet leppida kokku konstitutiivses võlatunnistuses peab tõendama võlausaldaja (vt Riigikohtu 06.02.2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-149-11, p 22).
10.Kohtu hinnangul tuleb 29.12.2010 võlatunnistuse olemus välja selgitada selle sisu tõlgendamise teel, võttes arvesse kõiki asjas esitatud tõendeid. Võlatunnistuse tõlgendamisel peab kohus võimalikuks lähtuda VÕS lepingu tõlgendamise reeglitest. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu
2-12-32259 lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Võlatunnistuses (I kd tlk 10-11, 71-72, originaal tlk 195-196) on võetud arvesse asjaolusid, et a) kostja I on teostanud Harjumaal, Saue vallas, Laagri alevikus, Veskitammi 11 asuva kortermaja korruste peale ehitamisega seonduvaid ehitustöid, mida on finantseerinud hageja; b) kostjaga I sõlmitud töövõtuleping Veskitammi 11 ehitustööde teostamiseks on lõpetatud ennetähtaegselt lepingupoolte kokkuleppel seoses kostja I poolt oma kohustuste täitmata jätmisega, mille tulemusena on kostja I saanud tema poolt tegelikult teostatud ehitustööde eest ülemäära 407 000 krooni; c) seoses kostja I poolt Veskitammi 11 teostatud ehitustööde mittekvaliteetsusega on kostja I tekitanud hagejale kahju selliste tööde parandamise, ümbertegemise jms kulutuste näol, mille suuruseks hindavad kostja I ja hageja 407 000 krooni; c) seoses 14.08.2010 Veskitammi 11 tekkinud veekahjustusega on XXXAS maksnud kostjale I nimetatud kahjustuste likvideerimiseks kokku 485 000 krooni, kuid kostja I ei ole vastavaid kahjustusi ise likvideerinud, lasknud seda teha ühelgi kolmandal isikul ega soovi seda samuti teha, mistõttu vastavate kahjustuste likvideerimise korraldab võlausaldaja. Kostja I kinnitab, et ta võlgneb hagejale kokku 1 300 000 rooni, mille tasub hiljemalt 01.07.2011.
11.Puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud 22.06.2010 töövõtuleping, millega kostja I kohustus teostama ehitustöid hagejale aadressil Veskitammi II, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, puudub vaidlus, et tööde teostamisel tekkisid veekahjustused ning, et veekahjustuste tekkimisel maksti kostjale I kindlustuse poolt kindlustushüvitis, milline asjaolu on tõendatud seaduslike esindajate vande all antud seletustega (I kd tlk 182, 186, 190). Seega leiab kohus, et hinnataval võlatunnistusel on deklaratiivse võlatunnistuse tunnused, sest võlatunnistusega kostja I sisuliselt kinnitab, et tal on pooltevahelisest töövõtulepingust tulenevad rahalised kohustused hageja ees.
12.Edasi annab kohus hinnangu, kes on 29.12.2010 „võlgniku võlatunnistus ja käendusleping“ (I kd tlk 10-11, 71-72, originaal tlk 195-196) allkirjastanud. Võlatunnistuse kohaselt on võlausaldajaks hageja XXXOÜ (seaduslik esindaja, juhatuse liige XXX) ja võlgnikuks kostja I XXX OÜ (seaduslikud esindajad juhatuse liikmed XXX ja XXX), käendajaks I XXX(kostja II) ja käendajaks II XXX(kostja III). Võlatunnistuse ja käendus-lepingule on allkirjutanud hageja seaduslik esindaja XXX, kostja II ja kostja III. Võlatunnistuse teisel lehel võlgniku kostja I koha peal allkiri puudub. Kostjad märkisid 20.03.2013 kohtuistungil, et kostja I ei ole võlatunnistust allkirjastanud, mistõttu ei ole võlatunnistus kostjale I siduv. Võlatunnistus on kostja II ja kostja III polt allkirjastatud kui käendajate poolt. E-äriregistrist nähtuvalt on kostja II ja kostja III kostja I juhatuse liikmed alates 28.06.2010 (I kd tlk 47-48). Puudub vaidlus, et kostja I juhatuse liikmed on võlatunnistuse allkirjastanud ning, et mõlemal isikul on kostja I esindamise õigus. Kohus nõustub hagejaga, et ei oma tähtsust, millisel real allkirjad on, oluline on see, et kõigi tehinguga seotud isikute allkirjad on võlatunnistusel. Lisaks on sellisel seisukohal olnud ka kostjad ise, kuna oma 11.01.2011 dateeritud tühistamisavalduses tühistavad 29.12.2010 võlatunnistuse kostja I, kostja II ja kostja III, samas on tühistamisavalduse allkirjastanud üksnes kostja I juhatuse liikmed ning esmases vastuses on kostjad tunnistanud, et kostjad allkirjastasid 29.12.2010 võlatunnistuse (I kd tlk 65).
