Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.06.2006 a. laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 172 672.00 eurot. Lepingu punkti 5.1 kohaselt oli laenuvõtja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja

lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 12. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor + 1.7 % aastas tagastamise lõpptähtajaga 12.06.2031. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 9.1. oli Hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste täitmisega viivitamisel viivist. Lepingust tulenevate kostjate kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) ning hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXX). Kostjad ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemisteatise 04.01.2011. Hageja palus kostjatel tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjaid, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Kostjad võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu 20.01.2011.a. ennetähtaegselt üles. Lepingu ülesütlemise kohta saatis hageja kostjale 21.01.2011.a teatise, milles andis teada laenusaajate võlgnevusest. 06.03.2012 teatises informeeris hageja kostjaid, et 16.01.2012 a. toimus kohtutäitur Elin Vilippuse vahendusel enampakkumine korteriomandile aadressiga XXX, Tallinn, Harjumaa. Nimetatud vara müüdi hinnaga 103 000 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Nimetatud summast laekus laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse katteks 93 326.31 eurot. Nimetatud summa ei katnud aga lepingutest tulenevat võlgnevust ning kostjatel on hagejale tasumata laenulepingu nr XXX järgi 43 813.62 eurot, millest põhiosa 31 143.30 eurot, intress 786.68 eurot, varakindlustus 36.43 eurot, viivised 11 842.10 eurot, varakindlustuse viivised 5.11 eurot. Käesolevaga nõuab hageja kostjatelt 12 780.00 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 6 390.00 eurot, intressidest summas 786.68 eurot, põhiosa viivised summas 5 603.32 eurot, mille hageja palub kostjalt solidaarselt välja mõista. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja I vastuväiteid hagile ei esitanud. Kostja II vastuväited Kostja II kirjaliku vastuse kohaselt on hagi ebaõiglane. Hageja ei andnud võimalust korteriomandit müüa. Vaatamata lepingu ülesütlemisele maksid kostjad võlga edasi. Kostja IIga hageja ühendust ei võtnud. Kostja II tegi ülekandeid pangale. 2-3 päeva viivitust on inimlik, sest alati ei ole võimalik kohe pangaülekandeid teha. Kostja II palub menetluskulud jätta hageja kanda, kuna hageja esitas hagi kohtusse. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 13.06.2006 a. laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 172 672.00 eurot, mille sihtotstarve oli korteriomandi ost asukohaga XXX, Tallinn. Lepingu punkti 5.1 kohaselt oli laenuvõtja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 12. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor + 1.7 % aastas tagastamise lõpptähtajaga 12.06.2031. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 9.1. oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste täitmisega viivitamisel viivist. Lepingu täitmise tagamiseks seatud tagatisvara on realiseeritud ja selle müügist saadu võrra on hageja vähendanud nõude suurust.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 65 lg 4 kohaselt, kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 lg 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kohus ei nõustu kostja II seisukohaga, et hageja nõue kostjate vastu on ebaõiglane. Kohus leiab, et poolte vahel 13.06.2006. a. laenulepinguga nr XXX on tõendatud, et hageja andis kostjatele laenu summas 172 672.00 eurot. Antud lepingul sooritatud operatsioonidega (tl 4156) on tõendatud, et kostjate võlgnevus hageja ees üksnes põhivõla osas on 31 143,30 eurot. Nimetatud summale lisanduvad intressid ja viivised. Kuna hageja esitas kostjate vastu nõude vähendatud ulatuses põhinõudes summas 6 390 eurot, millele lisanduvad intressid summas 786.68 eurot ja põhiosa viivised summas 5 603.32 eurot, ei ole kohtu hinnangul tegemist ebaõiglase nõudega kostjate vastu. Kohus juhib kostjate tähelepanu VÕS § 8 lg-le 2, mille kohaselt on lepingu täitmine pooltele kohustuslik. Kostjad oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ei ole. Hageja 04.01.2011.a. teatisega on tõendatud, et hageja saatis kostjatele teate, milles palus kostjatel tasuda lepingust tulenev võlgnevus hiljemalt 19.01.2011.a. Hageja hoiatas kostjaid, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Lepingu ülesütlemise kohta saatis hageja kostjale 21.01.2011.a teatise, milles andis teada laenusaajate võlgnevusest ja palus selle tasuda hiljemalt 21.02.2011.a. Hageja teatiste ja AS Eesti Posti templi jäljenditega on tõendatud, et hageja on ülalnimetatud teatised saatnud mõlemale kostjale, kuid need on tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Asjaolu, et kostjad olid teadlikud pooltevahelise lepingu ülesütlemisest, on tõendatud kostja II vastusele lisatud kostja I hagejaga toimunud e-kirjavahetusega. Nimelt on kostja I 09.02.2011.a. e-kirjas märkinud, et kostjad on saanud kätte hageja teate kodulaenu lepingu lõpetamisest. Hageja õigus leping üles öelda tuleneb nii pooltevahelise lepingu p-st 13.1.2 kui ka VÕS § 396 lg 1 p-st 1. Laenulepingu ülesütlemisega muutus kogu laenusumma sissenõutavaks ja kostjatel lasus kohustus tasuda see täies ulatuses koos intresside ja viivistega. Hageja 06.03.2012.a. teatisega on tõendatud, et hageja teavitas kostjaid, et 16.01.2012 a. toimus kohtutäitur Elin Vilippuse poolt läbi viidud täitemenetluses enampakkumine korteriomandile aadressiga XXX, Tallinn, Harjumaa. Nimetatud vara müüdi hinnaga 103 000 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Antud summast laekus laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse katteks 93 326.31 eurot. Kostjad täitemenetluses läbiviidud toiminguid vaidlustanud ei ole. Seega on kostja II vastuväited selle kohta, et neile ei antud võimalust korterit müüa, paljasõnalised ja tõendamata.

TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Hageja on kohtul esitatud tõenditega oma nõuet tõendanud. Kostja II vastuväited on tõendamata ja ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja võlgnevuse, intresside ja viivise arvestusele ei ole kostja II vastuväiteid esitanud. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses, so summas 12 780.00 eurot, millest põhiosa võlgnevus moodustab 6 390.00 eurot, intressid 786.68 eurot ja põhiosa viivised moodustavad 5 603.32 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. TsMS 165 lg 3 alusel tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.