2-12-16273/19 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V K (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 07.06.2012 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule. 22.06.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid D OÜ ja kostja 08.09.2008 Ego järelmaksu müügilepingu, mille kohaselt D OÜ müüs kostjale sülearvuti. Kostja kohustus selle eest tasuma hagejale kui faktoorile vastavalt maksegraafikule. Kostja kohustus tasuma ka intressi 19,9 % aastas. Kostja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu öeldi leping üles. Kostja võlgneb kokku 286,87 eurot, millest põhivõlg on 260,41 eurot, intress 23,26 eurot ning tähitud teatise tasu 3,20 eurot. Hageja on teavitanud kostjat võlgnevusest kirjaga kostja rahvastikuregistris märgitud aadressile. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 286,87 eurot ning viivise põhivõlalt (s.o 260,41 eurolt) ((võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 sätestatud intressimääras + 7 % aastas)) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostjale on pangast vastatud, et kõik on makstud. Hageja ei ole kostjat võlgnevusest teavitanud. Kostjal on väike palk ja tal ei ole võimalust nii palju maksta. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid D OÜ ning kostja 08.09.2008 müügilepingu, millega kostja ostis sülearvuti maksumusega 9999 krooni. Kostja kohustus tasuma intressi 19,9% aastas. Kostja pidi müügihinna tasuma maksegraafiku alusel hagejale kui faktoorile. Müügilepingu üldtingimuste punkti 4.1 kohaselt on faktooril õigus nõuda lepingu maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. 29.03.2010 avaldusega on müügileping üles öeldud seoses kostja võlgnevusega.

Kostja on ka väitnud, et hageja ei ole teda võlgnevusest teavitanud. Kohus märgib, et asja materjalidest nähtub, et hageja on saatnud kostjale 2010 märtsis-aprillis tähitud kirja (aadressile Madala 28-28), kuid kostja ei ole seda vastu võtnud. Lisaks ei sõltu võla olemasolu sellest, kas võlga on võlgnikule meelde tuletatud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 260,41 eurot ja intress 23,26 eurot, kokku 283,67 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tähitud kirja saatmise tasu 3,20 eurot. Müügilepingu üldtingimuste p 8.2 sätestab, et kui ostja ei täida lepingust tulenevaid kohustust kohaselt ja sellest tulenevalt saadab faktoor ostjale korduva kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on faktooril õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kulusid kuni 50 krooni. Nimetatud lepingu punktist tuleneb, et hagejal on õigus nõuda selles punktis nimetatud rahasummat juhul, kui ta on saatnud ostjale korduva kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud korduva teate saatmist. Hageja on esitanud tõendi, et ta on saatnud ühe teate 2010 märtsis – aprillis. Korduva saatmise kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Seega on hageja nõue 3,20 euro väljamõistmiseks põhjendamatu. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Müügilepingu punktis 6 on lepitud kokku viivisemäraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7 % aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis (VÕS 94 lg 1 sätestatud intressimääras, millele lisandub 7 % aastas) põhivõlalt (s.o 260,41 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Ülaltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohus selgitab, et kostja väidetav halb majanduslik olukord ei saa olla aluseks temalt võlgnevuse väljamõistmata jätmiseks.