Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Mare Merimaa, Malle Seppik
Määruse tegemise aeg ja koht
03.06.2013 Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-16273
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi V K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagi hind
263, 61 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.04.2013 lihtmenetluses tehtud otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V K apellatsioonkaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja Swedbank Liising AS (RK 10434248), lepinguline esindaja Elis Vija Kostja V K (IK XXXXX, elukoht XXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Keelduda V K poolt Harju Maakohtu 19.04.2013 otsusele esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale peale käesoleva määruse jõustumist. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Asjaolud Swedbank Liising AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V K vastu võla väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 07.06.2012 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule.
22.06.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Denirell OÜ ja kostja 08.09.2008 Ego järelmaksu müügilepingu, mille kohaselt Denirell OÜ müüs kostjale sülearvuti. Kostja kohustus selle eest tasuma hagejale kui faktoorile vastavalt maksegraafikule. Kostja kohustus tasuma ka intressi 19,9% aastas. Kostja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu öeldi leping üles. Kostja võlgneb kokku 286, 87 eurot, millest põhivõlg on 260, 41 eurot, intress 23, 26 eurot ning tähitud teatise tasu 3, 20 eurot. Hageja on teavitanud kostjat võlgnevusest kirjaga kostja rahvastikuregistris märgitud aadressile. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 286, 87 eurot ning viivise põhivõlalt (s.o 260, 41 eurolt) (VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras + 7% aastas) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostjale on pangast vastatud, et kõik on makstud. Hageja ei ole kostjat võlgnevusest teavitanud. Kostjal on väike palk ja tal ei ole võimalust nii palju maksta. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 283, 67 eurot ja viivise (VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras + 7% aastas) põhivõlalt alates 22.06.2012 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jäid 1% ulatuses hageja ja 99% ulatuses kostja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid Denirell OÜ ning kostja 08.09.2008 müügilepingu, millega kostja ostis sülearvuti maksumusega 9999 krooni. Kostja kohustus tasuma intressi 19,9% aastas. Kostja pidi müügihinna tasuma maksegraafiku alusel hagejale kui faktoorile. Müügilepingu üldtingimuste punkti 4.1 kohaselt on faktooril õigus nõuda lepingu maksete täielikku ja tähtaegset tasumist. 29.03.2010 avaldusega on müügileping üles öeldud seoses kostja võlgnevusega. Kostja on müügilepingu sõlmimisega võtnud endale kohustuse ostetud kauba eest tasuda. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata põhivõla 260, 41 eurot ja intressi 23, 26 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks need summad hagejale tasunud. Samuti puuduvad tõendid, et pooled oleksid kohtueelselt kokku leppinud, et võlga ei ole. Kostja on ka väitnud, et hageja ei ole teda võlgnevusest teavitanud. Asja materjalidest nähtub, et hageja on saatnud kostjale 2010 märtsis-aprillis tähitud kirja (aadressile Madala 28-28), kuid kostja ei ole seda vastu võtnud. Lisaks ei sõltu võla olemasolu sellest, kas võlga on võlgnikule meelde tuletatud. VÕS § 108 lg. 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 260, 41 eurot ja intress 23, 26 eurot, kokku 283, 67 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tähitud kirja saatmise tasu 3, 20 eurot. Müügilepingu üldtingimuste p. 8.2 sätestab, et kui ostja ei täida lepingust tulenevaid kohustust kohaselt ja sellest tulenevalt saadab faktoor ostjale korduva kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on faktooril õigus nõuda iga rikkumise korral selle administreerimise, rikkumise kohta teate koostamise ja postitamise eest kulusid kuni 50 krooni. Nimetatud lepingu punktist tuleneb, et hagejal on õigus nõuda selles punktis nimetatud rahasummat juhul, kui ta on saatnud ostjale korduva kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta. Hageja ei ole tõendanud korduva teate saatmist. Hageja on esitanud tõendi, et ta on saatnud ühe teate 2010 märtsis – aprillis. Korduva 2(4)
saatmise kohta hageja tõendeid esitanud ei ole. Seega on hageja nõue 3, 20 euro väljamõistmiseks põhjendamatu. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Müügilepingu punktis 6 on lepitud kokku viivisemäraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 7% aastas. VÕS § 94 lg. 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
3(4)
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Malle Seppik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.