13.Seega, väita vande all, et kostja II ja kostja III allkirjastasid võlatunnistuse füüsiliste isikutena (I kd tlk 187), ei ole usutav, kuna varasemalt on kostjad II ja III olnud seisukohal, et võlatunnistus on allkirjastatud kõikide kostjate poolt, vastasel juhul ei oleks võlatunnistust tühistanud ka kostja I ning esmases vastuses ei oleks kostjad tunnistanud, et kostjad allkirjastasid võlatunnistuse. Asjaolu, kelle käes on lepingud, ei tõenda seda, kes on lepingud allkirjastanud. Kostjad II ja III olles kostja I juhatuse liikmed pidid olema teadlikud, et allkirjastavad lepingu ka kostja I nimel, milline asjaolu tuleneb lepingu sisust. Lisaks on võlatunnistusel märgitud kostja I seaduslikuks esindajaks kostja II, kes on samuti võlatunnistuse allkirjastanud. Seega tuleb asuda seisukohale, et võlatunnistuse on allkirjastanud ka kostja I, millest kostjad olid teadlikud.
14.Kostjad on seisukohal, et kostjaga II ja III sõlmitud käenduslepingud on tarbijakäenduslepingud, mis on tühised juhindudes VÕS § 143 lg 2 alusel. VÕS § 143 lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Võlatunnistuse
2-12-32259 kohaselt käendaja I ja käendaja II võtavad endale kohustuse vastutada võlgniku kõigi võlatunnistusest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käendaja I ja käendaja II käendus ei ole piiratud tähtaja ega rahasummaga. Käendaja I ja käendaja II vastutus kehtib sõltumata sellest, kas võlgnik on esitanud võlale ükskõik milliseid vastuväiteid. Seega on tõendatud, et käenduslepingus puudub rahalise vastutuse maksimumsumma.
15.Edasi tuleb analüüsida, kas käendus on tarbijakäendus või mitte. VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbija mõistet täiendab tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses VÕS § 155 lg 1 järgi juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu omanikust juhatuse liikmel (vt Riigikohtu 05.11.2008 otsus tsiviilasjas 3-2-1-89-08, p 11). Osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija (vt Riigikohtu 08.12.2009 otsus tsiviilasjas 3-2-1-126-09, p 12). Puudub vaidlus, et käesoleval juhul on kostja II ja kostja III käendanud kostja I kohustust, kelle juhatuse liikmed ja osanikud kostja II ja kostja III on, seega leiab kohus, et tegemist on tavalise käendusega, mitte tarbijakäendusega. Kostjad II ja III ei ole tõendanud, et nad ei tegutsenud käenduslepingut sõlmides majandus- või kutsetegevuses. Samuti ei ole tõendatud, et kostja II ja III oleksid allkirjastanud andnud käenduse ka siis, kui nad ei oleks kostja I osanikud ja juhatuse liikmed. Kostja III on oma vande all antud seletustega märkinud, et tema ei oleks vastavasisulist käendust muidu andnud (I kd tlk 191). Seega on käenduslepingud kehtivad ning kostjad II ja III vastutavad kostjaga I solidaarselt.
