Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.aprillil 2013.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-40205
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi Tiina Toomjõe vastu 84 148.27 euro nõudes
Hagihind
84 148.27 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS SEB Pank, registrikood 10004252, Tornimäe 2 Tallinn 15010 Hageja volitatud esindaja Katrin Martinson, e-post: x Kostja: Tiina Toomjõe, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxxx xxxx Kostja esindaja riigi õigusabi korras vaneadvokaat Indrek Naur, e-post: x
esindajad
Menetlus
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista Tiina Toomjõelt AS SEB Pank kasuks 84 148.27 eurot (kaheksakümmend neli tuhat ükssada nelikümmend kaheksa eurot ja 27 senti), sealhulgas laenu põhiosa võlgnevus 53 906.76 eurot, intressivõlgnevus 4663.31 eurot, viivis 25 450.36 eurot ja teenustasu võlgnevus 127.84 eurot.
Menetluskulud jätta kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 02.07.2003.a. sõlmiti AS SEB Pank, Priit Toomjõe (pankrotis) ja Tiina Toomjõe vahel laenuleping nr 8000117370310 (edaspidi Leping), mille alusel hageja laenas Priit Toomjõele (pankrotis) ja Tiina Toomjõele kui kaaslaenajale kokku 249 255.43 eurot lepingus nimetatud tingimustel (tl 5-12). Et kostja ega Priit Toomjõe (pankrotis) Lepingut nõuetekohaselt ei täitnud ning viivitasid maksetega korduvalt, oli hageja sunnitud Lepingu erakorraliselt üles ütlema 11.11.2009.a. (tl 13). Viimased laekumised Lepingujärgse võlgnevuse põhiosa katteks laekusid Priit Toomjõe (pankrotis) pankrotijaotisest 29.12.2011.a. summades 26 392.54 eurot ja 47 000 eurot. Hageja nõuab võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg-te 1 ja 7, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel Lepingust tulenevat võlgnevust 26.09.2012.a. seisuga summas 84 148.27 eurot, millest tagastamata laen on 53 906.76 eurot, intress 4663.31 eurot, viivisvõlg 25 450.36 eurot ja teenustasude võlg 127.84 eurot (tl 14-18). Lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek Priit Toomjõele (pankrotis) kuuluvale korteriomandile aadressil xxxxx xxxxx xxxxxx, registriosa xxxxx (tl 19-39). Kaaslaenaja Priit Toomjõe pankrot kuulutati välja 30.11.2009.a.(tl 40), 11.12.2009.a. esitas hageja nõude Priit Toomjõe pankrotimenetlusse muuhulgas Lepingust tuleneva nõude rahuldamiseks (tl 41-44). Lepingu tagatis müüdi pankrotimenetluses 31.01.2011.a. (tl 45-56), kuivõrd hüpoteegi seadmise lepingu p 3 kohaselt tagati sama tagatisega ka kõiki teisi hageja nõudeid Priit Toomjõe (pankrotis) ning OÜ Kati PT (pankrotis) vastu, siis laekus tagatise müügist hagejale Lepingust tulenevate kohustuste katteks 29.12.2011.a. kokku vaid 73 392.54 eurot. Ülejäänud ostuhinna eest kandis hageja pankrotimenetluse kulusid ning tasus OÜ Kati PT (pankrotis) kohustusi. Tagatise müügist laekunud summa eest vähendas hageja 29.11.2011.a. Lepingujärgset põhivõlga. Muid tagatisi Lepingul ei ole. Kostja vastuväited (tl 116-117; 156-157) Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet, sest kostja hinnangul on Lepingu näol tegemist rahatu laenulepinguga. Kostja oli Lepingu kohaselt kaaslaenusaajaks, kuid tema arvelduskontole pole 2 500 000 kroonisest laenusummast sentigi laekunud, kogu laenusumma kanti kaaslaenusaaja Priit Toomjõe (pankrotis) arvelduskontole. Laenusumma alusel soetatud korteriomand aadressil xxxxx xxxxx xxxxxx müüdi Priit Toomjõe (pankrotis) pankrotimenetuse käigus summas 127 823.30 eurot. Kuigi tegemist oli Priit Toomjõe (pankrotis) ja kostja ühisvaraga, ei toimunud pankrotimenetluse käigus ühisvara jagamist ja kostjal ei olnud võimalik saada talle kuuluvat osa korteri müügitulust. Hageja on hagiavalduses viidanud asjaolule, et Priit Toomjõe (pankrotis) pankrotimenetluses müüdi eelnimetatud korteriomand ning selle müügist laekus hagejale Lepingust tulenevate kohustuste katteks 29.12.2011.a. kokku vaid 73 392.54 eurot. Kostja leiab, et hageja pole tõendanud, et talle just selline summa pankrotimenetluse käigus laekus. Hageja pole kohtule esitanud Priit Toomjõe (pankrotis) lõpparuannet, millest nähtuksid andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankS § 162 lg 2 p 3). Peale 04.12.2012 esitatud seisukohtade on kostja esitanud Pärnu Maakohtu 15.02.2012.a. kohtumääruse, millega lõpetati Priit Toomjõe pankrotimenetlus ning kohtumäärusest nähtub, et AS SEB Pank on saanud Priit Toomjõe pankrotimenetuses 295 352.32 eurot (tunnustatud nõue 557 809.23 - saamata jääv 262 456.91) (tl 158-161). Lisaks leiab kostja, et ebaselge ja tõendamata on intressivõla tekkimine ja suurus. Samuti on ebaõiglane ja hea usu vastane hageja käitumine, millega viivitati võla sissenõudmisega 3 aastat. Kuna kostja on küll formaalselt lepinguosaline, ta mingit kasu lepingust ei saanud ning seetõttu oleks mõistlik vähendada viiviseid kuni 10%-ni põhivõlast. Viiviste vähendamist õigustab ka asjaolu, et
teine laenusaaja on läbi pankrotimenetluse ja sellele järgneva võlgadest vabastamise menetluse saanud võimaluse vähendada või kustutada oma kohustused hageja ees. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused
Toomjõel samasugused seadusest tulenevad õigused maksejõuetusmenetluses. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule nõuda viivise vähendamist. Eeltoodust lähtudes on hageja poolt nõutud viivis seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle vähendamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.