Kohtulahend

2-11-55505 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summas 1171,49 eurot viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täimiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 176 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. 8.04.2013 edastas Harju Maakohus hageja esindajale kostja esindaja 27.03.2013 esitatud osaühing WE (pankrotis) avalduse koos lisadega menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-11-55505. Menetluskulude avaldusele saab esitada põhjendatud vastuväiteid 10 päeva jooksul. Kui nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitata, siis teeb kohus määruse avaldaja menetluskulude kohta. Dokumentidest nähtuvalt 8.04.2013 hageja esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo kinnitab dokumentide kättesaamist (elektrooniliselt). 18.04.2013 esitas hageja Harju Maakohtule taotluse vastuväite esitamise tähtaja pikendamiseks. TsMS § 66 sätestab muu hulgas, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. TsMS § 64 lg-st 1 tulenevalt muu hulgas kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel pikendada. Samas TsMS § 2 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Hageja kontakteerus kostja pankrotihalduri Indrek Lepsoo ́ga, et lahendada menetluskulude küsimus ökonoomselt kompromissiga. Hageja väidab, et kostja kinnitas selleks valmisolekut, kuid kuna pankrotihaldur viibib kuni 6.05.2013 Eestist eemal, siis palub hageja pikendada kompromisskõneluste pidamise eesmärgil tähtaega menetluskulude avaldusele vastamiseks. Eeltoodust tulenevalt palub hageja pikendada menetluskulude avaldusele vastamise tähtaega ja võimalust esitada oma seisukoht või vastav kokkulepe hiljemalt 13.05.2013. 19.04.2013 esitas kostja esindaja vastuse hageja taotlusele, milles kostja selgitab, et hageja taotlus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata, kuna täidetud ei ole TsMS § 64 lg 1 sätestatud alused menetlustähtaja pikendamiseks. Menetluskulude suurust (kõigest 1 171,49 eurot) arvestades ei ole läbirääkimiste pidamine otstarbekas, kuna suurendaks põhjendamatult menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamisega kaasnevat kulu (mis jääb hüvitamata), sh avalduse läbivaatamiseks kuluvat aega. Kostja ei ole hagejale kinnitanud valmisolekut kompromissi sõlmimiseks ega avaldanud tahet läbirääkimiste pidamiseks. Vastusest nähtuvalt hagejaga peetud telefonivestluses palus pankrotihaldur menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega seotud küsimusi arutada oma advokaadiga. Kostja esindaja kinnitab kostja nimel, et kostja ei näe võimalust hagejaga läbirääkimiste pidamiseks ega kostja menetluskulusid puudutava kokkuleppe sõlmimiseks ning kostja ei ole 18.04.2013.a ega ka enne seda hagejale vastupidist väljendanud. Hageja esindaja väidab, kuna pankrotihaldur viibib kuni 6.05.2013 Eestist eemal, siis palub hageja pikendada kompromisskõneluste pidamise eesmärgil tähtaega menetluskulude avaldusele vastamiseks. Kohtunikuabi seisukoht on, et hageja märgitud asjaolu ei ole piisav kohtu määratud tähtaja pikendamiseks, kuivõrd käesolevas menetluses kostjal on nii seaduslik esindaja kui ka lepinguline esindaja. Hageja esindaja teadis, et vastuväidete esitamise tähtaeg on 18.04.2013. Kohtunikuabi

2-11-55505 leiab, et kostja seadusliku esindaja mitte viibimine Eestis ei takistanud hageja esindajat menetluskulude küsimusi arutama kostja lepingulise esindajaga ning et kohtu määratud tähtaeg on selleks piisavalt pikk. Seega hageja esindaja oleks pidanud käesoleval juhul arvestama asjaoluga, et esindajate kokkusaamise ja kokkulepete osas võivad tekkida tõrked, arusaamatused. Kohtunikuabi selgitab, et TsMS § lg-st 1 tulenevalt kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Käesolevas tsiviilasjas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esindab kostjat vandeadvokaat Madis Saar. TsMS § 217 lg 6 sätestab, et esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. 19.04.2013 vastuses kostja esindaja kinnitab kostja nimel, et kostja ei näe võimalust hagejaga läbirääkimiste pidamiseks ega kostja menetluskulusid puudutava kokkuleppe sõlmimiseks ning kostja ei ole 18.04.2013.a ega ka enne seda hagejale vastupidist väljendanud. Nimetatud kinnitust tuleb lugeda TsMS § 217 lg-s 6 sätestatud menetlusosalise (kostja) käitumiseks ja teadmiseks. Seega asjaolu, kompromisskõneluste pidamiseks kostja ja hageja vahel kohtu määratud tähtaja pikendamiseks, on ära langenud. Seega hageja esindaja taotlusel puuduvad TsMS § 64 lg 1 sätestatud alused menetlustähtaja pikendamiseks. Ülaltoodust tulenevalt jätab kohtunikuabi hageja 18.04.2013 esitatud taotluse tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Menetlusdokumendid on hageja esindajale kättetoimetatud 8.04.2013. TsMS § 63 sätestab, et kohtu määratud tähtaja kulgemine algab menetlusdokumendi, milles on tähtaeg määratud, kättetoimetamisele järgnevast päevast, kui tähtaja määramisel ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 62 lg-st 1 tulenevalt menetlustähtaegade arvutamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 136 lg 5 sätestab, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Käesoleval juhul on tähtpäeva saabumine määratud päevades arvutatava ajavahemikuga. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00. Seega kostja menetluskulude avaldusele sai hageja esitada põhjendatud vastuväiteid tähtaja viimasel päeval, s.o 18.04.2013 kuni kella 24.00-ni. Vastuväiteid kohtu määratud tähtajaks hageja kostja menetluskulude avaldusele ei esitanud. Kuna kohtu määratud tähtajaks vastuväiteid ei esitatud, teeb kohus määruse avaldaja menetluskulude kohta. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, kui talle ei esitata TsMS § 176 lõikes 1 või 2 nimetatud tähtaja jooksul vastuväidet ja kohus rahuldab avalduse täielikult. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

2-11-55505 Menetluskulud on vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus on kehtestanud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Tsiviilasja hind on 9 586,70 eurot. Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 § 1 lg 1 sätestab varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäärad. Tabeli järgi teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks kuni 12 800 eurot suuruse tsiviilasja hinna korral on 4 470 eurot. Kostja lepingulise esindaja kulud summas 1 171,49 eurot on vastavuses menetluskulude kandmise ajal kehtinud piirmääraga, seetõttu saab kostja õigusabikuluna välja mõista 1 171,49 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 1 171,49 eurot (õigusabikulu). TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskuludelt tuleb tasuda hagejal menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

(allkirjastatud digitaalselt) Elle Lumiste Kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.