16.Edasi analüüsib kohus kostjate väidet, et 29.12.2010 võlatunnistus on tühistatud 11.01.2011 dateeritud tühistamisavaldusega (I kd tlk 69-70), milline on hagejale kättetoimetatud 13.01.2011. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 90 lg 1 alusel tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 96 lg 1 kohaselt isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. TsÜS § 98 lg 1 alusel tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. Puudub vaidlus, et kostjad on 11.01.2011 dateeritud tühistamisavaldusega tühistanud 29.12.2010 võlgniku võlatunnistuse ja käenduslepingu, kuna tehing oli tehtud õigusvastase ähvarduse mõjul. Tühistamisavalduse on hageja kätte saanud 13.01.2011. Seega on võlatunnistuse tühistamise formaalsed eeldused täidetud. See aga siiski veel ei tähenda, et tühistamisavaldus oleks automaatselt kehtiv, kuna lisaks tühistamise formaalsetele eeldustele peavad tühistamise puhul olema täidetud ka materiaalsed eeldused (vt Riigikohtu 08.05.2006 otsus tsiviilasjas 3-2-1-32-6, p 21). Kostjad on näinud tühistamisavalduse alusena õigusvastast ähvardust, asjaolu, et kohtumisel, kus hageja seaduslik esindaja käskis allkirjastada võlatunnistuse, viibisid ka kaks tundmatut isikut, kes andsid mõista, et dokumendi allkirjastamata jätmine toob kaasa vägivalla kostjale II ja kostjale III või nende perekonnaliikmete suhtes (I kd tlk 69-70). Tühistamisavalduse esitaja peab tõendama, et ta on tühistamiseks õigustatud TsÜS § 96 lg-s 1 nimetatud alusel, seega ta peab tõendama põhjusliku seose ähvarduse ja tahteavalduse vahel ning ka TsÜS § 96 lg-s 2 nimetatud asjaolude esinemise, mis põhjustasid ähvarduse õigusvastasuse. Õigusvastase ähvarduse tulemusel tehtud tehingu tühistamise võimalus kaitseb tahteavalduse teinud isiku vaba otsustamisõigust ning seega tuleb põhjusliku seose juures subjektiivselt kontrollida, kas ähvardatut on tahteavalduse
2-12-32259 tegemisel mõjutatud. Tühistamine on lubatud ka juhul, kui ähvardajaks olid kolmandad isikud (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-11-08, p 13).
17.Kohus leiab, et ähvarduse olemasolu on tõendamata. Kostjate tühistamisavalduses ja vande all antud seletused on vastuolulised. Tühistamisavalduses märgivad kostjad, et allkirjastamise juures viibinud tundmatud isikud ähvardasid kostjat II ja III ja nende perekonda. Vande all antud ütlustes aga märgib kostja II (I kd tlk 186-188), et hageja seaduslik esindaja ähvardas kostja II perekonda tema maja ees ning kostja II tundis üksnes tundmatute meeste poolt ohtu, kuid tundmatud mehed, ei ähvardanud ega survestanud kostjat II võlatunnistuse allkirjastamisel. Kostja III vande all antud seletuste (I kd tlk 190-192) kohaselt ähvardas hageja seaduslik esindaja kostjat III 28.06.2012 kirvega Maardu Maxima ees, varasemalt ei ole kostjat III ähvardatud, kuid kostja III viibis juures, kui ähvardati kostjat II. Kohus leiab, et väited ei ole usutavad, iga mõistlik inimene, saades ähvardusi enda ja oma perekonna osas, pöördub enda ja oma perekonnakaitseks politsei poole, mida kostjad II ja III käesoleval juhul ei ole teinud. Asjaolud, et võlatunnistuse juures viibisid väidetavalt tundmatud mehed, ei saa pidada ähvarduseks, kuna tõendamata on, et väidetavad tundmatud mehed kostjat II ja III ähvardasid või kuidagi survestasid. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit, peale enda väidete, ähvarduse toimumise kohta. Kostjate väited, et hageja soovis ähvardusega sundida kostjad allkirjastama võlatunnistust, kuna soosiv vabaneda enda kohustustest kostja I ees, on alusetud ja tõendamata, kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit, et kostjal I on hageja vastu nõue. Kohus märgib, et ei oma tähtsust, kes võlatunnistuse teksti koostas, tähtsust omavad allkirjad. Seega leiab kohus, et ei ole tõendamist leidnud, et kostjaid on ähvardatud võlatunnistusele allkirjade saamiseks, mistõttu ei ole täidetud tühistamise materiaalsed eeldused ning võlatunnistus on kehtiv.
18.Kohus nõustub, et 28.01.2011 ja 07.02.2011 tühistamisavalduse tühistamisavaldused ei ole kehtivad. TsÜS § 100 lg 1 alusel tehingu tühistamise õigus lõpeb, kui tehingu tühistamiseks õigustatud isik tehingut kinnitab. TsÜS § 100 lg 2 alusel, kui tehing on tehtud ähvarduse või vägivalla mõjul, kehtib kinnitus üksnes siis, kui kinnitus on antud pärast tehingu tegemist mõjutanud asjaolude äralangemist. Käesoleval juhul on kostjad kinnitanud tehingut peale selle tühistamist ning 28.01.2011 ja 07.01.2011 avaldused on kirjutatud hageja mõjutusel, mida kinnitab hageja seaduslik esindaja oma vande all antud ütlustega (I kd tlk 183), et hageja lubas avalikustada kostja I kindlustusrahade kadumise juhtumi ja lubas, mitte kostjat I rünnata avalikult seoses kindlustusrahade juhtumiga, kui kostjad kirjutavad tühistamisavalduse tühistamisavalduse, mida kostjad ka tegid. Nimetatu aga ei tähenda, et võlatunnistus ei ole kehtiv, kuna ei ole tõendamist leidnud 11.01.2011 tühistamisavalduse materiaalsed eeldused.
19.Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormuse ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21 esimene ja teine lõik). Käesoleval juhul ei ole kostjad tõendanud, et võlatunnistuse aluseks olev võlgnevus puudub.
20.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 alusel, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostjad ei ole tõendanud, et võlgnevus on tasutud, mistõttu kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele võlgnevus summas 83 085,14 eurot.
21.Hageja on esitanud ka viivise nõude. Kuna hageja nõuab rahalise kohustuse täitmist ja hageja väitel on kostjad sellise kohustuse täitmisega viivituses, siis kohaldub selle nõude puhul VÕS § 113. Kostjad ei ole viivise nõudele eraldi vastuväiteid esitanud. Kohus rahuldab seetõttu ka hageja viivise
2-12-32259 nõude. Hageja nõuab viivise väljamõistmist määraga 0,1% päevas perioodi 02.07.2011-21.08.2012 eest summas 34 646,50 eurot ja alates 22.08.2012 määraga 01% päevas põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Riigikohtu senise praktika põhjal ei pea kohus põhivõlga ületavat viivise nõuet üldjuhul põhjendatuks, kuna hageja ei ole toonud esile erilisi asjaolusid, mis sellist nõuet õigustaksid. Põhivõla ja väljamõistetava viivise vahe on 48 438,64 eurot, kohus piirab edasiulatuva viivise arvutamise selle summaga.
22.Kohus ei anna hinnangut leppetrahvi nõudele, kuna kohtule ei ole vastavasisulist nõuet esitatud. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 kohaselt jätab kohus hageja menetluskulud täielikult 100% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
24.Käesoleva tsiviilasja hagihind on juhindudes TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 148 057,72 eurot (põhivõlg 83 085,14 + viivis 34 646,50 + aastane viivis 30 326,08). /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.